Häid inimesi on. See armas koer, kelle peremeest eelmisel nädalal otsisime, on oma kodu leidnud. Õiget omanikku seekord ei leidnudki (mis annab veelkord tõestust, et ega seda koera keegi väga ka ei otsinudki), aga perekond, kelle juurde koer tol Peetrisse jõudmise öösel läks, otsustas koera endale jätta. Ilus otsus!
Eile kohtusin ka uue vallalehe toimetaja Maretiga. Uskumatu lugu, aga üks kuu hakkab jällekord mööduma ning vallalehe juulinumber on järgmisel nädalal postkastides. Sel korral tuleb leht teisiti, tiu-tiu ja teisiti.
Peetri-Järva-Jaani tee on Kareda valla piiridest väljunud ning tee-ehitajad on välja jõudnud Kuksemani. Kahjuks jääb mustkatte sisse ka 700meetrine auk (ei tea, kas seda nimetada kilplaste auguks või sõpruse auguks :)), aga nii ongi, et kilomeetrid 8,0-8,7 jäävad ootama järgmist suve, mil seal põhjalikumad tööd ette võetakse. Kurb küll, aga see 700meetrit 11 kilomeetri kõrval ei tundu kogu selle loo juures nagu midagi ja üldkokkuvõttes on ikkagi super lugu, et tee tehtud. Ahjaa, kes tänast Järva Teatajat luges, siis võis välja lugeda seda, nagu Peetris poodi polekski. A ja O täitsa olemas, aga kui ostunimekiri pikem ja erilisem, tasub Paide asemel võtta ette teekond J-Jaani, säästab jalavaeva.
Freespuru vedu teele lõppeb selle neljapäeva õhtul ning siis saavad rahulikumalt hingata kõik Kareda küla elanikud. Sõna otseses mõttes hingata, sest Kareda ja Peetri vaheline tolm on kohutav. Ja Öötla sild saab ka lähipäevil valmis.
Homme toob muude asjatoimetuste kõrval veel õhtul Järva Arengu Partnerite üldkogu ja reedel paneme Heljuga kokku teisipäevase vallavalitsuse istungi päevakorra. Seekord juhatab istungit keegi teine, sest seekord puhkan ma järgmisest nädalast päriselt.
