29 aprill 2011

Aitäh...

... kõigile, kes eile Peetri allee puhtaks riisusid. Ja aitäh Üllele maitsva supi eest!

Üks ametlik teadaanne ka: 
Kareda Vallavalitsus teatab, et peremehetu ehitisena on arvele võetud JärvamaalKareda vallas Öötla külas endistel Johan Bergfeldt'ile kuulunud Arunurga A36 talu maadel asuv laut. Vastuväited nimetatud ehitise peremehetuse kohta esitada kirjalikult kahe kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist KaredaVallavalitsusele aadressil Kesktee 11 Peetri alevik 73101 Järva maakond

27 aprill 2011

Kolasin ametlikes teadaannetes ja leidsin sellise teate:

Natalja Gohvat (pankrotis; sünd 02.06.1974) pankrotihaldur müüb korduval avalikul suulisel enampakkumisel kinnistu asukohaga Järvamaa, Kareda vald, Peetri alevik, Välja tn 11 -14. 

Kinnistu - I jagu - Pärnu Maakohtu kinnistusosakond Järva kinnistusjaoskond, registriosa nr 2799736, katastritunnus 28801:004:0103, asukohaga Järvamaa,Kareda vald, Peetri alevik, Välja tn. 11, elamumaa 100%, üldpindala 2353 m², mille koosseisu kuulub 429/11508 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 14, mille üldpind on 42,90 m². 

II jagu - Omanik: Natalja Gohvat (sünd 02.06.1974).

III jagu - kanded puuduvad

IV jagu - kanded puuduvad

Kinnistu enampakkumise alghind on 700,00 (seitsesada) eurot. 

Tegemist on 1 toalise korteriga kolmekorruselise maja esimesel korrusel. Korter on kehvas seisus, korterist on välja lülitatud vesi ja elekter.

Kinnistusraamatusse kantud kolmandate isikute õigused kinnisasjale lõppevad vara müügi korral avaliku enampakkumise korras (alus Pankrotiseaduse § 139 lg 2).

Enampakkumisest osavõtmiseks tuleb pangaülekande teel tasuda tagatisraha 10% alghinnast (ehk 70,00 eurot) selgitusega "Välja 11-14 enampakkumise tagatisraha”.

Tagatisraha peab olema laekunud Natalja Gohvat (pankrotis) pangakontole nr 1105156531 Swedbank hiljemalt 11.05.2011. a kell 12.00. Enampakkumise võitja poolt tasutud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele osavõtjatele tagastatakse tagatisraha hiljemalt järgneval tööpäeval.

Kinnistut osta soovivatel isikutel on õigus esitada kirjalik pakkumine enampakkumisel osalemiseks ja müüdava vara ostmiseks, milles peab olema märgitud:
a) pakkuja nimi/ärinimi ja elukoht/asukoht, samuti kontaktandmed (pakkuja isiklik pangakonto number, kuhu tagastada tagatisraha; postiaadress, telefon, e-posti aadress, olemasolul faks);
b) kinnistu registriosa numbrid, aadress ja pakutav hind numbrite ja sõnadega;
c) pakkuja selgelt väljendatud siduv nõusolek osta kinnistu enampakkumise teates sätestatud tingimustel.

Pakkumine ei või olla tingimuslik.

Pakkumisele tuleb lisada koopia pakkuja isikut tõendavast dokumendist, Eestis registreeritud juriidilistel isikutel äriregistrikaardi väljavõte, välismaistel juriidilistel isikutel asukohariigis väljaantud registritunnistus või väljavõte vastavast registrist ning teised esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid (tõlgituna eesti keelde, juhul kui originaalid on teistes keeltes).

Kirjaliku pakkumise võib esitada hiljemalt 11.05.2011. a kella 14.00. kinnises ümbrikus aadressil: pankrotihaldur Andres Hermet, Roseni 7 Tallinn 10111. Ümbrikule peab olema märgitud "Välja 11-14 enampakkumine”. 

Suuline enampakkumine toimub 11. mail 2011. a kell 14.00 halduri büroos aadressil Roseni 7 Tallinn. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm on 50,00 (viiskümmend) eurot. Ülepakkumisi võib teha ka mitme pakkumise täissammu võrra korraga. Enampakkumise võitja tehakse teatavaks enampakkumise päeval ning võitjaks tunnistatakse isik, kes pakub kinnistu eest kõige kõrgema ostuhinna. Pankrotihalduril on õigus lükata esitatud pakkumine tagasi täitemenetluse seadustiku §-s 89 sätestatud juhtudel, samuti kui enne enampakkumise algust esitatud kirjalik pakkumine ei vasta nõuetele või on esitatud hilinenult.

Enampakkumise tulemuse kohta koostatakse kirjalik akt, mille haldur esitab kinnistusametile kinnistu omandi ülekandmiseks enampakkumise võitjale tingimusel, et enampakkumise võitja on tasunud kogu kinnistu ostuhinna. Suulise enampakkumise võitja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui enampakkumise võitja ei tasu kogu kinnistu ostuhinda tähtaegselt, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. 

Kinnistu antakse enampakkumise võitjale üle pärast ostuhinna täielikku tasumist.

Kõik isikud, kellel on õigusi kinnisasjale, peavad esitama tõendid oma õiguste kohta enne enampakkumise lõpptähtaega; tõendit ei pea esitama isikud, kelle õigused on kantud kinnistusraamatusse.

Varaga on võimalik tutvuda vara asukohas, eelnevalt on vajalik aeg kooskõlastada halduriga andres@pankrotihaldur.ee, tel 508 4524.

25 aprill 2011

Misuke ilm on markusepäeval, niisuke on suvi

Ma arvan, et Koeru kandi rahval oli õigus, kui nad vanasti niimoodi kõnelesid. Ja kui homsel markusepäeval on tõesti selline ilm, nagu ilmateade ütleb, siis saab suvel mõnus olema :)
Aga et kevad tuleks ilusamini, kutsume vallavalitsuse ja Peetri Küla Seltsiga sel neljapäeval kell 17.30 kõiki Peetri alleed riisuma. Ja kui allee puhas, siis saab Ülle legendaarset kapsasuppi ka. Ja TeemeÄra kodulehel saab end registreerida kohe üsna mitmele talgule. 

Kuna Päästeamet on välja kuulutanud tuleohtliku aja, on vast mõistlik meelde tuletada, et siseministi määrus "Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded" ütleb näiteks seda:
- Alla ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel paikneb lõkkekoht vähemalt 8 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel metsast.
- Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel ja avaliku lõkke tegemisel paikneb lõkkekoht vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast.
- Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemisel kooskõlastatakse lõkkekoha asukoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed asukohajärgse päästekeskusega.

Homme ootab ees Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse üldkoosolek ja vallavalitsuse istung. Ja raamatukogu uute lahtiolekuaegadega saab tutvuda valla kodulehel.
Järgmisest nädalast on meie kollases koridoris avatud näitus Peetri lasteaia laste töödest. Usun, et on vaatamist ja uudistamist on palju. Ja kes Peetri - Järva-Jaani teed pidi sõidavad, uudistagu ka neid "mullituskohti" - viimase nädalaga on tee üsna mitmest kohast üles kerkinud ning mõistlik oleks hoog maha võtta.
Uudistamist ja mõistlikkust!  

20 aprill 2011

Vastus avalikule kirjale ehk Kareda Valla Maja uksed on valla :) (lisatud ka avaliku kirja originaalversioon)

Ühes väga vanas loos räägitakse Headusest ja Kurjusest, kes maailma loomise algusajal omavahel võistlesid. Kurjusel õnnestus näpata Headuse kõige kallim varandus – Täieliku Tõe Peegel – ning visata see  kildudeks. Kurvalt vaatas Headus katkise peegli tükikesi, sest igaveseks oli kadunud võimalus näha täielikku tõde ja tõelisust tervikuna, veelgi hullem oli see, et ühel päeval võis Kurjusel õnnestuda leida kõik Täieliku Tõe Peegli tükid ja purustada need lõplikult. Et seda ei juhtuks, on nii, et iga inimene, kes maailma sünnib, saab endale ühe tükikese Täieliku Tõe Peeglist, mida ta hoiab ja kaitseb. Iga inimene valitseb üht väikest osa kogu tõest.

Birgit Itse on meelde jäänud positiivse, aktiivse, ambitsioonika ja energilise inimesena. Ta on kaasa löönud erinevate kultuurisündmuste korraldamisel, osalenud Kareda Vallalehe töös. Tema tööd ja toimetamised SA Põhja-Eesti Turism juhatajana ja Kareda valla kultuuri arendusjuhina on märgi maha jätnud. Kuigi Birgit elab ja töötab nüüd Albu mail, aitab ta ikka kaasa Kareda kandi arengule. Seetõttu tulevad tema laim ja kontrollimata faktide põhjal tehtud süüdistused ootamatult, Kareda Valla Maja uksed on alati olnud avatud nii temale kui teistele vallakodanikele.

Haridus on omavalitsuste suurim kuluallikas. Ja samas ka tuluallikas – sest lapsed on jätkusuutliku Eesti üks alustalasid. Hea meel, et 2009.aastal renoveerisime EASi toel lasteaia elektripaigaldise ning 2010. aastal avasime lasteaias 2. rühma. Lasteaiaõpetajad on ka pea ainsad, kelle palganumber nn masuaegadel ei ole vähenenud (kuigi vähendati nende puhkust). Üle pika aja oli eelmisel aastal lasteaed avatud kogu suve ning seda tunnustas ka lapsevanem Birgit Itse juulikuu Vallalehes („Nii väikses vallas on iga inimene sõltumata vanusest väga tähtis. Hea, et sellest on aru saadud“).

Oleme otsustanud, et Peetri lasteaiast ja põhikoolist saab Järva-Peetri Lasteaed-Kool. Peetris on  tugev kool, head õpitulemused, aktiivne osavõtt erinevatest sündmustest. Oleme viimastel aastatel saanud riigilt lisatoetust, kuid tänavu see lõppes ning riigi poolt hariduskuludeks mõeldud vahendid vähenesid märgatavalt. Oli ühine otsus, et kool jätkab põhikoolina ning seega tuleb sel aastal leida riigipoolsele toetusele lisaraha. Koolitöötajate miinimumkoosseisu on oma määrusega kehtestanud haridus- ja teadusminister. Oleme valla eelarvet koostades nende nõudmistega suures osas arvestanud, kuid otsustanud, et näiteks noorsootööd saab olema rohkem kui miinimumnõuded ette näevad.

Ene Reinla on töötanud Peetri kooli juhina viimased 30 aastat ning on meist kõige enam panustanud oma aega, mõtteid ja vahendeid kooli ja lasteaia paremaks toimimiseks ning püsima jäämiseks. Tegemist on tema elutööga. Ajad on rasked ja vahel on vaja teha raskeid valikuid. Oleme teinud valusaid otsuseid ning koondanud nii mõnegi valla elu jaoks olulise inimese. Lubamatu on Ene Reinla süüdistamine koostöövõime puudumises. Ene on alati aidanud erinevate ürituste läbiviimisel ja korraldamisel, eesmärgiga muuta paremaks elu Kareda vallas.

Avaliku kirja autor annab soovituse osta erinevaid teenuseid sisse (v.a. kooli IT-teenust). Oleme seda paljudel juhtudel teinud – nii lumetõrjetööde teostamiseks, haljasalade hooldamiseks,  valla elanikele toidu- ja esmatarbekaupade kättetoimetamiseks, arvutite hoolduseks, pakendijäätmete kogumiseks jne. Avalike teenuste lepinguline delegeerimine nii era- kui vabasektorile on järjest enam populaarsust võitmas, seepärast kavatseme leida erinevaid lahendusi ka edaspidi.

Kalmistute haldamiseks on vald sõlminud lepingu ning avaliku teenuse delegeerinud. Seda tööd teeb 2006.aastast Järva-Peetri kogudus. Riigikogu võttis veebruaris vastu Kalmistuseaduse, mis hakkab kehtima 1.jaanuarist 2012. See seadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse või riigi omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut haldab kohalik omavalitsus ning KOVil on õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid. Haldamine on palju muud kui pelgalt hooldamine. Kalmistud on ajaloo- ja kultuuripärandid. On pühapaigad. Nii ja ainult nii tuleb neisse suhtuda. Nii Peetri kui Kadastiku kalmistud on tunnistatud kultuurimälestisteks. Nende haldamisel tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi. Kalmistute hoolduseks vähendati 2011.a. eelarves võrreldes eelmise aastaga vahendeid 49 %.

Üks Järvamaa tuntumaid turismiasjalisi on ikka ja jälle öelnud, et kui turismigrupi sooviks on näha ka kohalikku kalmistut, tuleb huvilised viia Järva-Peetri kirikaeda. See pidavat olema kindla peale minek, sest kunagi ei tule muretseda, et kalmistu oleks korrast ära. Muidugi, Peetri kalmistu on ka ajalooliselt tähtis, siin asuvad näiteks Gustav ja Christoph Beermanni hauad. Aastaid on vald toetanud EELK Järva-Peetri kogudust tegevustoetusega, see summa pole olnud suur, 10 000.- krooni aastas. Tänavu otsustas volikogu raskete rahaliste seisude pärast seda enam mitte teha. Seega ei saa mitte kuidagi väita, et raha kanditakse kirikule.

Kareda Vallavolikogu liikmed on ühed vähesed, kes töötavad ilma tasu saamata, andes endast parima. Jagades oma aega põhitöökohtade, perede ja valla vahel. Süüdistada neid poliitilises saamatuses ja kaasanoogutamises on lausa kuritahtlik mõnitamine. Iga volikogu liige teeb oma otsused ise, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja võimalusi, pidades silmas valla huve. Me ei saa nõuda inimestelt, et nad hülgaksid oma pere, tuues selle ohvriks valla arendamisele. Tugevad pered on ühiskonna alus ning iga abikaasa, vanema ja lapse kohus on toetada oma pere liikmeid. Avaliku kirja autor ei ole viibinud ühelgi volikogu istungil ega tea seetõttu, kuidas tegelikult on asju arutatud, millised probleemid tõstatatud ning kuidas on otsused vastu võetud. Tema informatsioon põhineb erinevatest allikatest, mis võivad olla kallutatud ja jääda nii-öelda „rahvas räägib“ tasemele. Ka koolidirektor Ene Reinla pidi kurvalt nentima, et tundis selles avalikus kirjas ära ainult oma nime. Volikogus jälgib õigusaktide täitmist revisjonikomisjon. Nende töö tulemusel valmib akt, milles tuuakse välja puudused ning tehakse ettepanekuid olukorra parandamiseks. Ei volikogu esimees ega vallavanem saa siin teha mingeid mõjutusi omale soovitud suunas. Kohalike omavalitsuste tegevuse üle teostab järelevalvet maavanem, samuti on võimalik õigusaktide peale esitada vaie Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Ka audiitor ütleb majandusaasta aruandele sõna sekka, seega ei ole võimalust (ega ka tahtmist või vajadust) vassida ega valetada.

Näib, nagu oleks kogu avalik kiri kantud soovist kahjustada Kareda valla mainet. Asjalik ja konstruktiivne kriitika on kindlasti vajalik, sama kehtib kõikvõimalike ettepanekutega kohaliku elu küsimuste korraldamisel. Isiklikku viha ebaõnnestumise korral ei tohiks kanda valla tasandile. Indiaanlastel on vanasõna: „Ma ei taha kohut mõista kellegi üle, kelle mokassiinides ma ei ole jooksnud vähemalt kuu aega.“ Ja Martin Luther King on öelnud: „Inimesed on õppinud ujuma kui kalad ja lendama kui linnud, aga nad ei ole õppinud vennalikult koos elama.“ Õigus on nii indiaanlastel kui Kingil.

Triin Pobbol
Kareda vallavanem

Siiri Tammiste
Kareda vallavolikogu esimees






Ja kuna üks ja teine sõber on küsinud, millest ma üldsegi räägin, siis ma räägin sellest:

Avalik kiri Kareda vallavanemale


Kellele kuulub valla rahakott?
Vallal pole tulevikku, kui selle juhidki sellesse ei usu. Kareda valla juhtkonna ükskõiksus on edasi kandunud ametnikesse ja elanikessegi. Varem aktiivsed on nüüd käega löömas ega taha «tühjast tüli». Minu jaoks on ületatud piir, kus ma julgen öelda välja seda, millest paljud ehk mõtlevad, aga ise välja öelda ei julge. Mul ei ole ühegi inimese vastu mitte midagi, aga mulle ei meeldi, kui valla rahakott muutub mõnele isiklikuks rahakotiks. Tuletan teile meelde, et «see on minu raha ka»!

On avalik saladus, et vallasiseselt peetakse vallavanemat prl Triin Pobbolit mängukanniks volikogu esimehe pr Siiri Tammiste ja kirikuõpetaja pr Lea Heinaste käes. Aktiivsus maakonnatasandil  annab hea võimaluse ajaliseks piiratuseks tegelemaks kohalike probleemidega. Miks muidu on ta paljudel tulistel koosolekutel jäänud meelde kui keegi, kes vaatab aknast välja ja näpib seelikuserva. Paides elav prl Pobbol teatas juba aastal 2006, et Kareda vald on temale «hüppelaud karjääriredelil».

Ilmselt ei luba noorus ja soov kõigiga hästi läbi saada teha valusat otsust saata töötajad sh iseennast palgata puhkusele, nagu tehti mullu kõigis teistes Järvamaa omavalitsustes. Selle asemel tehti lisa-eelarve katmaks palga-ülekulusid!
Vallavalitsus tegi rohkelt viiekohalisi rahaeraldusi ja esitas need volikogule kinnitamiseks tagantjärele, samas kui seadus sätestab teisiti. 2010. aastal oli hariduse ja kultuuri valdkond ainus, kus kulutusi tehti eelarve piires või vähem, ülejäänud valdkondades oli ülekulutamine. Lähtuvalt kitsastest majandusoludest on see vastutustundetu, ning ei vallavalitsus ega volikogu ole piisavalt tõhusalt kontrollinud eelarvetest kinni pidamist. Juba praegu ollakse võlgu, kuid eelarve koostamisel välistati teenuse sisse ostmine ning kulude kärpimine valdkondades, kus see andnuks olulist kokkuhoidu, näiteks raamatupidamisteenus, kalmistute hooldamine. Sellekohased ettepanekud esitasid eelarve arutelude ajal vähemalt kaks volikogu komisjoni.

Küll aga sunnitakse teenust sisse ostma all-asutusi sh nüüdseks ühendatud kool-lasteaeda niivõrd hapras valdkonnas nagu seda on IT-tugi!! Selle asemel, et ühendatud asutuste IT-tugi kokku liita ning anda samale inimesele ka valla arvutite hooldus, ostetakse sügisest teenust sisse arvutifirmalt. Selgusetu on kooli kodulehekülje haldamine ja e-kooli tulevik. Õhku jääb ka hästi toimiva kooliraadio tulevik.
Kas valla-ja koolijuhid kujutavad ette olukorda, kui tunni ajal jookseb arvuti kokku või tekib süsteemis viga? Kas kulude hulgas on arved arvutifirma püüdlusest koos õpetajaga telefoni teel probleemi «lahendada» ajal, mil õpetaja peaks tegelema lastega? Et kogu selle «jama» pärast jääb kool ilma ka praegusest arvutiõpetajast, pole kooli direktori Ene Reinla sõnul probleem: arvutiõpetuse tunde hakkavad andma klassiõpetajad!

Ajal, kui hoolekogu otsib võimalusi lisarahastuseks eesmärgiga tõsta kvaliteeti, langetatakse juhtide tasandil otsuseid, mis seda alla tõmbavad. Selliste arengutega kooli ei taha tõesti ükski lapsevanem oma last panna. Ka need, kes veebruaris andsid oma allkirja Peetri Põhikooli jätkamiseks 9.klassilisena.
On kummastav kuulda pr Ene Reinla eitavat vastust ettepanekule taotleda koolile lisaraha mõisakoolide programmi kaudu. Tema sõnul ei ole Peetri koolil sealt nagunii lootust midagi saada, sest on veel palju mõisakoole, kes sealt pole midagi saanud! Ma olen valmis panustama selle projekti kirjutamisse, aga ainult siis, kui minuga koos tegutsetakse, mitte ei loobita kaikaid kodaratesse. See poleks esimene projekt, mille ma valla heaks olen kirjutanud ega ka mitte esimene projekt, mille kirjutamise ajal on kaikaid kodaratesse loobitud.

Rahulolematust põhjustavaid tegemata jätmisi on rohkesti – see kiri on jäämäe veepealne osa. Ei pea olema vallaeluga väga hästi kursis, et näha raha kantimist kiriku suunal. Paljudes tekitab tuska, et pr volikogu esimees muretseb rohkem oma abikaasa (tulevane kirikuõpetaja), mitte niivõrd valla tuleviku pärast. Miks peakski - suurem osa tema elust ja tööst on Järva-Jaanis. Kasutades ära kahe kolmandiku volikogu liikmete poliitilist saamatust, on surutud läbi otsuseid, mis pole kooskõlas valla, vaid konkreetse huvigrupi (antud juhul kirik) tegevuse eesmärkidega. Juba 2008. aastal pidi loodama kihelkonna vallavanemate vahel kiriku ja kalmistute haldamiseks ning projektiraha taotlemiseks SA või MTÜ. Seda pole siiani. Miks?
Olen ma kiriku ja kalmistute vastu? Ei, aga mulle ei meeldi, kui proportsioonid on paigast. Kui kogu elu keerleb ühe asutuse ümber, millega on seotud väga väike osa inimesi ja ülejäänutele püütakse selgeks teha, et kiriku ja kalmistute hooldus kuulub KOKSi järgi KOV-i põhiülesannete hulka.

Jutt, et Kareda vald hakkab raamatupidamisteenust sisse ostma, on käinud juba kaks aastat! Nüüd leiti uus põhjus, miks avalikku konkurssi ei ole välja kuulutatud – usaldusväärset inimest on raske leida! Seda kontekstis, kus viimase aasta jooksul on sagenenud arvetega vassimine nii valla eelarves kui ka eraisikutele ning ettevõtetele väljastatud arvete puhul. Kirja teel selgust ei saa, sest raamatupidaja pr Viive Kuresoo e-kirjadele lihtsalt ei vasta! Kas raamatupidaja on lohakas või on tegemist teadliku vassimisega lootuses kulud «klappima» saada? Asjaolu, et raamatupidaja tööaeg on 40 tundi nädalas nii Kareda vallavalitsuses kui ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses, on lisaks ilmsele raiskamisele tõend seaduserikkumisest –ületunnid ületavad seadustes lubatud piire. Kui valla pearaamatupidaja koormus ei ole 40 tundi nädalas, sest töö valmis ühe pärastlõunaga, siis miks on võtnud vald endale kohustuse maksta tasu täistööaja eest? Selline olevat vallavanema ja raamatupidaja omavaheline suuline kokkulepe!
Mind väga huvitab, milliste seaduste ja määruste järgi Kareda vallas otsuseid langetatakse. Kareda valla põhimäärus ning KOKS need igal juhul ei ole.

Kareda valla elanik olen edaspidigi, aga seda juhul, kui vallajuhid mõistavad, et valla haridusasutused on prioriteet number üks ning see on valdkond, kus koonerdamine on lubamatu! Igaühes peab olema nii palju riigimehelikkust (või naiselikkust), et huvi puudumisel valdkonna arendamiseks ametikohast loobuda. Inimesed on nõus kooli-lasteaeda toetama, aga kui ühist raha kasutatakse isiklike huvide jaoks, tekib vägisi tahtmine roti kombel uppuvalt laevalt põgeneda ja minna sinna, kus häid ideid ja kogemusi hinnata osatakse.

Birgit Itse
Kareda valla kodanik, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige

19 aprill 2011

Vallavolikogu istungi kokkuvõte

Tänasel volikogu istungil otsustas volikogu delegeerida Kohanimeseaduses ja Ruumiandmete seaduses kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamine vallavalitsusele
Kuna volikogu liikme Tõnis Aasa volitused volikogu liikmena lõppesid, valiti revisjonikomisjoni esimeheks Erko Einmann ning uueks liikmeks tema ja Urmas Dikkeri kõrvale Lea Heinaste. 
Otsustati alustada menetlust Öötla külas endistel Johan Bergfeldtile kuulunud Arunurga A36 talu maadel asuva lauda peremehetuse selgitamiseks, hõivamiseks ja peremehetuks tunnistamiseks. Kohalikele on Arunurga tuntud kui Pardi Leo maja.
Pärast volikogu otsuseid peremehetute ehitiste hõivamise kohta ning lähtudes sellest, et pärast teadete avaldamist ajalehes "Järva Teataja" ja elektroonilises väljaandes "Ametlikud teadaanded" ei ole kahe kuu jooksul laekunud vastuväiteid ehitise peremehetuse kohta, tunnistas volikogu peremehetuteks ehitisteks:
- Kareda külas endistel August Rüsternile kuulunud Vägara 22 talu maadel asuvad elamu, laut ja kelder ning
- Õle külas endistel Tõnu Jammerile kuulunud Sarapiku A28 talu maadel asuv elamu.
Esimese lugemise läbis ka Järva-Peetri Lasteaed-Kooli põhimäärus.
Rääkisime ka avalikust kirjast mulle, sellest, millest tänases Järva Teatajas lugeda võib. Minu ja Siiri vastust võib lugeda neljapäeval sealtsamast. Ja homme siit ka :)

Ja üks hea uudis Ehitusabi lehelt ka:
Riik laeb vooluveekogude ökoloogilist seisundi parandamise riigihanke raames lammutada mitu veskipaisu Esna, Pärnu, Õhne ja Piusa jõel, vastava riigihanke võitnud Insenerehituse AS küsis tööde hinnaks 1,53 miljonit eurot.
Hankelepingu raames toimuvad keskkonnakaitsealased projekteerimis- ja ehitustööd vanade veskipaisude lammutamisel või rekonstrueerimisel, kalateede, koelmualade rajamisel ja jõesängide puhastamisel.
Töö eesmärgiks on parandada vooluveekogude ökoloogilist seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist. Varasema info kohaselt kestavad tööd 4 aastat.
Vooluveekogude seisundi parandamisega luuakse soodsamad tingimused kalapopulatsioonide, sealhulgas nii rannikumeres kui ka siseveekogudel elunevate siirdekalade stabiilseks eluks ja kalavarude kasvuks.
Tööd toimuvad Esna jõel kogu jõe ulatuses, Pärnu jõel Türi–Särevere ja Kurgja paisul, Õhne jõel Leebiku ja Tõrva paisul ning Piusa jõel Korela, Tsüdsina, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Mako, Kelbä ja Oro paisul.

13 aprill 2011

Üks ametlik teadaanne

Eile oli vallavalitsuse istung ning vallavalitsus andis välja korralduse keelata ajutiselt liiklus avalikult kasutatavatel kruusa- ja pinnasteedel 6tonnise täismassiga ja raskematel sõidukitel. Piirang ei kehti ühistranspordile, piimaautodele ja prügiautodele. Ülejäänud 6tonnise täismassiga ja raskematel sõidukitel on liiklus lubatud vallavalitsuse kirjalikul loal.

Ja teine teade ka:
Kareda valla laste lauluvõistlus on sel reedel, 15. aprillil kell 16.00 Peetri lasteaia saalis. 
Tänavu piirkondlikku lauluvõistlust ega maakondlikku laulukaart ei toimu.

Ja kui juba kirjutamiseks läks, siis: eile käisin Tallinnas notaris. Teemaks Põltsamaa-Pedja veemajandusprojekti elluviimine ja varade üleandmine ASile Paide Vesi. Homme on volikogu eestseisus, järgmine volikogu istung järgmisel teisipäeval. 

06 aprill 2011

Aeg kaob, rõõmud jäävad

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva tähistamine möödunud reedel oli lõbusalt vahva (või vahvalt lõbus). Igatahes kindel veendumus, et muuseum on üks elus asi! Laupäeval oli Järva-Jaanis saskuturniir ja saime Artoga 5. koha (ehk siis 4 meeskonda ees ja 4 taga) ning mina sain "ergutusauhinna" ehk kaardipaki. Sest nagu uues Vabariigi Valitsuses - kogu pundi peale ainult üks naine kambas :)
Tänases Postimehes oli eelviimase lehekülje "ajuraginas" küsimus selle kohta, kust kuhu liigutakse populaarse admiral Pitka auks korraldatava rahvamatkaga. Selle matka sihtpunkt - Kareda Valla Maja - on praegu kuiv. Spaad teha ei saa, majasiseseid paadimatku samuti. Muidugi, hoiame pilku peal, kaeme kraave jms. Tehnilise Järelevalve Amet küsis infot nende majade kohta, mis sel talvel katusest ilma on jäänud (keegi kuskil ütles selliste majade kohta väga hästi - need on kabriolettmajad), kahjuks neid ikka on (kuigi selletalvine "hitt" näib olevat vanad kõrvalhooned). On olemas ka mitteametlik info, et läheb uute hoonete ehituseks, aga sellest siis, kui PRIAlt ametlik vastus olemas. 
Mitte kaugel minu vanematekodust arvati, et võiks ehitada kohe terve küla. Miskipärast on see ökoküla nimetuse saanud ja miskipärast plaanitakse sinna põllu peale rohkem kui 300 peret elama. Kohe miskit ei oska öelda. Ja selle kohta ei oska ka miskit öelda, et sealkandis võib siloaugust hunnikutes sularaha leida
Ettevõtjatel, kes on majandustegevuse registris, tasub meeles pidada, et juba järgmisel reedel on see kuupäev, mis ajaks peab registreeringu õigsus kinnitatud olema. Ja ilmselt tasub kuulata ka seda, kuidas Tallinna Linnavolikogus küsimustele vastamine käib.
Ja ongi kõik. On kaks mõistmatut küsimust - kuhu läheb raha ja kust tuleb tolm. Minu arust kolmas on veel - kuhu kaob aeg. Õnneks rõõmud jäävad!