Vastus avalikule kirjale ehk Kareda Valla Maja uksed on valla :) (lisatud ka avaliku kirja originaalversioon)

Ühes väga vanas loos räägitakse Headusest ja Kurjusest, kes maailma loomise algusajal omavahel võistlesid. Kurjusel õnnestus näpata Headuse kõige kallim varandus – Täieliku Tõe Peegel – ning visata see  kildudeks. Kurvalt vaatas Headus katkise peegli tükikesi, sest igaveseks oli kadunud võimalus näha täielikku tõde ja tõelisust tervikuna, veelgi hullem oli see, et ühel päeval võis Kurjusel õnnestuda leida kõik Täieliku Tõe Peegli tükid ja purustada need lõplikult. Et seda ei juhtuks, on nii, et iga inimene, kes maailma sünnib, saab endale ühe tükikese Täieliku Tõe Peeglist, mida ta hoiab ja kaitseb. Iga inimene valitseb üht väikest osa kogu tõest.

Birgit Itse on meelde jäänud positiivse, aktiivse, ambitsioonika ja energilise inimesena. Ta on kaasa löönud erinevate kultuurisündmuste korraldamisel, osalenud Kareda Vallalehe töös. Tema tööd ja toimetamised SA Põhja-Eesti Turism juhatajana ja Kareda valla kultuuri arendusjuhina on märgi maha jätnud. Kuigi Birgit elab ja töötab nüüd Albu mail, aitab ta ikka kaasa Kareda kandi arengule. Seetõttu tulevad tema laim ja kontrollimata faktide põhjal tehtud süüdistused ootamatult, Kareda Valla Maja uksed on alati olnud avatud nii temale kui teistele vallakodanikele.

Haridus on omavalitsuste suurim kuluallikas. Ja samas ka tuluallikas – sest lapsed on jätkusuutliku Eesti üks alustalasid. Hea meel, et 2009.aastal renoveerisime EASi toel lasteaia elektripaigaldise ning 2010. aastal avasime lasteaias 2. rühma. Lasteaiaõpetajad on ka pea ainsad, kelle palganumber nn masuaegadel ei ole vähenenud (kuigi vähendati nende puhkust). Üle pika aja oli eelmisel aastal lasteaed avatud kogu suve ning seda tunnustas ka lapsevanem Birgit Itse juulikuu Vallalehes („Nii väikses vallas on iga inimene sõltumata vanusest väga tähtis. Hea, et sellest on aru saadud“).

Oleme otsustanud, et Peetri lasteaiast ja põhikoolist saab Järva-Peetri Lasteaed-Kool. Peetris on  tugev kool, head õpitulemused, aktiivne osavõtt erinevatest sündmustest. Oleme viimastel aastatel saanud riigilt lisatoetust, kuid tänavu see lõppes ning riigi poolt hariduskuludeks mõeldud vahendid vähenesid märgatavalt. Oli ühine otsus, et kool jätkab põhikoolina ning seega tuleb sel aastal leida riigipoolsele toetusele lisaraha. Koolitöötajate miinimumkoosseisu on oma määrusega kehtestanud haridus- ja teadusminister. Oleme valla eelarvet koostades nende nõudmistega suures osas arvestanud, kuid otsustanud, et näiteks noorsootööd saab olema rohkem kui miinimumnõuded ette näevad.

Ene Reinla on töötanud Peetri kooli juhina viimased 30 aastat ning on meist kõige enam panustanud oma aega, mõtteid ja vahendeid kooli ja lasteaia paremaks toimimiseks ning püsima jäämiseks. Tegemist on tema elutööga. Ajad on rasked ja vahel on vaja teha raskeid valikuid. Oleme teinud valusaid otsuseid ning koondanud nii mõnegi valla elu jaoks olulise inimese. Lubamatu on Ene Reinla süüdistamine koostöövõime puudumises. Ene on alati aidanud erinevate ürituste läbiviimisel ja korraldamisel, eesmärgiga muuta paremaks elu Kareda vallas.

Avaliku kirja autor annab soovituse osta erinevaid teenuseid sisse (v.a. kooli IT-teenust). Oleme seda paljudel juhtudel teinud – nii lumetõrjetööde teostamiseks, haljasalade hooldamiseks,  valla elanikele toidu- ja esmatarbekaupade kättetoimetamiseks, arvutite hoolduseks, pakendijäätmete kogumiseks jne. Avalike teenuste lepinguline delegeerimine nii era- kui vabasektorile on järjest enam populaarsust võitmas, seepärast kavatseme leida erinevaid lahendusi ka edaspidi.

Kalmistute haldamiseks on vald sõlminud lepingu ning avaliku teenuse delegeerinud. Seda tööd teeb 2006.aastast Järva-Peetri kogudus. Riigikogu võttis veebruaris vastu Kalmistuseaduse, mis hakkab kehtima 1.jaanuarist 2012. See seadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse või riigi omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut haldab kohalik omavalitsus ning KOVil on õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid. Haldamine on palju muud kui pelgalt hooldamine. Kalmistud on ajaloo- ja kultuuripärandid. On pühapaigad. Nii ja ainult nii tuleb neisse suhtuda. Nii Peetri kui Kadastiku kalmistud on tunnistatud kultuurimälestisteks. Nende haldamisel tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi. Kalmistute hoolduseks vähendati 2011.a. eelarves võrreldes eelmise aastaga vahendeid 49 %.

Üks Järvamaa tuntumaid turismiasjalisi on ikka ja jälle öelnud, et kui turismigrupi sooviks on näha ka kohalikku kalmistut, tuleb huvilised viia Järva-Peetri kirikaeda. See pidavat olema kindla peale minek, sest kunagi ei tule muretseda, et kalmistu oleks korrast ära. Muidugi, Peetri kalmistu on ka ajalooliselt tähtis, siin asuvad näiteks Gustav ja Christoph Beermanni hauad. Aastaid on vald toetanud EELK Järva-Peetri kogudust tegevustoetusega, see summa pole olnud suur, 10 000.- krooni aastas. Tänavu otsustas volikogu raskete rahaliste seisude pärast seda enam mitte teha. Seega ei saa mitte kuidagi väita, et raha kanditakse kirikule.

Kareda Vallavolikogu liikmed on ühed vähesed, kes töötavad ilma tasu saamata, andes endast parima. Jagades oma aega põhitöökohtade, perede ja valla vahel. Süüdistada neid poliitilises saamatuses ja kaasanoogutamises on lausa kuritahtlik mõnitamine. Iga volikogu liige teeb oma otsused ise, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja võimalusi, pidades silmas valla huve. Me ei saa nõuda inimestelt, et nad hülgaksid oma pere, tuues selle ohvriks valla arendamisele. Tugevad pered on ühiskonna alus ning iga abikaasa, vanema ja lapse kohus on toetada oma pere liikmeid. Avaliku kirja autor ei ole viibinud ühelgi volikogu istungil ega tea seetõttu, kuidas tegelikult on asju arutatud, millised probleemid tõstatatud ning kuidas on otsused vastu võetud. Tema informatsioon põhineb erinevatest allikatest, mis võivad olla kallutatud ja jääda nii-öelda „rahvas räägib“ tasemele. Ka koolidirektor Ene Reinla pidi kurvalt nentima, et tundis selles avalikus kirjas ära ainult oma nime. Volikogus jälgib õigusaktide täitmist revisjonikomisjon. Nende töö tulemusel valmib akt, milles tuuakse välja puudused ning tehakse ettepanekuid olukorra parandamiseks. Ei volikogu esimees ega vallavanem saa siin teha mingeid mõjutusi omale soovitud suunas. Kohalike omavalitsuste tegevuse üle teostab järelevalvet maavanem, samuti on võimalik õigusaktide peale esitada vaie Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Ka audiitor ütleb majandusaasta aruandele sõna sekka, seega ei ole võimalust (ega ka tahtmist või vajadust) vassida ega valetada.

Näib, nagu oleks kogu avalik kiri kantud soovist kahjustada Kareda valla mainet. Asjalik ja konstruktiivne kriitika on kindlasti vajalik, sama kehtib kõikvõimalike ettepanekutega kohaliku elu küsimuste korraldamisel. Isiklikku viha ebaõnnestumise korral ei tohiks kanda valla tasandile. Indiaanlastel on vanasõna: „Ma ei taha kohut mõista kellegi üle, kelle mokassiinides ma ei ole jooksnud vähemalt kuu aega.“ Ja Martin Luther King on öelnud: „Inimesed on õppinud ujuma kui kalad ja lendama kui linnud, aga nad ei ole õppinud vennalikult koos elama.“ Õigus on nii indiaanlastel kui Kingil.

Triin Pobbol

Kareda vallavanem

Siiri Tammiste

Kareda vallavolikogu esimees






Ja kuna üks ja teine sõber on küsinud, millest ma üldsegi räägin, siis ma räägin sellest:

Avalik kiri Kareda vallavanemale

Kellele kuulub valla rahakott?

Vallal pole tulevikku, kui selle juhidki sellesse ei usu. Kareda valla juhtkonna ükskõiksus on edasi kandunud ametnikesse ja elanikessegi. Varem aktiivsed on nüüd käega löömas ega taha «tühjast tüli». Minu jaoks on ületatud piir, kus ma julgen öelda välja seda, millest paljud ehk mõtlevad, aga ise välja öelda ei julge. Mul ei ole ühegi inimese vastu mitte midagi, aga mulle ei meeldi, kui valla rahakott muutub mõnele isiklikuks rahakotiks. Tuletan teile meelde, et «see on minu raha ka»!

On avalik saladus, et vallasiseselt peetakse vallavanemat prl Triin Pobbolit mängukanniks volikogu esimehe pr Siiri Tammiste ja kirikuõpetaja pr Lea Heinaste käes. Aktiivsus maakonnatasandil  annab hea võimaluse ajaliseks piiratuseks tegelemaks kohalike probleemidega. Miks muidu on ta paljudel tulistel koosolekutel jäänud meelde kui keegi, kes vaatab aknast välja ja näpib seelikuserva. Paides elav prl Pobbol teatas juba aastal 2006, et Kareda vald on temale «hüppelaud karjääriredelil».

Ilmselt ei luba noorus ja soov kõigiga hästi läbi saada teha valusat otsust saata töötajad sh iseennast palgata puhkusele, nagu tehti mullu kõigis teistes Järvamaa omavalitsustes. Selle asemel tehti lisa-eelarve katmaks palga-ülekulusid!

Vallavalitsus tegi rohkelt viiekohalisi rahaeraldusi ja esitas need volikogule kinnitamiseks tagantjärele, samas kui seadus sätestab teisiti. 2010. aastal oli hariduse ja kultuuri valdkond ainus, kus kulutusi tehti eelarve piires või vähem, ülejäänud valdkondades oli ülekulutamine. Lähtuvalt kitsastest majandusoludest on see vastutustundetu, ning ei vallavalitsus ega volikogu ole piisavalt tõhusalt kontrollinud eelarvetest kinni pidamist. Juba praegu ollakse võlgu, kuid eelarve koostamisel välistati teenuse sisse ostmine ning kulude kärpimine valdkondades, kus see andnuks olulist kokkuhoidu, näiteks raamatupidamisteenus, kalmistute hooldamine. Sellekohased ettepanekud esitasid eelarve arutelude ajal vähemalt kaks volikogu komisjoni.

Küll aga sunnitakse teenust sisse ostma all-asutusi sh nüüdseks ühendatud kool-lasteaeda niivõrd hapras valdkonnas nagu seda on IT-tugi!! Selle asemel, et ühendatud asutuste IT-tugi kokku liita ning anda samale inimesele ka valla arvutite hooldus, ostetakse sügisest teenust sisse arvutifirmalt. Selgusetu on kooli kodulehekülje haldamine ja e-kooli tulevik. Õhku jääb ka hästi toimiva kooliraadio tulevik.

Kas valla-ja koolijuhid kujutavad ette olukorda, kui tunni ajal jookseb arvuti kokku või tekib süsteemis viga? Kas kulude hulgas on arved arvutifirma püüdlusest koos õpetajaga telefoni teel probleemi «lahendada» ajal, mil õpetaja peaks tegelema lastega? Et kogu selle «jama» pärast jääb kool ilma ka praegusest arvutiõpetajast, pole kooli direktori Ene Reinla sõnul probleem: arvutiõpetuse tunde hakkavad andma klassiõpetajad!

Ajal, kui hoolekogu otsib võimalusi lisarahastuseks eesmärgiga tõsta kvaliteeti, langetatakse juhtide tasandil otsuseid, mis seda alla tõmbavad. Selliste arengutega kooli ei taha tõesti ükski lapsevanem oma last panna. Ka need, kes veebruaris andsid oma allkirja Peetri Põhikooli jätkamiseks 9.klassilisena.

On kummastav kuulda pr Ene Reinla eitavat vastust ettepanekule taotleda koolile lisaraha mõisakoolide programmi kaudu. Tema sõnul ei ole Peetri koolil sealt nagunii lootust midagi saada, sest on veel palju mõisakoole, kes sealt pole midagi saanud! Ma olen valmis panustama selle projekti kirjutamisse, aga ainult siis, kui minuga koos tegutsetakse, mitte ei loobita kaikaid kodaratesse. See poleks esimene projekt, mille ma valla heaks olen kirjutanud ega ka mitte esimene projekt, mille kirjutamise ajal on kaikaid kodaratesse loobitud.

Rahulolematust põhjustavaid tegemata jätmisi on rohkesti – see kiri on jäämäe veepealne osa. Ei pea olema vallaeluga väga hästi kursis, et näha raha kantimist kiriku suunal. Paljudes tekitab tuska, et pr volikogu esimees muretseb rohkem oma abikaasa (tulevane kirikuõpetaja), mitte niivõrd valla tuleviku pärast. Miks peakski - suurem osa tema elust ja tööst on Järva-Jaanis. Kasutades ära kahe kolmandiku volikogu liikmete poliitilist saamatust, on surutud läbi otsuseid, mis pole kooskõlas valla, vaid konkreetse huvigrupi (antud juhul kirik) tegevuse eesmärkidega. Juba 2008. aastal pidi loodama kihelkonna vallavanemate vahel kiriku ja kalmistute haldamiseks ning projektiraha taotlemiseks SA või MTÜ. Seda pole siiani. Miks?

Olen ma kiriku ja kalmistute vastu? Ei, aga mulle ei meeldi, kui proportsioonid on paigast. Kui kogu elu keerleb ühe asutuse ümber, millega on seotud väga väike osa inimesi ja ülejäänutele püütakse selgeks teha, et kiriku ja kalmistute hooldus kuulub KOKSi järgi KOV-i põhiülesannete hulka.

Jutt, et Kareda vald hakkab raamatupidamisteenust sisse ostma, on käinud juba kaks aastat! Nüüd leiti uus põhjus, miks avalikku konkurssi ei ole välja kuulutatud – usaldusväärset inimest on raske leida! Seda kontekstis, kus viimase aasta jooksul on sagenenud arvetega vassimine nii valla eelarves kui ka eraisikutele ning ettevõtetele väljastatud arvete puhul. Kirja teel selgust ei saa, sest raamatupidaja pr Viive Kuresoo e-kirjadele lihtsalt ei vasta! Kas raamatupidaja on lohakas või on tegemist teadliku vassimisega lootuses kulud «klappima» saada? Asjaolu, et raamatupidaja tööaeg on 40 tundi nädalas nii Kareda vallavalitsuses kui ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses, on lisaks ilmsele raiskamisele tõend seaduserikkumisest –ületunnid ületavad seadustes lubatud piire. Kui valla pearaamatupidaja koormus ei ole 40 tundi nädalas, sest töö valmis ühe pärastlõunaga, siis miks on võtnud vald endale kohustuse maksta tasu täistööaja eest? Selline olevat vallavanema ja raamatupidaja omavaheline suuline kokkulepe!

Mind väga huvitab, milliste seaduste ja määruste järgi Kareda vallas otsuseid langetatakse. Kareda valla põhimäärus ning KOKS need igal juhul ei ole.

Kareda valla elanik olen edaspidigi, aga seda juhul, kui vallajuhid mõistavad, et valla haridusasutused on prioriteet number üks ning see on valdkond, kus koonerdamine on lubamatu! Igaühes peab olema nii palju riigimehelikkust (või naiselikkust), et huvi puudumisel valdkonna arendamiseks ametikohast loobuda. Inimesed on nõus kooli-lasteaeda toetama, aga kui ühist raha kasutatakse isiklike huvide jaoks, tekib vägisi tahtmine roti kombel uppuvalt laevalt põgeneda ja minna sinna, kus häid ideid ja kogemusi hinnata osatakse.

Birgit Itse

Kareda valla kodanik, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige

Vallavolikogu istungi kokkuvõte

Tänasel volikogu istungil otsustas volikogu delegeerida Kohanimeseaduses ja Ruumiandmete seaduses kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamine vallavalitsusele. 

Kuna volikogu liikme Tõnis Aasa volitused volikogu liikmena lõppesid, valiti revisjonikomisjoni esimeheks Erko Einmann ning uueks liikmeks tema ja Urmas Dikkeri kõrvale Lea Heinaste. 

Otsustati alustada menetlust Öötla külas endistel Johan Bergfeldtile kuulunud Arunurga A36 talu maadel asuva lauda peremehetuse selgitamiseks, hõivamiseks ja peremehetuks tunnistamiseks. Kohalikele on Arunurga tuntud kui Pardi Leo maja.

Pärast volikogu otsuseid peremehetute ehitiste hõivamise kohta ning lähtudes sellest, et pärast teadete avaldamist ajalehes "Järva Teataja" ja elektroonilises väljaandes "Ametlikud teadaanded" ei ole kahe kuu jooksul laekunud vastuväiteid ehitise peremehetuse kohta, tunnistas volikogu peremehetuteks ehitisteks:

- Kareda külas endistel August Rüsternile kuulunud Vägara 22 talu maadel asuvad elamu, laut ja kelder ning

- Õle külas endistel Tõnu Jammerile kuulunud Sarapiku A28 talu maadel asuv elamu.

Esimese lugemise läbis ka Järva-Peetri Lasteaed-Kooli põhimäärus.

Rääkisime ka avalikust kirjast mulle, sellest, millest tänases Järva Teatajas lugeda võib. Minu ja Siiri vastust võib lugeda neljapäeval sealtsamast. Ja homme siit ka :)

Ja üks hea uudis Ehitusabi lehelt ka:

Riik laeb vooluveekogude ökoloogilist seisundi parandamise riigihanke raames lammutada mitu veskipaisu Esna, Pärnu, Õhne ja Piusa jõel, vastava riigihanke võitnud Insenerehituse AS küsis tööde hinnaks 1,53 miljonit eurot.

Hankelepingu raames toimuvad keskkonnakaitsealased projekteerimis- ja ehitustööd vanade veskipaisude lammutamisel või rekonstrueerimisel, kalateede, koelmualade rajamisel ja jõesängide puhastamisel.

Töö eesmärgiks on parandada vooluveekogude ökoloogilist seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist. Varasema info kohaselt kestavad tööd 4 aastat.

Vooluveekogude seisundi parandamisega luuakse soodsamad tingimused kalapopulatsioonide, sealhulgas nii rannikumeres kui ka siseveekogudel elunevate siirdekalade stabiilseks eluks ja kalavarude kasvuks.

Tööd toimuvad Esna jõel kogu jõe ulatuses, Pärnu jõel Türi–Särevere ja Kurgja paisul, Õhne jõel Leebiku ja Tõrva paisul ning Piusa jõel Korela, Tsüdsina, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Mako, Kelbä ja Oro paisul.

Üks ametlik teadaanne

Eile oli vallavalitsuse istung ning vallavalitsus andis välja korralduse keelata ajutiselt liiklus avalikult kasutatavatel kruusa- ja pinnasteedel 6tonnise täismassiga ja raskematel sõidukitel. Piirang ei kehti ühistranspordile, piimaautodele ja prügiautodele. Ülejäänud 6tonnise täismassiga ja raskematel sõidukitel on liiklus lubatud vallavalitsuse kirjalikul loal.

Ja teine teade ka:

Kareda valla laste lauluvõistlus on sel reedel, 15. aprillil kell 16.00 Peetri lasteaia saalis. 

Tänavu piirkondlikku lauluvõistlust ega maakondlikku laulukaart ei toimu.

Ja kui juba kirjutamiseks läks, siis: eile käisin Tallinnas notaris. Teemaks Põltsamaa-Pedja veemajandusprojekti elluviimine ja varade üleandmine ASile Paide Vesi. Homme on volikogu eestseisus, järgmine volikogu istung järgmisel teisipäeval. 

Aeg kaob, rõõmud jäävad

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva tähistamine möödunud reedel oli lõbusalt vahva (või vahvalt lõbus). Igatahes kindel veendumus, et muuseum on üks elus asi! Laupäeval oli Järva-Jaanis saskuturniir ja saime Artoga 5. koha (ehk siis 4 meeskonda ees ja 4 taga) ning mina sain "ergutusauhinna" ehk kaardipaki. Sest nagu uues Vabariigi Valitsuses - kogu pundi peale ainult üks naine kambas :)

Tänases Postimehes oli eelviimase lehekülje "ajuraginas" küsimus selle kohta, kust kuhu liigutakse populaarse admiral Pitka auks korraldatava rahvamatkaga. Selle matka sihtpunkt - Kareda Valla Maja - on praegu kuiv. Spaad teha ei saa, majasiseseid paadimatku samuti. Muidugi, hoiame pilku peal, kaeme kraave jms. Tehnilise Järelevalve Amet küsis infot nende majade kohta, mis sel talvel katusest ilma on jäänud (keegi kuskil ütles selliste majade kohta väga hästi - need on kabriolettmajad), kahjuks neid ikka on (kuigi selletalvine "hitt" näib olevat vanad kõrvalhooned). On olemas ka mitteametlik info, et läheb uute hoonete ehituseks, aga sellest siis, kui PRIAlt ametlik vastus olemas. 

Mitte kaugel minu vanematekodust arvati, et võiks ehitada kohe terve küla. Miskipärast on see ökoküla nimetuse saanud ja miskipärast plaanitakse sinna põllu peale rohkem kui 300 peret elama. Kohe miskit ei oska öelda. Ja selle kohta ei oska ka miskit öelda, et sealkandis võib siloaugust hunnikutes sularaha leida. 

Ettevõtjatel, kes on majandustegevuse registris, tasub meeles pidada, et juba järgmisel reedel on see kuupäev, mis ajaks peab registreeringu õigsus kinnitatud olema. Ja ilmselt tasub kuulata ka seda, kuidas Tallinna Linnavolikogus küsimustele vastamine käib.

Ja ongi kõik. On kaks mõistmatut küsimust - kuhu läheb raha ja kust tuleb tolm. Minu arust kolmas on veel - kuhu kaob aeg. Õnneks rõõmud jäävad!

Kella keerati tund aega edasi ja kalendrit kuu võrra tagasi?

Sellise küsimuse tõstatas Facebookis üks sõber. Mulle tundub, et nii vist ongi - täna sadas laia lund ning reedesel karjalaskepäeval karja küll õue lasta ei saa (muidugi, kui pole tegu nende ultramoodsate loomadega, kes on väidetavalt harjunud igasuguste ilmastikutingimustega). Mina tahan igatahes rohelist kevadet ja muutsin vähemalt blogi tausta ära :)

Lumest kõneldi täna ka maavanema poolt kokku kutsutud ümarlauas. Õigemini räägiti lumest riigiteedel ning sellest, mis probleeme see tekitanud on. Vast kõige ootamatum oli, et lumelükkamine on nii emotsionaalne tegevus :( Tundub, et väga palju probleeme on tekitanud puudulik infovahetus. Maavanem on oma blogi sissekande pealkirjastanud väga õigesti - inimesed ootavad meilt lahendusi. 

Jäätmetest olen ma rääkinud üks ja teine kord, seega ei hakka ma meelde tuletama, et sel neljapäeval on esimene Veolia infopäev. Hea meel, et vanapaberi kogumise kampaania on jällekord alguse saanud (ja minu väike panus sellesse on juba antud) ning ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete kogumisring tuleb taas. Seekord on siis kuupäev 15. mai ehk siis nädal + 1 päev peale TeemeÄra kampaaniat. Aga ohtlike jäätmeid saab jätkuvalt ära anda ka Peetri keskkonnajaamas, võtme saab vallavalitsusest.

Täna jõudis trükist välja ka märtsikuu vallaleht ning meie pidasime kevade esimest vallavalitsuse istungit. Kasutus- ja ehituslubade kõrval rääkisime ikka jäätmetest, sotsiaaltoetustest, muutsime Peetri kooli hoolekogu koosseisu ning kinnitasime puhkuste ajakava. Jah, suvi tuleb ka sel aastal. Terje rääkis meile, mida tähendab KOVTP :) Esimene selle "ohver" on Viiratsi vald, mis on kohalike omavalitsuste teenusportaali pilootvald. Plaanime ka selle teenusega ehk ühtsetel alustel töötava kodulehesüsteemiga ühineda, aga mitte kohe, vaid veidi hiljem.

Ütlen veel ära, et kodulehel http://www.maaamet.ee/maaoksjon/ on üleval ka üks enampakkumine ühe Kareda valla maatüki kohta - müügis on Öötla külas asuv Nõo kinnisasi (28801:003:0603), millel suurust 7,02 ha ning mille alghind on 5650.-

Homme ootab mind ees notar ning Välja 8 ehk endise 4. maja korteriomandi seadmine. Nüüd on asjad lõpuks nii kaugele jõudnud, et koerast on üle hüpatud, sabast tuleb ka veel saada. Minu eelmisese nädala notariskäigust on sündinud 2 teadaannet:

Paide notari Ene Nuka menetluses on 04.juulil 1998. a surnud EVELYN-EDITHMÄNDUR'i (eelnenud nimi Kampus, sünd 19.12.1930, isikukood 43012194919) pärimisasi. Pärima õigustatud isikud, kes on Evelyn-Edith Mändur'i pärandi vastu võtnud, tuleb hiljemalt 30.mail 2011. a esitada notarile sellekohane avaldus aadressil Tallinna 18 Paides (tel 385 0727). Isikutel, kellel on andmeid pärandaja testamentide kohta või kelle valduses on pärandaja testament, palutakse sellest viivitamata teatada notarile. Pärast nimetatud tähtaega lahendatakse pärimisasi notarile esitatud avalduste alusel. Pärimistunnistus tõestatakse pärijate kohta, kes on esitanud notarile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta või kes on asunud pärandvara valdama ja kasutama ning kellest on notarile teatatud.
Pärimistunnistuse väljastamise kavandatav kuupäev on 03.06.2011. a.

Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu teatab, et pärandaja Evelyn-Edith Mändur(43012194919) suri 04.07.1998. a. Pärija Kareda Vald taotleb pärandi inventuuri. Palun pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatel isikutel teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale Heimo Vilpuu'le ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti pärimisseaduse §-des 131-133 nimetatud nõuetest. Üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud.
Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu, Tallinna 18, 72711 Paide. Tel 384 8724, e-post: heimo.vilpuu@taitur.just.ee.

Valdur osaleb homme minu asendusliikmena JAPi üldkogul. 

Reede õhtul olen kutsutud Koeru Valla Muuseumi 15. aastapäeva tähistamisele (no tegelikult, Paide valla sünnipäeva tähistamisele olen ka kutsutud, aga sinna ma lihtsalt ei jõua). Ja nädalavahetusel on kodu. Isa Tiit on Tansaaniast tagasi ja ema Liive on ikka ema Liive. Ahjaa, Järvamaa aasta emale saavad kõik oma kandidaate esitada. 

Võimuleppe KOVide osa jäi tagasihoidlikuks

Otsustasin, et teen korralise sissekande homme, kui on ära käidud Järvamaa teede talihoolde ümarlauas, peetud maha vallavalitsuse istung ning allkirjastatud mõni leping. Ja ilmselt on üks ja teine asi varasemast kõnelemata jäänud.
Aga üks artikkel Postimehest:

25.03.2011 17:14
Merje Pors, reporter

Võimuleppes sisalduv kohaliku halduse osa jäi tagasihoidlikuks ning üldiselt kohalike omavalitsuste (KOV) olukord ei muutu, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli professor ja avaliku halduse ekspert Rainer Kattel ning Kareda vallavanem Triin Pobbol.

«Kes elab täna hästi, sel on ka järgneval neljal aastal hea. Kes on nõrk, jääb nõrgaks,» iseloomustas Kattel kohaliku halduse osa.

Ilmselt ühe peamise punktina lootsid kohalike omavalitsuste juhid koalitsioonileppes näha seisukoha võtmist haldusreformi osas. Möödunud nädalal esitletud OECD riigivalitsemise raportis soovitati riigil omavalitsuste sunniviisilise liitmise asemel soodustada koostööd nende vahel. Sama teed paistab minevat Reformierakonna ja IRLi valitsus. Võimuleppes seisab, et riik soodustab omavalitsuste koostööd ja nende ühisasutuste moodustamist seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate ülesannete täitmiseks.  

«Eks eelkõige ootasin omavalitsusjuhina koalitsioonileppest riigi seisukohta haldus(territoriaalse) reformi kohta, seda see lepe aga ei sisalda. On vaid keskendutud omavalitsuste vabatahtlikule koostööle,» märkis Järvamaal asuvat Kareda valda juhtiv Triin Pobbol. «Tundub, et regionaalpoliitika ja kohaliku halduse teemast libiseti koalitsioonilepet koostades küllaltki kergelt üle.»

Rainer Katteli hinnangul on see hea märk, et valitsus ei lähe jõuga haldusterritoriaalset reformi tegema. Ta tõdeb, et kohalike omavalitsuste koostöö edendamine on kahtlemata õige suundumus, kuid samas ei ole see ka täna kuidagi piiratud või eriliselt soodustatud.

Ka Triin Pobbol kinnitas, et koostöö omavalitsuste vahel toimib praegugi, kuigi vahel jääb see mõne seaduselünga või riigipoolse uue idee valguses toppama.

Ta tõi näite, et Järvamaal tehakse ülemaakonnalist koostööd nii noorsootöö-, õppe- ja karjäärinõustamise-, ühistranspordi-, jäätmemajanduse- kui ka ettevõtlusvaldkonnas.

Kahe elukoha lubamine tekitab küsimusi

Uue mõttena käivad koalitsioonipartnerid välja ettepaneku võimaldada igal Eesti elanikul omandi, töökoha või perekondlike sidemete alusel määrata kuni kaks ametlikku elukohta ja sellest tulenevalt jagada nende vahel tulumaksu. See aga tekitab küsimusi, kuidas uus kord omavalitsuste tulubaasi ja korraldust mõjutama hakkaks.

«See tekitab palju küsimusi - kuidas planeerida eelarve koostamisel tulumaksu laekumist, mis saab lasteaiakohtadest, kuidas esitada arveid õpilaskoha maksumuse kohta jne,» märkis Kareda vallavanem.

Rainer Kattel täiendas, et ilmselt meeldib idee kahest registreeritud elukohast neile, kelle suvekodu on teises omavalitsuses. «Omavalitsustest võib see positiivne olla näiteks Otepääle ja muudele sellistele kohtadele, kus on palju teisi kodusid,» lisas ta.

Päeval sulatab, öösel külmetab.

Ei, me ei kavatse sel aastal vallamaja ära uputada. Jah, me oleme selleks korraks paremini valmistunud. - Nii võiks vastata kahele viimastel nädalatel enimesitatud küsimusele. Ei ole mina küll miskisugune ilmaekspert, aga kui praeguse rütmiga - päeval soe, öösel külm - edasi läheb, on asjalood mullusest märksa paremad.

Nagu kolm aastat tagasi, tuleb ka see kevad eriliselt prügiteemaline. AS Veolia kliendipäevade kuupäevad olid kirjas eelmises postituses. Aga kui küsimusi on, saab need esitada ka Taimole (taimo@kareda.ee, 3849023, 5237424). 

Ja kuna eelmisest aastast muutus maamaksusüsteem, olgu siis ka meelde tuletatud, et 31. märts on maamaksu tasumise maksetähtaeg. Maksuteated on juba ammu postkasti tulnud, aga rohkem saab lugeda maksu- ja tolliameti kodulehelt. 

See kevad tuleb jälle kord Teeme Ära! kampaaniaga. Esimesed talgud on kodulehele juba üles seatud, kuid tean, et lisaks Kadastiku ja Järva-Peetri kalmistutele plaanitakse talgupäeva ka Müüsleris (pargis ja ausambamäel) ning vana vallamaja juures. Nii et tasub juba mõtlema hakata, et kui see lumi lõpuks kaob, siis kuhu 7. mail oma sammud seada. 

Kuid veel enne seda - juba 4. aprillil saab naabervallas Järva-Jaanis head teha. Nimelt on seal esimest korda võimalus doonoriks olla ja verd anda. Kel tervist (ja kes verd nähes ära ei minesta...), sel tasub see heategu ära teha küll.

Ja ilus oled, Isamaa! Ehk Ants pani vaatamiseks üles 23. veebruari vastuvõtu kontserdi. Tasub kaeda küll!

Uhuru na Umoja*

Miks meie - Eesti naised oleme just niisugused, nagu me oleme?

Kuidas oleme sel tuulepealsel maal suutnud oma lapsed ikka eestlasteks kasvatada ja oma rahva alles hoida?

Milliseid jälgi on meie hinge jätnud mehed?

Kas meis on veel alles seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis?

Sellised read on kirjas esimese Eesti Naiste Tantsupeo avalehel. Pühapäeval näitasime koos teiste Järvamaa naistega (ja ka osa meestega) ette, kuidas me nendele küsimustele selle aasta 12. juunil Jõgeva linna staadionil vastama hakkame. Piletid on müügil siin ja tasub kaema tulla küll. 

Päev varem  Peetrisse naistepäevapeole ma ei jõudnudki (aga nüüd tean näiteks seda, et Tartumaal on olemas Järvemuuseum ja Puhja valla kodulehel on Puhja kiriku orelimark valesti kirjutatud :) ). Aga õnnitlused Annelile (ja tere tulemast samasse klubisse koos Anne, Külli, Ene ja minuga)! 

Teisipäeval oli volikogu, kus kõige tähtsama punktina kinnitati valla 2011.a. eelarve, mis lähiajal on saadaval valla kodulehel ja vallalehes. Peetri Põhikoolist ja Peetri Lasteaiast saab varsti Järva-Peetri Lasteaed-Kool. Ja võib-olla saab vallast ühe korteri omanik, vähemalt protsess selleks on nüüd algatatud (kuna 1998.a. surnud isiku pärijad ei ole senini pärandit vastu võtnud ning seaduse järgi saab sel juhul vallast pärija). 

Ülemkonstaabel Mati Seire ülevaade vallas möödunud aastal toimunu kohta jäi päevakorrast välja, seda siis seetõttu, et järgmisel päeval  leiti väga suure tõenäosusega nn Monika ajal kaduma läinud mehe surnukeha. 

Täna käisime Valduri ja Margusega Päästekeskuses ning tundub, et sel aastal on lepingu sõlmimine vabatahtliku päästekomando rahastamiseks lihtsam (kuid ärgem rutakem sündmustest ette).

Homme ootab mind ja Tõnut Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kevadkool. 

Ja ülehomme kõik matkama!

Ja - ilmselt jõuab see varsti ka kõikide klientideni, aga AS Veolia Keskkonnateenused kliendipäevad toimuvad 31.03.2011 kell 14.00-17.00 ja 14.04.2011 kell 9.00-13.00 Kareda Valla Majas.

* pealkirjaks siis Tansaania riigi moto vabadus ja ühtsus. Ja ilmselt kui ma ajaveebi külastuste statistikat vaataks, näeks ma, et viimasel ajal on siia kiigatud ka sellest riigist. Lehvitus isa Tiidule sinna kaugele! (Ja selle pildi peal on ta ikka vasakult kolmas :) )

"Plirts-plärts, käes on märts"

Aga seda plirtsu ja plärtsu ei paista veel kuskilt. Viimased päevad on olnud korralikult tuisused ning teedki kohati talviselt läbimatud. Vähemalt on riigiteede hooldaja jõudnud nõndakaugele, et bussipeatused on nüüd lume seest välja kaevatud. Tublid, muidu oleks lumi enne ära sulanud. Ja ennustusvõistlus, kas sel aastal läheb uputuseks või mitte, on varsti avatud. 

See nädal on olnud natukene kiirelt kiire ning sündmusi on sellesse jagunud ning jagub veel omajagu. Esmaspäevasel maavanema, JOLi juhatuse esimehe ja nn jõustruktuuride nõupidamisel rääkisime muuhulgas nii veebruari madalast kuritegevusest maakonnas (Kareda ja Koigi olid veebruaris "nullipoisid"), päästeameti suurenenud väljakutsete arvust seoses külmalaine ja ülekütmisega kui ka sotsiaaltöötajate elektriautodest. Jah, kui kõik läheb plaani pidi, hakkab ka Asta sellega selle aasta lõpust/järgmise algusest ringi vurama :) 

Kolmapäevasel JOLi juhatuse koosolekul tegime oma otsuse tegevdirektori küsimuses. Rääkisime muuhulgas ka kultuurikorralduse arengukava ülevaatamisest ning Riina Trumm Kodukandist ning Maiko Kesküla (kes tõstab isapuhkuse statistikat) JAKist rääkisid Järvamaa kodanikuühiskonna arengukavast. Hea uudis, et omavalitsustel on paari nädala jooksul võimalus küsida lisaraha kergliiklusteede rajamiseks; kurb uudis, et kuluaaridest on kosta olnud, et see raha tuleb nn teede lisaraha arvelt...

Täna küsisime ministeeriumis nõu. Seda me ka saime. Ja laiendatud volikogu eestseisus võttis läbi 15. märtsi volikogu istungi päevakorra. 

Homme on selle nädala viimane reede, laupäeval saab Peetris jalga keerutada ja aasta naist kaeda (viimane aeg laud ära broneerida!). Ning pühapäeval tantsime nii, et tantsime suvise naiste tantsupeo ülevaatuse vääriliselt. 

Plirtsumist-plärtsumist selle tuisuse tuule asemel!

Ahjaa! Ja vahepeal oli ju naistevastlapäev ka! Meid kostitati maitsva lumepallisupiga, aitäh, Valdur ja Taimo (ei tea küll, kust nad selle peale tulid, et naistepäevaks lumepallisuppi teha...)!

Pearaputamise maailmameistrid

Ma ei tea, miks on nii, aga Eestis on lihtne saada staariks. Meil on oma staarmeikarid ja bussi-Pirjod ja baari-Madised ja kes veel. Aga laupäeva õhtul sai Eesti juurde ka staar-pearaputajad. Erakondade peaministrikandidaatide debatt ETVs oli väga hea, kuid need kohati koomilised raputajad vist ise ka väga aru saanud, miks ja kuidas nad pead raputama peavad. Väike lõbus video sellest siin 

Kuid enne põnevat Valimisstuudiot said kõik huvilised mõõtu võtta valla meistrivõistlustel suusatamises. Tulemused on üleval ka valla kodukal, aga need nägid välja sellised:

KAREDA VALLA MV SUUSATAMISES

05.03.2011 PEETRIS

VÕISTLUSKLASS: NAISED          2,6 km
JRK.	VÕISTLEJA NIMI	SÕIDUAEG	KOHT
1	Piret Seire	9.28,0	I
2	Relika Neppo	10.20,4	II
3	Pille Seire	10.59,0	III
4	Milvi Malmstrõm	13.14,0	4.
5	Eve Orlovski	14.57,0	5.
6	Maret Arike	16.18,0	6.
MEHED           4,0 km
1	Vahur Palu	13.02,0	I
2	Erki Krümann	13.51,0	II
3	Tõnis Aas	15.38,0	III
4	Urmas Arike	23.32,0	4.
TÜDRUKUD-POISID      7-10 aastased     1,3 km
1	Elsa-Pauliine Palu	8.36,7	I
2	Aigar Riisenberg	8.37,8	II
3	Ege Orlovski	9.01,6	III
4	Eno Roosi	10.28,5	4.
MINI 5-7 aastased     400 m
1	Brent Bürkland	6.45,8	I
2	Arli Orlovski	9.47,1	II
3	Arvo Orlovski	13.34,0	III

Ja järgmisel päeval tegi oma valiku pea iga kuues hääleõiguslik Kareda valla kodanik. Õigemini, üks ja teine oli seda teinud varem eelhääletamisel ning hääletanud ka mujal (kõige kaugem ümbrik saabus meile Austraaliast), 70 kodanikku tegid oma valiku digitaalseid teid kasutades (ja see ei hangunud ära, mitte nagu valimisõhtul, kui e-riigi tiigrist sai ühtäkki topis).

Aga nn paberhäälte top 11 oli:

1. Sven Mikser SDE 70
2. Üllar Vahtramäe RE 25
3. Jürgen Ligi  RE 24
4. Enn Eesmaa KESK 15
5. Kersti Sarapuu KESK 15
6. Mihhail Feštšin IRL 14
7. Jaanus Marrandi  SDE 13
8. Tõnis Kõiv RE 10
9. Andres Jalak IRL 10
10. Kaia Iva IRL  9
11. Andreas Reinberg üksikkandidaat 9

Nii ta seekord läks. Kahjuks vist nõnda, et Järvamaa esindatus Riigikogus jääb senisest tagasihoidlikumaks (kuid ärgem rutakem sündmustest ette, portfellid ju jagamata).

Homne toob vallavalitsuse istungi, kus põhiaur kuulub järgmise volikogu päevakorrapunktide ülevaatamisele. Kolmapäev on JOLiline. Ja neljapäeval pealinnaline, läheme peame ministeeriumis ühe nõu. Ja siis õhtul volikogu laiendatud eestseisus. Laupäeval aga selgub, kes sel aastal on Kareda valla Aasta Naine...

Reklaamipaus

Laupäeval, 5. märtsil kell 13.00 Peetris SUUSAVÕISTLUS.

Kareda valla lahtised meistrivõistlused.

Kavas:

- mini

3-4 aastased (200 m)

5-7 aastased (400 m)

- poisid ja tüdrukud kuni 10 aastat (1,3 km)

- poisid 11-16 aastat (2,6 km)

- tüdrukud 11-16 aastat (1,3 km)

- mehed 17 aastat ja vanemad (4 km)

- naised 17 aastat ja vanemad (2,6 km)

Info 56618551

Idioot

Ma kohe mõtlesin, et minu eilse postituse üks lause on väärt eraldi postitust (toon selle siis kogutekstist välja):


Ja kes valima ei lähe, see on idioot!


Ma panin küll sinna teksti vahele ühe selgituslause, aga wikipediast leidsin sellise võõrkeelse selgituse:
An idiot in Athenian democracy was someone who was characterized by self-centeredness and concerned almost exclusively with private--as opposed to public--affairs. Idiocy was the natural state of ignorance into which all persons were born and its opposite, citizenship, was effected through formalized education. In Athenian democracy, idiots were born and citizens were made through education (although citizenship was also largely hereditary).

Kohe üsna mitu Oscarit*

Päikeseliselt külm või külmalt päikeseline oli möödunud neljapäeval Eesti riigi sünnipäeval. Alustasime palvusega Järva-Peetri kirikus, süütasime küünlad kõikide langenute mälestuseks ning asetasime küünlad/lillekorvid kirikaias olevale Vabadussõja mälestussambale ning nende ees olevatele haudadele. Müüsleri ausambamäel kõlasid külmast hoolimata flöödihelid. Väga kaunis oli! Minu suur-suur tänu Alarile ja tema tüdrukutele; Kaidi-Lyle, Tuulile ja Peetri kodutütardele, Jaanusele ja Leale ning segakoor Petrale. Ja Karlale Müüslerist, kes aitas  ausambamäe tee ilusaks teha! Seejärel läksin edasi Koerusse ning võib vaid aimata, mitme tunni pärast ma oma varbaid uuesti tundma hakkasin :) Oma seekordsetes tervituskõnedes rääkisin eelkõige seda, et oleme vaba riigi saanud päranduseks nii oma esivanematelt kui ka lastelt ja lastelastelt. Ühes vanas loos räägitakse talupojast, kes igal pühapäeval kohusetruult kirikus jutlust kuulab. Kord rääkis õpetaja maisest varandusest ning ütles - tegelikult ei kuulu meile mitte midagi. Talupoeg oli selle üle imestunud ning kutsus kirikuõpetaja endale külla, näitas mäekünkal maid, masinaid ning talu ja nentis: olen selle maa saanud päranduseks oma isalt ning need masinad ise oma vaevaga välja teeninud, kuidas sa saad öelda, et mitte midagi mulle ei kuulu. Kirikuõpetaja naeris selle peale ja ütles: küsi seda uuesti 100 aasta pärast.

Pilte vabariigi aastapäeva tähistamisest on siin ja FBs Järvamaa Eesti Südamaa fännilehel.

Täna oli nn PRIA külade meetme tähtaeg (tean, et sinna läks nii mõnigi meie valla projekt) ning Järva Arengu Partnerite juhatus, kus otsustati ära seekordsed Leader-meetmest projektitoetuste saajad. Seekord läks vist päris põnevalt. 

Mitte nii põnevalt (vähemalt külaelanike jaoks) ei ole läinud autolafkaga. Ei inimene massina vastu saa, aga lafkabussil on tehnilised viperused. Asendusbuss on rivis homsest ning Esnasse jõuab buss sel korral kolmapäeva õhtul kell 17.30. Siis jälle edaspidi tavalise graafiku alusel.

Sel laupäeval on paras end proovile panna suusarajal, sest kell 13.00 algavad Peetris Kareda valla lahtised meistrivõistlused suusatamises. Ja järgmiseks laupäevaks on paras hakata kleiti valima või kingi viksima, sest 12. märtsil on naistepäevapidu.

Ja kes valima ei lähe, see on idioot! (Ja kes nüüd arvab, et ma kavatsesin kedagi solvata, siis.. üldsegi mitte! Mida tähendab sõna "idioot" oma algupärandis, saab lugeda minu eelviimasest sissekandest...)

* pealkiri ei tähenda seekord kohe mitte kui midagi. Jah, Hollywoodis jagati küll täna öösel filmiakadeemia auhindu, aga minu jutuga ei lähe see kohe üldsegi mitte kokku :)

Minu kõne kolmapäevasel maavanema ja JOLi esimehe vastuvõtul

Head inimesed!

„Riik – need oleme meie. Mina, sina ja tema – kõik kokku olemegi MEIE. Riik on nagu meie. On meie tegu ja meie nägu.“ Need Virve Osila sõnad on märgiks sellest, et Eesti riik on 1,4 miljoni inimese nägu: kohati rõõmus ja nooruslik, siis jälle vana ja murekortsudes; kohati rutakas uute ideede elluviija, siis jälle minevikkuvaatav paigalseisja.

Mõtleja Enn Soosaar ütles kord, et demokraatiasse ei astuta, demokraatiasse kasvatakse. See mõte peaks meie peas olema nii täna, vabariigi sünnipäeva eel kui ka kõikidel teistel päevadel aastas. Sest nagu kasvatakse demokraatiasse, kasvatakse ka Eesti riiki, kasvatakse isamaa armastusse, kasvatakse emakeele hoidmisse. Ja kasvatakse koos, hingatakse ühes.

Järvamaa saab uhke olla Järvamaa Arenguleppe üle. Selle väga paljude osapoolte vahel sõlmitud dokumendi kõige suurem väärtus on kirjutatud ridade vahele – see on ühistöö, ühine kokkulepe.

Kuid astuda tuleb ka edasi – me peame kokku leppima prioriteetides ning esmatähtsates tegevustes selles leppes. Ja me peame tulevikuks kokku leppima, kes on erinevate eluvaldkondade arengukavade „omanikud“, elluviijad, seirajad. Me ei tohi toota paberit paberi pärast, aega, inimesi ja raha kulutades.

Ükski dokument, olgu ta või 1000 lehekülge pikk, ei võta meilt ebamäärasust tuleviku suhtes. Näiteks ei suuda ükski ministeeriumiametnik täna vastata, kas järgmisel aastal jätkub riigipoolne õppenõustamisprogrammi rahastamine. Aga Kesk-Eesti Noorsootöökeskus on koostöös omavalitsuste ja koostööpartneritega üles ehitanud korralikul alusel rajaneva süsteemi.

Ühelt poolt võib olla uhke selle üle, et selle aasta jaanuaris esitati nii Järva Arengu Partneritele kui Lõuna Järvamaa Koostöökogule leader-meetmesse rohkem taotlusi projektide rahastamiseks kui kunagi varem, kuid teisalt seab liigne projektipõhisus ellu ja ideedesse takistusi. Me ei saa oma mõtteid sättida vaid selle järgi, mis ühes või teises projektimeetmes toetatav, nii võib esmatähtis, näiteks töökohtade loomine, ununeda.

Järvamaa Omavalitsuste Liidu tasandil peame jõudma jällekord sinnani, et meil ei oleks kahtteist erinevat Järvamaad. On teemasid, millele peame lahendused leidma üheskoos, maakonna tasandit silmas pidades. Kilplased kiikavad ka oma tegemistes üleaedsete poole, aga see ei tähenda, et me muus osas kilplaste moodi käituma peaks. Risti vastupidi.

Mulle meeldib, et me teeme koostööd ka väiksemates piirides. Tooksin esile näiteks kuue Põhja-Ida-Järvamaa omavalitsuse koostöö spordivallas. See koostöö on andnud viimase aasta jooksul konkreetseid tulemusi treenerite vahetusel ja sündmuste ühisel korraldamisel.  

AS Paide Vesi tuleks ümber muuta AS Järvamaa Veeks, sest üle poole Järvamaa omavalitsustest on selle ettevõttega seotud ja lähiaastatel jõuab ühise projekti tulemina puhtam joogivesi kuue valla keskuste ja külade elanikeni.  

Omavalitsuste tulud on viimase kahe aastaga pea veerandi võrra kokku kuivanud. Oleme pidanud kokku hoidma kõikjalt, kus see on võimalik, ja vahel vist ka sealt, kus see võimalik pole. See on seadnud ka koostöösse oma piirid, sest eelkõige oleme me muutunud üksteisele konkurentideks, kuid mõistlik on koos edasi sammuda.

Jakob Hurt on öelnud: „Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma jääb.“ Me oleme riigi saanud päranduseks nii oma esivanematelt kui ka oma lastelt ja lastelastelt.

Noored on jätkusuutliku ning tugeva Järvamaa alustala. Mul on uhke tunne, et meil on oma Jaanika Aasa. Eelmisel aastal oli Järvamaa noortel päris oma aasta. Kui siinsamas Türil novembris noorteaasta lõpuseminari korraldati, oli rühmatöödes üheks teemapüstituseks ka „noortesõbralik Järvamaa 2020“. Et Järvamaa saaks sõbralik olla, on vaja seda, kelle suhtes sõbralik olla, leidsid noored tookord. See tähendab, et tuleviku jaoks peame leidma lahenduse rahvastiku vähenemisele, ja kohe. Me kaotame aastas 550 inimest, see tähendab terve Roosna-Alliku aleviku täis inimesi!

Sel samal korral tõid noored välja, et nende jaoks on tähtis, et omavalitsused toetaks noorte algatusi, märkaks ja tunnustaks noori.

Me võiksime ära õppida ühe lihtsa asja – näha enda ümber häid asju, näha enda ümber häid inimesi, näha Järvamaal häid asju, näha toimivates süsteemides häid asju. Uusi tulevikuideid tuleb leida traditsioone unustamata.

Meie inimesed – tõeline väärtus! Kas või omavalitsuste liidu tasandil – meie seas on Eesti staažikaim omavalitsusjuht Jüri Ellram ja meie seas on Eesti noorim vallavanem Rait Pihelgas, ja miks ka mitte – Eesti sportlikum ja meisterlikum omavalitsusjuht Arto Saar. Tähtis ongi, et on erinevas vanuses ja kogemusega juhte, kes koostöös suudaksid piltlikult öeldes moodustada sümfooniaorkestri.

Meie erinevad asutused – tõeline väärtus! Näidake mulle teist maakonda Eestis, kus oleks oma KENK ja JAK ja JÜTK ja… Ja mis veel – nende eesliiteks ja märksõnaks võiks ju panna „Eesti parim“. Aga ka nemad vajavad oma tegutsemiseks julgust ja teatud ettemääratust.

Meie ettevõtted – tõeline väärtus! Muidugi, Järvamaa vajab uusi tööpakkujaid ja rohkem ettevõtlikke inimesi. Maailma näinud Tõnu Õnnepalu on öelnud, et „miskit pole paremat heinalõhnast Järvamaal Öötla ja Koordi vahel.“ Jah, me vajame välisinvesteeringuid, kuid rikkus võiks tulla ka meist enestest, me saaksime olemasolevaid võimalusi ja ressursse näiteks põllumajanduses edukamalt ära kasutada.

Meie kultuur – tõeline väärtus! Järvamaa on ainus maakond Eestis, kus laulupidusid on peetud rohkem kui sada aastat järjepanu, ühtki aastat vahele jätmata. Oma olemuselt on laulu- ja tantsupidu ikka traditsioone järgiv, kuid alati ka uudsust pakkuv. Eelmisel aastal kõneldi Türi laululaval Järvamaa Oma Lugu – tantsiti oma tantsuloojate seatud sammude järgi ja lauldi oma laululoojate viisistatud laulude järgi. Sel aastal läheb laulu- ja tantsupidu rändama, läheb maakonna servale Kangrumäele Ambla vallas.

Meie vabasektor – tõeline väärtus! Meil on vabatahtlike aastale vääriline Järvamaa Vabatahtlike Keskus ning Kodukant Järvamaa, kümnetest aktiivsetest külaseltsidest rääkimata. Kõigil meil on võimalus sõna sekka öelda Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava koostamisel ning hiljem tegutseda selle elluviimise nimel.

Meie kaitsjad, päästjad – tõeline väärtus! Kaitseliidu Järva Malev koos oma eriorganisatsioonidega ei ole vaid oma liikmeskonna vajadustele ja meie kaitsmisele mõeldud organisatsioon – mõelgem või Jalgsemalt Peetrisse kulgevale admiral Pitka auks korraldatavale matkale või möödunud aastal esmakordselt toimunud Aasta Ema valimisele. Järvamaa on aastaid olnud mandri-Eesti turvalisim maakond, aitäh politseinikele-päästjatele. 

Vanas Roomas kasutati ühiskonnaellu mittesekkuvate isikute kohta mõistet „idioot“. Ma loodan, et alates homsest, mil algab e-hääletamine  XII Riigikogu valimisteks, on meie seas vähe idioote. Kuid ärgu olgu sallid, pastapliiatsid või meepurgid lepinguks. Ma loodan, et igaüks meist võtab julguse ja vastutuse olla kõrgeim võim riigis, olla ja käituda selle väärilisena. Ja seda julgust ja vastutust peab jätkuma mitte ainult valimisteks, vaid kõikideks päevadeks aastas.

Vastutusrikast kõrgeimaks võimuks olemist!

Palju õnne sünnipäevaks, Eesti riik!

Ja blogi sa ka ei kirjuta...

Nonii. Ma olen tagasi. Kus ma ära käisin, sellest ma rääkida ei tahaks. Ütlen vaid vihjeks, et apelsinid ja vitamiinid on toredad leiutised, aga neid tuleks tarbida enne, kui asi jamaks läheb. 

Kõige kahjum (kirjakeelgi kaduma läinud) oli sellest, et ei saanud olla üks 400st, kes sellel hirmkülmal pühapäeval, 13. veebruaril, pika retke ehk Pitka matka ette võtsid. Arvata on, et järjekorras kuues rahvamatk järgmise aasta veebruaris tuleb jällekord rahvarohke, mõttetööd selleks juba tehakse :) 

Kindlasti on rahvarohke ka sel laupäeval toimuv Koeru rahvaralli. Liikluskorraldus selle ralli ajal Peetri ümbruses on ära näidatud sellel kaardil. Palun mõistvat suhtumist ja koerad-kassid tuppa sooja! 

Ja loodan, et rahvarohke on ka Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine. Alustame 24. veebruaril kell 11 palvusega Järva-Peetri kirikus, seejärel asetame pärjad kirikaias olevale ausambale ning kell 12 tähistame meie riigi sünnipäeva Müüsleris. 

Aga nii see sissekanne täna saigi. Selline napp. Olen tagasi korrapärase ajaveebitamise juures siis, kui vastuvõtud/tähistamised läbi.

Kareda valla teid läbib rahvaralli “Koeru talv 2011”

Võistlema tuleb 80 autot üle kogu Eesti.

26 veebruar sõidetakse Koeru, Kareda ja Järva-Jaani valla teedel rahvarallit “Koeru talv 2011”. Võistluse on korraldab MTÜ Vao Külaselts koostöös Koeru Vallavalitsuse, Kareda Vallavalitsuse, Järva-Jaani Vallavalitsuse ja Eesti Autospordi Liidu noorte ja rahvaspordi komiteega. Oma suure abi on andnud võistluse läbi viimiseks PÜ E-Piim, OÜ Vao Põldur, OÜ Renek, OÜ Abaja Farm, OÜ Teede- ja Keskkonnaehitus, AS Peetri Põld ja Piim, OÜ Bionic Transport ja Paistevälja OÜ.

Rahvaralli “Koeru talv 2011” on Eesti Autospordiliidu ja Moskvitch liiga 2011.a. karikavõistluste II etapp ja ühtlasi ka Balti rahvaralli 2011.a. karikavõistluste I etapp. Ralliraja kogupikkus on 203 km, millel sõidetakse 12 kiiruskatset (ca 32 km). Rada on jaotatud kolmeks ringiks ja seega saab rahvas rallile kolmel korral nii Peetri, Paistevälja, Kuusna - Salutaguse kui Vao kiiruslikul lisakatsel kaasa elada.

Esimene auto stardib 26.veebruaril kell 11.00 Vao seltsimaja juurest, samas on ka autode hooldusala ja Vao kiiruslik lisakatse mida ühe korra ja esimestena läbivad kell 11.00 “Uunikumide talvesõidu 2011” raames võistlevad eakamad sport-klassi ralliautod..Peetrisse jõuab esimene võistlusauto ca 11.10, teise ringiga jõutakse Peetrisse kell 13.30 ning kolmanda ringiga jõutakse Peetrisse kell 16.00.

Seoses ralliga on pisut häiritud teie igapäevane elurütm ja palume kõigi Kareda valla elanike mõistvat suhtumist, ning olge head, pange oma koerad-kassid kinni ja tulge parem võistlejatele kaasa elama.

Teed on libedad ja kiirused suured – oma autod ja jalakõndimised tuleb trassist hoida ohutusse kaugusesse ja kuulata rajaturvajate korraldusi! Publikule tuletavad võistluse korraldajad meelde, et rajajulgestajate ütlemised lähtuvad ainult soovist tagada kõikide jaoks tore ja ohutu ralli ning on mõeldud vastu vaidlemata täitmiseks

Täpsem info: 5104547 Peep Kristal, 5243045 Margus Laanep, 5244315 Vahur Palu

"Igaühe subjektiivne hinnang annab kokku objektiivse hinnangu"

Seda lihtsat tõde ma täna hommikul veel ei teadnud, aga nüüd siis tean :)

Eelmine nädal oli kiire ja kohtumisterohke, see nädal tuleb veel kiirem ja veel kohtumisterohkem. 

Eelmisel kolmapäeval oli Peetri Põhikooli lastevanemate üldkoosolek ning põhiküsimus oli, mis saab edasi. Üldine arvamus oli, et edasi võiks saada vanaviisi. 

Reedel oli kella kuuest alanud kellaviieteel üheks külaliseks maailma parim rahandusminister isiklikult. Räägiti nii reaalpalkade kasvust, inflatsioonist kui põletavatest küsimustest, mis seotud kohaliku omavalitsusega. Aga sellest kahe ametliku elukoha mõttest ei suutnud ma ikkagi kuidagi aru saada :) Olgu siis poliitiliste reklaamminutite ajal öeldud, et teisipäeval kell 18.00 on Järva-Jaanis Kuma raadio valimisdebati avalik salvestus ning järgmisel neljapäeval, 17. veebruaril kell 16.00 on raamatukogus külas Sven Mikser ja Jaanus Marrandi.

Laupäeval ehitasime lumelinna. Suur tänu kõigile, kes alanud kassiaasta alguses seda koerailma talusid! Aga see lumelinn on nagu Tallinna linn - päris valmis ta ei saanudki. Nii et 2 lumekuhilat ootavad veel vabatahlikke, ülejäänud aga talvenautlejaid :)

Täna käisin ka JAPi hindamis-ja seirekomisjoni liikmete koolitusel. Eeltaotlusi esitati JAPile 81, "päristaotlusi" 77. Põnev saab see hindamine olema, sest raha on palju vähem kui tahtjaid. 

Homme on vallavalitsuse istung, kus muuhulgas moodustame valla kriisikomisjoni, ning kolmapäeval laiendatud eestseisuse koosolek, kus põhiküsimus nagu tänasel majandus- ja eelarvekomisjoni koosolekulgi - 2011.a. eelarve. Kolmapäevasele JOLi juhatusele on kutsutud ka Maanteeameti ida regiooni esindajad ning ehk saab siis mõni asi seoses talvise teehooldusega selgemaks. Ja tegevdirektori ametikohast räägime ka, kuigi üks ja teine nimi on n-ö "välja imbunud" :)

Rohkem ma täna ei kirjuta. Ütlen vaid, et 10. veebruani saab Pitka matkale kirja panna Järva Maleva telefonil 38 49 170 või e-maili teel urmas.piigert@kaitseliit.ee

Triin Poobal