Loetud tunnid

Näib, et ma olen põhimõtteline 1. jaanuari ja 14. veebruari ja muude sarnaste päevade vastane, sest selline "paar aastas meelde tulemine" on kohati naljakas. Et miks ma ei võiks nt 6. aprillil sõbrale öelda, et ta on mulle kallis ning soovin talle kõike paremat...

Lisaks perele ja sõpradele on mul kuus lähedast inimest, kellega kolme ja poole viimase aasta jooksul enamiku oma ajast olen veetnud. Need on Valdur, Terje, Helju, Asta, Viive ja Taimo. Ja näib, et nad kannatavad minu kiiksud peaagu välja ka, nii et olen igati õnnega koos:)

Täna saatsime üheskoos vana aasta ära ja uskumatu lugu - päkapikud veel käivad ning olid kõigile kingituseks uue aasta märkmiku või pastaka toonud:)

Aga ei jää minulgi muud üle, kui vallalehes ilmunud artiklit veidi ajakohastada ning siia üles riputada:

Vaadakem möödunud aastasse ja iseendasse!

See oli veidi vähem kui 12 kuud, 365 päeva või 4380 tundi tagasi kui aastanumber 2009.a. oli veel tulevik. Milliseid soove, mõtteid ja ideid me sellesse aastasse kaasa tõime, teab igaüks. Kas läks nõnda, nagu lootsime? Ei tahaks aastale tagasi mõeldes rääkida vaid masust ja müstilisest seagripist, hoogsalt vähenenud maksulaekumistest, suurenenud kuritegevusest. On olnud ka positiivseid sündmusi, kuid need on kohati kõige negatiivse sisse ära kadunud, justkui oleks meid tabanud oskamatus olla õnnelik.

Vallavanemana on mul hea meel, et tänavu sai korda Peetri lasteaia elektripaigaldis. Selles hoones ning selle ümber on veel palju teha, kuid tasa ja targu edasi. Hea meel, et alustasime spordiväljakute rajamist. Hea meel, et mitmed valla ettevõtted ja MTÜd on saanud toetusi Leader-meetmest ning teistest projektidest. Hea meel, et meil on sündinud mitu uut ilmakodanikku ning Peetri lasteaeda on tabanud ruumipuudus.

Ühes naljas küsitakse, mis vahet on pessimistil ja optimistil. Pessimist arvavat, et enam hullemini minna ei saa, optimist arvab, et saab ikka. 2010. aasta vallaeelarvet koostades tuleb kahjuks optimist olla. Peame ka järgmisel aastal tegema raskeid otsuseid, kuid jäägu need tuleva aasta märksõnadeks.

---

Ning Virve Osila sõnu meeles pidades:

Iga päev meie Aega on kantud –

mõni tuhmim, mõni täis sära…

Iga päeva, mis eluks on antud

peab täiega elama ära.

Täiega elamist!