Täna teen teisiti - alustan lõpust ja lõpetan algusega.
Homme õhtul kell 19.00 tasub kõigil tulla Annasse kontserdile. Tutvustus ütleb nõnda: "Neljapäeval, 3. novembril kell 19.00 süüdatakse Anna kirikus hingedepäeva puhul mälestusküünlad, kuulatakse laule, mida esitavad Järva praostkonna 3 kollektiivi: segakoor Petra (Anna ja Järva Peetri ühine koor)juhendaja Siret Heinaste, Koeru koguduse ansambel Madli, juhendaja Anne Pindre ja Türi koguduse ansambel, juhendaja Janika Oja." Laulame neidsamu koraale, mida laulsime 24. augustil Haapsalus Kiriku Laulu- ja Palveraamatu terviklikul ning järjestikulisel läbilaulmisel. Kes homme tulla ei saa, siis pühapäeval kell 11.00 teenime kaasa teenistusel Koeru kirikus.
Homme on ka Järvamaa Ettevõtlusnädala üks kulminatsioone - Järvamaa ettevõtjate tunnustamine kell 14.00 Väätsa mõisas.
Tänane päev oli JOLilile. JOLi juhatuse päevakord oli seekord parasjagu pikk. Arutasime ühiste kavatsuste lepingut koostööks maavalitsusega 2012. aastal, algatasime maakonna spordi arengukava koostamise ning tegime liidu liikmetele ettepaneku tsentrariseerida hariduskorralduslikud vahendid 100% ulatuses. Tegemist on siis nende vaheditega, mis riigieelarvest ette nähtud omavalitsusestele ainesektsioonide tööks ning õpilasürituste korraldamiseks. On olnud tava (mida me sel aastal "rikkusime"), et need vahendid on täies ulatuses JOLi tsentraliseeritud (sest see raha on riigieelarves ette nähtud just ühisüritusteks, mitte aga vaid oma koolide sündmuste korraldamiseks) ning mõistlik oleks seda teha nõnda ka 2012. aastal. Ja eilsest selle kuu lõpuni saab ka haridusüritusteks raha küsida! Erinevaid infopunkte oli seekord palju, kuid tahaksin esile tõsta neist kolme. Uuve Jakimainen rääkis alushariduse probleemidest Järvamaal - olukord on väga eriilmeline (alates sellest, et Järvamaa lasteaedade õpetajate palgad erinevad märgatavalt - "vanas rahas" kõige vähem 6900.- kuus ning kõige rohkem 9516.- kuus; erinev on ka kohamaksu suurus). Lasteaiad ootavad 30. novembril kell 10.00-12.00 endale külla kõiki vallavalitsuste ja volikogude liikmeid ning ametnikke.
Eevi Tüüna tõstatas teema Päinurme Internaatkooli tuleviku kohta - hea, et Järvamaa omavalitsused on Koigi vallale oma toetust avaldanud ning Päinurme kui riigikool peab säilima.
Ega sel aastal tali taeva jää! Seepärast andsid infot Maanteeameti Ida regiooni direktori asetäitja Jaan Võsu ja AS Järva Teed juhataja Peep Õun. Ilmselt on Järvamaa suurim mure selles, et 60% teedest on avatud maastikul (Karedal on see küll 100% lähedal) ning seetõttu on tuisud-tormid murettekitavad. Loodan siiski, et teehooldaja suudab tänavu teid seisunditasemetest lähtuvalt korras hoida ning vajadust eriolukorra väljakuulutamiseks pole.
Rääkisime paari sõnaga ka tulumaksu laekumisest perioodil jaanuar-oktoober 2011. Võrreldes eelmise aastaga on Kareda valla tulumaks samal perioodil kasvanud 11% (sama palju on ka Paide vallal, kõige rohkem Koigi vallal - 14%, kõige vähem Paide linnal - 3%).
Eile õhtul istusid Järvamaa vabatahtlikud päästjad koos Järva-Jaani vallamajas. Kohtumise oli kokku kutsunud Eesti Priitahtlik Päästeliit, kes koostamas oma organisatsiooni ning laiemalt vabatahtlike päästjate arengukava. Väga suur "aur" läks Koeru komando võimaliku sulgemisotsuse arutelule. Oleme palunud piirkonna ettevõtjatel alla kirjutada pöördumisele siseministri poole, võimalik, et oma toetust avaldavad ka maakonna vabatahtlikud (sest mitte keegi neist/meist ei soovi hakata tegema elukutseliste tööd!).
Esmaspäeval oli siis see tähtis päev, kui käisime Siiriga Tallinnas rahandusministeeriumis. Saneerimiskomisjon on nüüd koos käinud ning otsuse/ettepaneku meie kohta ära tehtud. Kuid - nõndakaua, kui komisjoni protokoll pole allkirjastatud ning meie volikogu pole oma otsust teinud, teemat kommenteerida ei saa.
Esmaspäeval oli Postimehes artikkel kahest noorest inimest, kes kolme aastaga maailmale tiiru peale tegid. Kel aega ja tahtmist kiigata, kui imeliselt värviline see maailm on, kus me elame, tasub Kariina ja Marguse blogiga tutvuda küll. Mina hakkasin seda jälgima pool aastat tagasi, kui nad 11. märtsil sel aastal kirjutasid: Kuna me oleme Imre, Aadu ning siin lähetuses olevate Heiti ja Tiiduga juba päris mitu päeva asja arutanud ning üritanud vaatluste abil Aafrikale pihta saada, siis võiks arvata, et järgneb jutt sellest, milline see Aafrika siis õigupoolest on. Meil kõigil on peas mingi ettekujutus Mustast Mandrist, kuid näib, et ükskõik kui põhjalikud ei ole ka meie teadmised sellest, või meie kogemused sellega, jääb Aafrika hingeelu ikka millekski ähmaseks ja arusaamatuks. Valge mehe mõttemall lihtsalt ei paindu seda mõistma, sest maast-madalast on meid õpetatud väärtustama sihte, efektiivsust ning tulemust, olgu see siis raha, eneseteostus või miski muu. Kuid siin ei paista neil mõistetel olevat mingit tähtsust – rõhk on sõnal “ei paista”, sest sedasi näeme seda meie. Kui väheke oma mõtteraamistikke painutada, siis tuleb tõdeda, et Must manner on kui psühholoogiline mikrokosmos, kus kehtivad täiesti omad reeglid ja võrrandid, sest kuidas muidu on võimalik, et süsteem kõigele vaatamata toimib? Haamri tõstmiseks ja naela seinalöömiseks on vaja vähemalt viit meest; muru kastetakse hoolega ka siis, kui taevast kallab nagu oavarrest; kui teel tuttav autoga vastu tuleb, jäävad mõlemad autod seisma, ning kogu liiklus seisab seni, kuni jutud on autoaknast aetud. Aga kuidagi saadakse hakkama, ainult valge mees kehitab õlgu. Täielik enigma.
"Tiit" selles sissekandes tähendab siis minu isa Tiitu, kes Kariina ja Margusega oma Tansaania-komandeeringul kohtus :)
Sellest, mida ma pühapäeval tegin, Arto oma blogis juba kirjutas. Jah, Ahhaa on avastamist väärt paik! Ja Terjel on õigus - kolleegid hakkavad samamoodi mõtlema :) (Aga sel pühapäeva hommikul jäi mul küll Prillitoosi vaatamine vahele :))
