Lepatriinu isa käib isade koosolekul. Naerab, kui teised naeravad. Kirub, kui teised kiruvad. Õhtul aga istub kirjutuslaua taha ja mõtleb hästi järele, mille üle naerdi ja mida kiruti.
Ehk -see jutuke Helle Laasi raamatust "Oi, vabandage! Lepatriinu!" tuli lihtsalt meelde, kui täna õhtul uudiseid lugesin.
