28 veebruar 2011

Kohe üsna mitu Oscarit*

Päikeseliselt külm või külmalt päikeseline oli möödunud neljapäeval Eesti riigi sünnipäeval. Alustasime palvusega Järva-Peetri kirikus, süütasime küünlad kõikide langenute mälestuseks ning asetasime küünlad/lillekorvid kirikaias olevale Vabadussõja mälestussambale ning nende ees olevatele haudadele. Müüsleri ausambamäel kõlasid külmast hoolimata flöödihelid. Väga kaunis oli! Minu suur-suur tänu Alarile ja tema tüdrukutele; Kaidi-Lyle, Tuulile ja Peetri kodutütardele, Jaanusele ja Leale ning segakoor Petrale. Ja Karlale Müüslerist, kes aitas  ausambamäe tee ilusaks teha! Seejärel läksin edasi Koerusse ning võib vaid aimata, mitme tunni pärast ma oma varbaid uuesti tundma hakkasin :) Oma seekordsetes tervituskõnedes rääkisin eelkõige seda, et oleme vaba riigi saanud päranduseks nii oma esivanematelt kui ka lastelt ja lastelastelt. Ühes vanas loos räägitakse talupojast, kes igal pühapäeval kohusetruult kirikus jutlust kuulab. Kord rääkis õpetaja maisest varandusest ning ütles - tegelikult ei kuulu meile mitte midagi. Talupoeg oli selle üle imestunud ning kutsus kirikuõpetaja endale külla, näitas mäekünkal maid, masinaid ning talu ja nentis: olen selle maa saanud päranduseks oma isalt ning need masinad ise oma vaevaga välja teeninud, kuidas sa saad öelda, et mitte midagi mulle ei kuulu. Kirikuõpetaja naeris selle peale ja ütles: küsi seda uuesti 100 aasta pärast.
Pilte vabariigi aastapäeva tähistamisest on siin ja FBs Järvamaa Eesti Südamaa fännilehel.

Täna oli nn PRIA külade meetme tähtaeg (tean, et sinna läks nii mõnigi meie valla projekt) ning Järva Arengu Partnerite juhatus, kus otsustati ära seekordsed Leader-meetmest projektitoetuste saajad. Seekord läks vist päris põnevalt. 
Mitte nii põnevalt (vähemalt külaelanike jaoks) ei ole läinud autolafkaga. Ei inimene massina vastu saa, aga lafkabussil on tehnilised viperused. Asendusbuss on rivis homsest ning Esnasse jõuab buss sel korral kolmapäeva õhtul kell 17.30. Siis jälle edaspidi tavalise graafiku alusel.
Sel laupäeval on paras end proovile panna suusarajal, sest kell 13.00 algavad Peetris Kareda valla lahtised meistrivõistlused suusatamises. Ja järgmiseks laupäevaks on paras hakata kleiti valima või kingi viksima, sest 12. märtsil on naistepäevapidu.

Ja kes valima ei lähe, see on idioot! (Ja kes nüüd arvab, et ma kavatsesin kedagi solvata, siis.. üldsegi mitte! Mida tähendab sõna "idioot" oma algupärandis, saab lugeda minu eelviimasest sissekandest...)

* pealkiri ei tähenda seekord kohe mitte kui midagi. Jah, Hollywoodis jagati küll täna öösel filmiakadeemia auhindu, aga minu jutuga ei lähe see kohe üldsegi mitte kokku :)

25 veebruar 2011

Minu kõne kolmapäevasel maavanema ja JOLi esimehe vastuvõtul

Head inimesed!

Riik – need oleme meie. Mina, sina ja tema – kõik kokku olemegi MEIE. Riik on nagu meie. On meie tegu ja meie nägu.“ Need Virve Osila sõnad on märgiks sellest, et Eesti riik on 1,4 miljoni inimese nägu: kohati rõõmus ja nooruslik, siis jälle vana ja murekortsudes; kohati rutakas uute ideede elluviija, siis jälle minevikkuvaatav paigalseisja.
Mõtleja Enn Soosaar ütles kord, et demokraatiasse ei astuta, demokraatiasse kasvatakse. See mõte peaks meie peas olema nii täna, vabariigi sünnipäeva eel kui ka kõikidel teistel päevadel aastas. Sest nagu kasvatakse demokraatiasse, kasvatakse ka Eesti riiki, kasvatakse isamaa armastusse, kasvatakse emakeele hoidmisse. Ja kasvatakse koos, hingatakse ühes.

Järvamaa saab uhke olla Järvamaa Arenguleppe üle. Selle väga paljude osapoolte vahel sõlmitud dokumendi kõige suurem väärtus on kirjutatud ridade vahele – see on ühistöö, ühine kokkulepe.
Kuid astuda tuleb ka edasi – me peame kokku leppima prioriteetides ning esmatähtsates tegevustes selles leppes. Ja me peame tulevikuks kokku leppima, kes on erinevate eluvaldkondade arengukavade „omanikud“, elluviijad, seirajad. Me ei tohi toota paberit paberi pärast, aega, inimesi ja raha kulutades.
Ükski dokument, olgu ta või 1000 lehekülge pikk, ei võta meilt ebamäärasust tuleviku suhtes. Näiteks ei suuda ükski ministeeriumiametnik täna vastata, kas järgmisel aastal jätkub riigipoolne õppenõustamisprogrammi rahastamine. Aga Kesk-Eesti Noorsootöökeskus on koostöös omavalitsuste ja koostööpartneritega üles ehitanud korralikul alusel rajaneva süsteemi.
Ühelt poolt võib olla uhke selle üle, et selle aasta jaanuaris esitati nii Järva Arengu Partneritele kui Lõuna Järvamaa Koostöökogule leader-meetmesse rohkem taotlusi projektide rahastamiseks kui kunagi varem, kuid teisalt seab liigne projektipõhisus ellu ja ideedesse takistusi. Me ei saa oma mõtteid sättida vaid selle järgi, mis ühes või teises projektimeetmes toetatav, nii võib esmatähtis, näiteks töökohtade loomine, ununeda.

Järvamaa Omavalitsuste Liidu tasandil peame jõudma jällekord sinnani, et meil ei oleks kahtteist erinevat Järvamaad. On teemasid, millele peame lahendused leidma üheskoos, maakonna tasandit silmas pidades. Kilplased kiikavad ka oma tegemistes üleaedsete poole, aga see ei tähenda, et me muus osas kilplaste moodi käituma peaks. Risti vastupidi.
Mulle meeldib, et me teeme koostööd ka väiksemates piirides. Tooksin esile näiteks kuue Põhja-Ida-Järvamaa omavalitsuse koostöö spordivallas. See koostöö on andnud viimase aasta jooksul konkreetseid tulemusi treenerite vahetusel ja sündmuste ühisel korraldamisel.  
AS Paide Vesi tuleks ümber muuta AS Järvamaa Veeks, sest üle poole Järvamaa omavalitsustest on selle ettevõttega seotud ja lähiaastatel jõuab ühise projekti tulemina puhtam joogivesi kuue valla keskuste ja külade elanikeni.  
Omavalitsuste tulud on viimase kahe aastaga pea veerandi võrra kokku kuivanud. Oleme pidanud kokku hoidma kõikjalt, kus see on võimalik, ja vahel vist ka sealt, kus see võimalik pole. See on seadnud ka koostöösse oma piirid, sest eelkõige oleme me muutunud üksteisele konkurentideks, kuid mõistlik on koos edasi sammuda.

Jakob Hurt on öelnud: „Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma jääb.“ Me oleme riigi saanud päranduseks nii oma esivanematelt kui ka oma lastelt ja lastelastelt.
Noored on jätkusuutliku ning tugeva Järvamaa alustala. Mul on uhke tunne, et meil on oma Jaanika Aasa. Eelmisel aastal oli Järvamaa noortel päris oma aasta. Kui siinsamas Türil novembris noorteaasta lõpuseminari korraldati, oli rühmatöödes üheks teemapüstituseks ka „noortesõbralik Järvamaa 2020“. Et Järvamaa saaks sõbralik olla, on vaja seda, kelle suhtes sõbralik olla, leidsid noored tookord. See tähendab, et tuleviku jaoks peame leidma lahenduse rahvastiku vähenemisele, ja kohe. Me kaotame aastas 550 inimest, see tähendab terve Roosna-Alliku aleviku täis inimesi!

Sel samal korral tõid noored välja, et nende jaoks on tähtis, et omavalitsused toetaks noorte algatusi, märkaks ja tunnustaks noori.
Me võiksime ära õppida ühe lihtsa asja – näha enda ümber häid asju, näha enda ümber häid inimesi, näha Järvamaal häid asju, näha toimivates süsteemides häid asju. Uusi tulevikuideid tuleb leida traditsioone unustamata.
Meie inimesed – tõeline väärtus! Kas või omavalitsuste liidu tasandil – meie seas on Eesti staažikaim omavalitsusjuht Jüri Ellram ja meie seas on Eesti noorim vallavanem Rait Pihelgas, ja miks ka mitte – Eesti sportlikum ja meisterlikum omavalitsusjuht Arto Saar. Tähtis ongi, et on erinevas vanuses ja kogemusega juhte, kes koostöös suudaksid piltlikult öeldes moodustada sümfooniaorkestri.
Meie erinevad asutused – tõeline väärtus! Näidake mulle teist maakonda Eestis, kus oleks oma KENK ja JAK ja JÜTK ja… Ja mis veel – nende eesliiteks ja märksõnaks võiks ju panna „Eesti parim“. Aga ka nemad vajavad oma tegutsemiseks julgust ja teatud ettemääratust.
Meie ettevõtted – tõeline väärtus! Muidugi, Järvamaa vajab uusi tööpakkujaid ja rohkem ettevõtlikke inimesi. Maailma näinud Tõnu Õnnepalu on öelnud, et „miskit pole paremat heinalõhnast Järvamaal Öötla ja Koordi vahel.“ Jah, me vajame välisinvesteeringuid, kuid rikkus võiks tulla ka meist enestest, me saaksime olemasolevaid võimalusi ja ressursse näiteks põllumajanduses edukamalt ära kasutada.
Meie kultuur – tõeline väärtus! Järvamaa on ainus maakond Eestis, kus laulupidusid on peetud rohkem kui sada aastat järjepanu, ühtki aastat vahele jätmata. Oma olemuselt on laulu- ja tantsupidu ikka traditsioone järgiv, kuid alati ka uudsust pakkuv. Eelmisel aastal kõneldi Türi laululaval Järvamaa Oma Lugu – tantsiti oma tantsuloojate seatud sammude järgi ja lauldi oma laululoojate viisistatud laulude järgi. Sel aastal läheb laulu- ja tantsupidu rändama, läheb maakonna servale Kangrumäele Ambla vallas.
Meie vabasektor – tõeline väärtus! Meil on vabatahtlike aastale vääriline Järvamaa Vabatahtlike Keskus ning Kodukant Järvamaa, kümnetest aktiivsetest külaseltsidest rääkimata. Kõigil meil on võimalus sõna sekka öelda Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava koostamisel ning hiljem tegutseda selle elluviimise nimel.
Meie kaitsjad, päästjad – tõeline väärtus! Kaitseliidu Järva Malev koos oma eriorganisatsioonidega ei ole vaid oma liikmeskonna vajadustele ja meie kaitsmisele mõeldud organisatsioon – mõelgem või Jalgsemalt Peetrisse kulgevale admiral Pitka auks korraldatavale matkale või möödunud aastal esmakordselt toimunud Aasta Ema valimisele. Järvamaa on aastaid olnud mandri-Eesti turvalisim maakond, aitäh politseinikele-päästjatele. 

Vanas Roomas kasutati ühiskonnaellu mittesekkuvate isikute kohta mõistet „idioot“. Ma loodan, et alates homsest, mil algab e-hääletamine  XII Riigikogu valimisteks, on meie seas vähe idioote. Kuid ärgu olgu sallid, pastapliiatsid või meepurgid lepinguks. Ma loodan, et igaüks meist võtab julguse ja vastutuse olla kõrgeim võim riigis, olla ja käituda selle väärilisena. Ja seda julgust ja vastutust peab jätkuma mitte ainult valimisteks, vaid kõikideks päevadeks aastas.
Vastutusrikast kõrgeimaks võimuks olemist!

Palju õnne sünnipäevaks, Eesti riik!

22 veebruar 2011

Ja blogi sa ka ei kirjuta...

Nonii. Ma olen tagasi. Kus ma ära käisin, sellest ma rääkida ei tahaks. Ütlen vaid vihjeks, et apelsinid ja vitamiinid on toredad leiutised, aga neid tuleks tarbida enne, kui asi jamaks läheb. 
Kõige kahjum (kirjakeelgi kaduma läinud) oli sellest, et ei saanud olla üks 400st, kes sellel hirmkülmal pühapäeval, 13. veebruaril, pika retke ehk Pitka matka ette võtsid. Arvata on, et järjekorras kuues rahvamatk järgmise aasta veebruaris tuleb jällekord rahvarohke, mõttetööd selleks juba tehakse :) 
Kindlasti on rahvarohke ka sel laupäeval toimuv Koeru rahvaralli. Liikluskorraldus selle ralli ajal Peetri ümbruses on ära näidatud sellel kaardil. Palun mõistvat suhtumist ja koerad-kassid tuppa sooja! 
Ja loodan, et rahvarohke on ka Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine. Alustame 24. veebruaril kell 11 palvusega Järva-Peetri kirikus, seejärel asetame pärjad kirikaias olevale ausambale ning kell 12 tähistame meie riigi sünnipäeva Müüsleris. 

Aga nii see sissekanne täna saigi. Selline napp. Olen tagasi korrapärase ajaveebitamise juures siis, kui vastuvõtud/tähistamised läbi.

09 veebruar 2011

Kareda valla teid läbib rahvaralli “Koeru talv 2011”

Võistlema tuleb 80 autot üle kogu Eesti.

26 veebruar sõidetakse Koeru, Kareda ja Järva-Jaani valla teedel rahvarallit “Koeru talv 2011”. Võistluse on korraldab MTÜ Vao Külaselts koostöös Koeru Vallavalitsuse, Kareda Vallavalitsuse, Järva-Jaani Vallavalitsuse ja Eesti Autospordi Liidu noorte ja rahvaspordi komiteega. Oma suure abi on andnud võistluse läbi viimiseks PÜ E-Piim, OÜ Vao Põldur, OÜ Renek, OÜ Abaja Farm, OÜ Teede- ja Keskkonnaehitus, AS Peetri Põld ja Piim, OÜ Bionic Transport ja Paistevälja OÜ.

Rahvaralli “Koeru talv 2011” on Eesti Autospordiliidu ja Moskvitch liiga 2011.a. karikavõistluste II etapp ja ühtlasi ka Balti rahvaralli 2011.a. karikavõistluste I etapp. Ralliraja kogupikkus on 203 km, millel sõidetakse 12 kiiruskatset (ca 32 km). Rada on jaotatud kolmeks ringiks ja seega saab rahvas rallile kolmel korral nii Peetri, Paistevälja, Kuusna - Salutaguse kui Vao kiiruslikul lisakatsel kaasa elada.

Esimene auto stardib 26.veebruaril kell 11.00 Vao seltsimaja juurest, samas on ka autode hooldusala ja Vao kiiruslik lisakatse mida ühe korra ja esimestena läbivad kell 11.00 “Uunikumide talvesõidu 2011” raames võistlevad eakamad sport-klassi ralliautod..Peetrisse jõuab esimene võistlusauto ca 11.10, teise ringiga jõutakse Peetrisse kell 13.30 ning kolmanda ringiga jõutakse Peetrisse kell 16.00.

Seoses ralliga on pisut häiritud teie igapäevane elurütm ja palume kõigi Kareda valla elanike mõistvat suhtumist, ning olge head, pange oma koerad-kassid kinni ja tulge parem võistlejatele kaasa elama.

Teed on libedad ja kiirused suured – oma autod ja jalakõndimised tuleb trassist hoida ohutusse kaugusesse ja kuulata rajaturvajate korraldusi! Publikule tuletavad võistluse korraldajad meelde, et rajajulgestajate ütlemised lähtuvad ainult soovist tagada kõikide jaoks tore ja ohutu ralli ning on mõeldud vastu vaidlemata täitmiseks

Täpsem info: 5104547 Peep Kristal, 5243045 Margus Laanep, 5244315 Vahur Palu

07 veebruar 2011

"Igaühe subjektiivne hinnang annab kokku objektiivse hinnangu"

Seda lihtsat tõde ma täna hommikul veel ei teadnud, aga nüüd siis tean :)
Eelmine nädal oli kiire ja kohtumisterohke, see nädal tuleb veel kiirem ja veel kohtumisterohkem. 

Eelmisel kolmapäeval oli Peetri Põhikooli lastevanemate üldkoosolek ning põhiküsimus oli, mis saab edasi. Üldine arvamus oli, et edasi võiks saada vanaviisi. 

Reedel oli kella kuuest alanud kellaviieteel üheks külaliseks maailma parim rahandusminister isiklikult. Räägiti nii reaalpalkade kasvust, inflatsioonist kui põletavatest küsimustest, mis seotud kohaliku omavalitsusega. Aga sellest kahe ametliku elukoha mõttest ei suutnud ma ikkagi kuidagi aru saada :) Olgu siis poliitiliste reklaamminutite ajal öeldud, et teisipäeval kell 18.00 on Järva-Jaanis Kuma raadio valimisdebati avalik salvestus ning järgmisel neljapäeval, 17. veebruaril kell 16.00 on raamatukogus külas Sven Mikser ja Jaanus Marrandi.

Laupäeval ehitasime lumelinna. Suur tänu kõigile, kes alanud kassiaasta alguses seda koerailma talusid! Aga see lumelinn on nagu Tallinna linn - päris valmis ta ei saanudki. Nii et 2 lumekuhilat ootavad veel vabatahlikke, ülejäänud aga talvenautlejaid :)

Täna käisin ka JAPi hindamis-ja seirekomisjoni liikmete koolitusel. Eeltaotlusi esitati JAPile 81, "päristaotlusi" 77. Põnev saab see hindamine olema, sest raha on palju vähem kui tahtjaid. 

Homme on vallavalitsuse istung, kus muuhulgas moodustame valla kriisikomisjoni, ning kolmapäeval laiendatud eestseisuse koosolek, kus põhiküsimus nagu tänasel majandus- ja eelarvekomisjoni koosolekulgi - 2011.a. eelarve. Kolmapäevasele JOLi juhatusele on kutsutud ka Maanteeameti ida regiooni esindajad ning ehk saab siis mõni asi seoses talvise teehooldusega selgemaks. Ja tegevdirektori ametikohast räägime ka, kuigi üks ja teine nimi on n-ö "välja imbunud" :)

Rohkem ma täna ei kirjuta. Ütlen vaid, et 10. veebruani saab Pitka matkale kirja panna Järva Maleva telefonil 38 49 170 või e-maili teel urmas.piigert@kaitseliit.ee

03 veebruar 2011