.jpg)
See oli pool aastat tagasi, kui ühel päikesepaistelisel varahommikul Kaius ühte autosse istuti. Suund oli Tallinna lennujaama poole. Autojuhiks olin mina ja kõrvalistujaks venna. Kui auto käivitasin ja Vikerraadio mängima hakkas, tabasin end mõttelt, et rohkem sümboolseid hetki on elus vähe. Jah, ma tunnen väga paljudel hetkedel, et olen õnnelik, et olen eestlane, aga see hetk oli eriline... Nimelt oli kell pool kuus hommikul ja siis kõlab raadioeetris Eesti hümn. Ning Raino, kes oli teel Mitrovicasse Kosovos, oli sõjaväevormis...
Jah, see oli üks uhke tunne! Ja kurb samuti. Ega ma lennujaamast tööle sõites väga palju nutnudki, Kose-Ristini vaid:)
Täna langetati Mitrovicas Eesti lipp ning homme ootab neid mehi pidulik õhtusöök. Ülehomme on aga veel pidulikum õhtusöök. Kaius, köögis, vanaema Lille seaprae ja hapukapsaga. Ma ei jõua ära oodata! Mitte seapraadi vaid vennat :)
Laupäeval harjutasime oma kooriga Järva-Jaani kultuurimajas usinalt suviseks laulupäevaks. Päris palju saime edasi ja päris palju said sopranid piina ka:) Aga suure väsimusega muutus sõna sanctus šampuseks ning neerud sai vist ka kelgutades teise kohta hüpatud.
Pühapäeval harjutasin muuhulgas Pitka matkaks. 10. veebruarini on aeg veel end kirja panna, õnneks või kahjuks olen andnud iseendale kindla lubaduse osaleda.
Tänane päev oli täis meeletut suhtlemist. Jagasin oma päeva kõigi oma otseste alluvate vahel ära ning kuulasin nende muresid. Ja rõõme ka, muidugi. Sain väga palju mõtteid, mida seedida ning kuidas üht ja teist asja paremaks teha. Ja taaskord kinnituse, et mul on väga tore ja asjalik meeskond.
Homne päev toob Põhja-Eesti Turismi nõukogu koosoleku. Katriniga tuleb meil Järvamaa esindajatena väga palju selgitust anda. Meie mõte ei ole mitte see sihtasutus laiali saata, vaid SA eesmärkidest ja tulemustest paremini aru saada. Pärastlõunal on JOLi eestseisus (arutame maavalitsuse ja JOLi vahel sõlmitavat ühiste kavatsuste lepingut) ning õhtul eelarvekomisjon.
