08 detsember 2009

Or to take arms against a sea of troubles?

Ma poleks pealkirja inglise keeles pannud, kui täna Järva Kilval poleks olnud küsimust Shakespeari Hamleti monoloogi kohta. Oleks oleks olemas, oleksin võinud sellele küsimusele üksinda vastata ja oleksime kahe punkti asemel neli teeninud. Aga oleks on oleks. Aga Hamleti monoloogiga tuleb mul ikka Brüssel meelde, ja 10. klass Härmas. Sest miskipärast oli inglise kirjanduse tunnis kohustuslik see monoloog pähe õppida, inglise keeles muidugi. Käisin Brüsselis mingisugusel Nizza lepingu konverentsil (jaa, ma olin juba kümnendas asjalik :) ) ja sekka siis tuupisin. Aga nende luuletustega on ikka nõnda, et need kipuvad mul kergesti pähe jääma. Ja ega nad peale mitut aastat meelest ära ei lähe ka...
Aga parim küsimus oli täna: kalda lähedal seisab laev, mille küljel ripub allalastud nöörredel. Sellel on 10 astet, mille vahed on ühtlased - 30cm. Kõige madalam aste on vastu veepinda. Ookean on rahulik, kuid kohe algab tõus, mis tõstab veepinda 15 cm tunnis. Millise aja möödudes jõuab vesi nöörredeli kolmanda astmeni?
Meie nende "õnnelike" hulka ei kuulunud, kes vastust välja arvutama hakkasid:) Kokkuvõttes siis täna 5. koht 10 võistkonna seas.

Päeva olulisim märksõna oli vallavalitsuse istung. "Minu aja" rekord, nii päevakorra pikkuse kui istungi kestvuse osas. Juba maa riigi omandisse jätmise korraldusi oli kokku 18, kõigil maatükkidel nüüd umbrohtude nimed ka (Taimo sai meid taimeriigiga tuttavaks teha veidi). Samuti andsime välja mitu projekteerimistingimust, mis kõik seotud n.ö. avaliku ruumi täitmisega (sepikojast mänguväljakuni). Suure osa võttis ka volikogu päevakorra arutelu ning erinevatele lepingutele oma seisukoha andmine. Kui kõik õnnestub, teeme sel laupäeval ühe vallavalitsuse istungi. Jah, laupäeval. Istungi tulemusena valmib vallavalitsuse 2010.a. tööplaan ning tööplaan saab sedapuhku olema ühe A1 kaardi suurune:) Aga sellest juba siis, kui mõte teoks saamas.

Aga üldsegi, elu on pisiasjades. Selles, kui ema hommikul kohvi termostassi valmis teeb ning Tallinn-Tartule kaasa annab. Selles, kui venna kaugelt maalt sõnumi saadab, et ei ole see eilne totaalne läbikukkumine ühes bowlingumängus hullu midagi, sest kõigil juhtub. Selles, kui isa helistab lihtsalt selleks, et küsida, kuidas läheb. Selles, kui kolleeg ütleb - sa näed täna vilets välja, kas saan aidata. Selles, kui ristipoeg teeb lihtsalt pai. Selles, kui ...
Aitäh!