... võib-olla esimene hommikutund.
Nii lauldakse ühes loos. Seda ütles hommikul ka ema, et kui mina ei uimerdaks hommikul, ei jääks tema tööle hiljaks (ema ütles seda muidugi viisakalt, aga mõte jääb samaks. Mina ei osanud miskit muud öelda kui seda, et vene keeles on lehm korova, ehk ta siis sel nädalal saab seda tarkusetera Odessas nõupidamistel meenutada). Üldsegi, veider perekond meil, nüüd vanaonu üksinda kodus - ema Odessas, isa Berliinis, vend Mitrovicas (Zubin Potokis õigemini), mina Paides, vanaema Raplas... Nii et ei jää midagi muud üle, pean ka veel enne jõule ühe väikese lennutripi ära tegema...
Aga nii juhtuski, et jäin igale poole hiljaks ning mõni lubatud asi jäigi tegemata (piinlik lugu kuubis).
Aga naljakaid hetki oli. Hommikul puhusin. Kaks korda, sest kui eesti mehe kopsumaht pidi maailma suurim olema, siis no lihtsalt sai õhk otsa... Ja politseinikult sain ka riielda, no olgu, tean küll, et ust ei tohi lahti teha, aga kui aken on kinni külmunud, siis mis ikka teha (Siiri ja Külli andsid hea idee - järgmine kord passi lihtsalt autos ja näita žestikuleerides, et tõesti pole võimalik ust avada:) ).
Pärastlõunal olin Järva-Jaanis. Teemaks siis otsedemokraatia ja selle juurutamine. Teema iseenesest aus ja põnev, aga küsimusitekitav (seda enam, et Eestis on see ju vaid ideetasandil ning Šveitsist tuleb see poliitika üle võtta. Teada on ka, et seal riigis läks selle toimimahakkamiseks inimpõlv). Rahvaküsitluste asemel toetan eelkõige kaasamise temaatikat üleüldiselt ning tunnistan, et väikeses omavalitsuses on seda kergem ka teha (poliitiline vallavalitsus; komisjonid, kuhu kaasatud külavanemad; valimisliidu igakuised/peaaegu igakuised koosolekud + igaüks teab, mis kell vallavanem tuleb ja mis kell läheb...). Igatahes loodan rohelistega sel teemal veel kohtuda ning nende rahvaküsitluste ideest rohkem teada saada. Loodan ka, et keegi ei hakka mind ja Artot kui parteituid vallavanemaid selle erakonnaga seotuks pidama (ahjaa, nende kilekotimaksu ideed toetan ka, mõelge - 700 miljonit kilekotti aastas. Minu kodupoes Selveris pannakse piim kassas kiiremini kilekoti sisse, kui ma ebamääraselt käega vehkima suudan hakata).
Oh, nüüd tuli hetkeks Šveitsi isu, mälestuseks siis sellesuvisest Itaaliast-Prantsusmaast-Saksamaast-Šveitsist üks Genfis tehtud pilt.
Seejärel saime kokku majandus- ja eelarvekomisjoniga ning arutelu jätkus kauemaks. Minul küll mitte niivõrd väga, sest hädasti oli vaja üks bowling ära mängida. Seekord siis 2 võitu ja 1 kaotus ning järgmine teisipäev finaal. Seoses bowlinguga tuli mul meelde ka Robert Putnami raamat "Bowling Alone", mida ülikooliajal lugeda sai (avastasin, et see sotsiaalse kapitali vähenemisest kõnelev raamat on vahepeal ka eesti keelde tõlgitud...). Peaks uuesti lugema (inglisekeelne on mul olemas, aga kui prooviks eesti keeles?)
Ja lõpetuseks ei saa mitte rääkimata jätta tänast Valduri anekdooti. Mees läheb hulluarsti juurde ja ütleb: teate, mu naine on hull - tuba on siniseid ja rohelisi mehikesi täis ning tema ei näe neid!
Nägin täna nii hommikul kui ka õhtul langevat tähte. Soov oli olemas (Arto, ole maru rahulik... Aga aitäh sulle kuulamast-sõnu peale lugemast :) !)
