Kadripäeva järel

Kadripäeval oli mul nimepäev :) Ikkagi Katariina päev. Ja minu vanavanaema Amilde sai 98 aastat vanaks! Või siis - 98 aastat nooreks! :)

Aga täna kirjutan ainult volikogu istungist ning möödunud Järvamaa rahvatantsupäevast, seega tuleb üks pikem ja ülevaatlikum kokkuvõte üks teine kord.

Sel korral peeti volikogu istungit teisipäeval, 27. novembril.

Otsustati seada notariaalse isikliku kasutusõiguse AS Paide vesi kasuks veetorustiku osas Peetri alevikus Tervise, Välja tn 1 ja Kesktee 11 kinnistutel ning kanalisatsioonitorustiku osas Peetri alevikus Tervise kinnistul. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult ja tasuta tehnorajatiste ehitamiseks, omamiseks, valdamiseks, remontimiseks, hooldamiseks asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks. Kasutusõigus seatakse torustikule ning torustiku kaitsevööndi alale, see on torustiku teljest mõlemale poole 2 meetrit. Selle asjaõiguslepingu sõlmimiseks anti õigused vallavanemale.

Muudeti määruseid „Erateede avalikuks kasutamiseks määramine“ ja „Kohalike teede ja mitteavalike erateede nimekirja kinnitamine“ nii, et 279 meetri pikkusest Uudismaa teest 47 muutus avalikust teest mitteavalikuks teeks.

Kiideti heaks Järvamaa Omavalitsuste Liidu 2013.a. liikmemaksu ning eelarve ja tegevuskava eelnõu.

Kiideti heaks Türi valla, Väätsa valla, Paide linna, Paide valla, Roosna-Alliku valla, Kareda valla, Järva-Jaani valla, Tamsalu valla ning MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee vahel sõlmitav koostöölepingu projekt Türi-Tamsalu vahelise kitsarööpmelise raudtee tammile matkatee rajamiseks. Sellele koostööprojektile volitati alla kirjutama vallavanem.

Kareda valla arengukava aastateks 2013-2020 eelnõu suunati ülevaatamiseks ja ettepanekute tegemiseks volikogu komisjonidesse.

Võeti teadmiseks vallaeelarve täitmise aruanne 31. oktoobri seisuga.

Sel korral puudus volikogu istungilt Urmas Dikker. Järgmine volikogu istung on teisipäeval, 18. detsembril.

Järvamaa rahvatantsijad kohtusid Müüsleris

Kus need Kadrid keeruteve -

sinna keerab kesvanurme;

kus need Kadrid kallutavad -

sinna kasvab kaeranurme;

kus need Kadrid liiguteve -

sinna kasvab linanurme,

Kadri tahab teiste talule:

pildke lahti pike ukse,

laandke lahti laia ukse!

/Suure-Jaani/

Just nende sõnadega kutsus Peetri naisrühm kõiki Järvamaa rahvatantsijaid kadrilaupäevaks, 24. novembriks Müüsleri külasse Kiplaste Kotta ühiselt Järvamaa rahvatantsupäeva tähistama. Kokku tuli 15 rühma ja 160 tantsijat – Kilplaste Koda sai rõõmsat tantsulusti pilgeni täis!

Muhu kandis teati, et kadrilaupäeval peavad santivad kadrid ka pererahva tantsima panema – kes ei tantsinud, see sai kadakaga õige koosa. Nii algaski pidu Peetri naisrühma võimlemiskavaga – sellesamaga, mis tänavuseks Kalevi võimlemispeoks selgeks õpitud sai. Veel kuus tantsurühma kasutas võimalust oma tantsuoskust näidata – näiteks Türi segarahvatantsurühm Kaktus tantsis loo „Väike linn“, mis on kirjutatud Türi linnast.

Türi kandis teatakse aga seda, et kadripäeval peab ikka pillilugu saama ning 2 lõõtspilli peab ikka olema – nii oligi rahvuslikku muusikat tegema kutsutud ansambel Vennakese. Vahepeal sai mõnusasti omavahel juttu vesta ja kogemusi vahetada. Rahvatantsupäevalt ei puudunud ka traditsiooniline mulgipuder.

Rahvatantsupäeva õnnestumisele panid õla alla lisaks Kareda Vallavalitsusele Järvamaa Omavalitsuste Liit, Rahvakultuuri Keskus, Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, Hasartmängumaksunõukogu ja E-Piim.

Minu suur tänu kõigile, kes olid abiks selle päeva korraldamisel: Terje registreeris rühmi ning valmistas igale rühmale kingituseks ühe hernekoti, seegi on kadripäeva komme; teine Terje leidis muuseumist põnevat materjali kadripäeva tähistamise kohta; Erko kujundas kõikidele rühmadele kaunid tänukirjad, mil ilutses Öötla hõbeaare; koolipere kõrvetas sõlele Peetri naisrühma nime; Anneli valmistas maitsva mulgipudru ning Thea juustupirukad viisid keele alla; Maret ja Tiina võtsid enda peale rühmade registreerimise kohapeal; Lii ja Birgit kirjutasid sündmusest toredad artiklid Maalehte ja Järva Teatajasse… Suur tänu kõigile Peetri naisrühma liikmetele – igaüks oli nõu ja jõuga abiks. Eriline tänu ka Peetri rühma juhendajale Anneli Karmale, kellega koos peokava kokku panime. Muidugi väga suur tänu ka kõikidele osalenud rühmadele – ilma teieta poleks nii toredat pidu kuidagi saanud!

Rahvatantsupäeva meene – puust sõlg – rändas Peetri naisrühmalt Aravete memmede rühmale Vokiratas, nemad on 2013.a. Järvamaa rahvatantsupäeva korraldajad.

Kogukond ja kool

Esimese hooga võib tunduda, et minu tänasel sissekandel pole miskit pistmist Kareda valla ja minu tööga, sest sissekanne tuleb hoopistükkis Kaiu kooli 170. aastapäeva tähistamisest. Aga tegelikult on seoseid mitmeid - näiteks oli Kaiu kooli esimene juhataja oma tarkuse saanud Ataste seminarist ning kooli praegune direktor Hannes Vald tsiteeris reedesel kõnekoosolekul mitmel korral 2007. aastal Peetris toimunud maakoolide foorumil räägitut. Olen oma kodukooli hoolekogu aseesimees ning MTÜ Kaiu Koos juhatuse liige. Just see MTÜ korraldas päev enne vilistlasõhtut kõnekoosoleku "Kogukonna hoidja - kool". Panen siia kirja mõned mõtted, mis kõnekoosolekult kõrvu jäid:
Hannes Vald, Kaiu Põhikooli direktor:
- kool hoiab kohalikku kogukonda, seda juba eelarvest lähtudes (enamustel KOVidel on eelarve suurim kuluartikkel haridus)
- räägitakse linnaharidusest, maaharidusest unustatakse rääkimata
- 2007.a. toimus Peetris maakoolide foorum. Küttis ütles seal (ehk siis - siin), et kooliäheduse asemel on oluline kvaliteet, see saab olla ainult suuremates keskustes. Kvaliteet = kvantiteet?
- uus PGS ja õppekava kui buldooserimeetod. Kas 2011.aastast pühib uus luud või on see hoopiski kirvemeetod?
- üha suurem kohalik kohustus - nt tugisüsteemidele
- max koolitee aeg 30 minutit - see on linnakooli ja linnalähismaa lähenemine (nt Kaiu valda Vahastusse peaks siis uue kooli tegema, sest Vahastu laste koolitee aeg praegu pikem)
- 82 õpilast (nagu Kaius praegu on) on Eesti mastaabis suur põhikool.
- kool peab hästi toimimiseks olema ka huvihariduskeskus
- kool = intelligentsikants
Tiiu Raav, Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
- kool kui kogukonna kooshoidja või siis hoopiski lahutaja (Rapla Ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi näitel)
- hoolekogu ja volikogu roll koolielus on olnud tähtis läbi ajaloo - mõnel pool andsid lapsevanemad vallale laenu koolihoone ehitamiseks
- koolihoone funktsioonid ajas on laienenud - mitmel pool koolimajas AIP, raamatukogu, lasteaed
Silvi Ojamuru, Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht
- kooliga peaks seonduma paigateadvus, kodukohatunne, kogukonna uuringud ehk kohateadlik õppekava
- H. Keyserling - kultuur kui tervik saab tekkida ainult vaimse algatuse ja teatava loodusliku keskkonna ühismõjul, kultuur on oma loomult niisiis alati mingit tüüpi paigateadvus.
Aivo Sildvee, Kaiu kooli direktor 1989-2001, Kaiu valla spordinõunik
- kas kool on kogukonna hoidja või kogukond on kooli hoidja?
- 10st vallavalitsuse töötajast 7 on Kaiu kooli vilistlased
- ära ei tohi unustada koostööd (endiste töötajatega, naaberkoolidega, kohalike MTÜdega, vilistlastega, lasteaiaga jne)
Tauno Kibur, Juuru Mihkli koguduse õpetaja (andis mulle 9. klassis ajalugu)
- kõnekoosolek peaks olema nädal aega kestevad mõttetalgud
- me elame kogu aeg segasel ajal. Vahe on ainult selles, et nõukogude ajal oli inimestele riigi lollus ilmselge.
- valitseb nihilism - vastust pole, on vaid kõlavad sõnad ja tohutu info
- õnn ei tohi koosneda ainult plussmärkidest, muidu läheb läilaks ära
- demokraatiat ilma religioonita ei saa, väärtused ei tule peast vaid ühisest südamest
Ülle Kiviste, Kaiu vallavanem
- meil on 2 valikut - õppida suhtlema või õppida välja surema.
- alati elatakse olevikus
- Ülo Vooglaiu järgi on olemas 4 tüüpi inimesi: profaanid, diletandid, spetsialistid ja generalistid. Need viimased oskavad leida seoseid erinevate valdkondade vahel.

Ja kõige lõpetuseks veel üks Hannes Valdi mõte: kuna Põhja-Eestis maapind kerkib, valgub vesi Lõuna-Eesti suunas. Inimesed käituvad loodusseadustele vastu - nemad valguvad Põhja-Eestisse.
Aga meie keskel...

Mardipäeva järel

Neljapäeval, 15. novembril kell 14-16 on meie majas Järva Arengu Partnerite infopäev. 2013. aastal on taotlemine jaanuari esimestel nädalatel, lisainfot saab siit. Näiteks on Leader-programmi toel kohe-kohe valmis saamas kolme valla - Kareda- Koeru - Järva-Jaani - ühine turismitrükis ning piirkonda tutvustav video. Kel on õnnestunud neid piiluda, teavad, et tegemist on uhkete asjadega.
Vahepeal oleme olnud koolitustelainel - infot on jagatud nii riigihangete, strateegilise planeerimise kui homme siis uue avaliku teenistuse seaduse kohta. Samuti on ära olnud Järvamaa ettevõtjate tunnustusüritus. Mida kinkida piirkonna ettevõtjale? Üks väärt idee: ikka kodumaist ja kodukandi kraami! Nii sai Järvamaa atraktiivseim turismiobjekt Kilplaste teemapark vallalt kingituseks Kalamatsi meierei tooteid ning Kalamatsi meierei omakorda Kilplaste käsitööd. Jõulud tulemas, tasub uurida ja vaadata, mida kodukandis põnevat müüa pakutakse. Oleme Väätsa Prügila aktsionärid ning prügila on valmis saanud uue ladestusala ja nn pallimistehase - mehhanism toimub samamoodi nagu põhu pallimisel, valmiv toodang jääb hetkel ootama Iru koostootmisjaama käikuminekut.
Sel aastal oleme Järvamaa rahvatantsupäeva võõrustajaks - ootame maakonna rahvatantsijaid 24. novembril Kilplaste Kotta.
On tulnud signaale, et Peetri tänavavalgustus ei tööta nii, nagu peaks ja võiks. Laseme selle üle kontrollida, sest mingi jama on sees küll. Peetris on ka ÜVK tööd käimas, üks ja teine korteriomanik saab meilt lähiajal teatise sundvalduse seadmise alustamise kohta (kortermajade puhul isikliku kasutusõiguse seadmine on üsna aega- ja vaevanõudev tegevus, sest siis peaks notarisse minema kõik korteriomanikud koos abikaasadega).
Elame erakordselt põnev ajal, nagu kõneldakse :)