Näib, et tänane hommik oli loendamatuid tunde tagasi. Kui hommikul ärkasin ja raadio käima lükkasin, kõlas eetris Ukuaru valss. Just toosama, mis Arvo Pärdi kirjutet ja ühes Leida Laiuse filmis kõlas. Ja päeval, peale maakaitsepäeva ja enne võidutule jagamist küladesse, oli meil Siiriga võimalus üks tass kohvi juua. Telekas mängis taustaks ja pildis oli eelmise aasta üldtantsupidu. Ja tantsiti Ukuaru valssi... Kui nii ilus lugu kõlab, tuleb lihtsalt nautida, sest kõik lähebki!
Aga ma kohe mitte ei jaksa öelda, kuidas läks...
Vaid väikene täna Müüsleris peetud kõne, ülejäänust räägin siis, kui olen kogu selle korraldamispinge endast välja saanud/maganud.
76 suve tagasi, 15. juulil 1934. aastal kohtus siin Müüsleris 6000 järvamaalast. Müüsleri lahingu Mälestusmärgi Püstitamise Komitee, mille eesotsas olid näiteks Jaan Eilart Kaitseliidu Järva Malevast ja Osvald Viirsoo Järva Teatajast, kutsusid toona rahvast Müüsleri võidulahingu mälestusmärgi pidulikule avamise- ja õnnistamistalitusele kokku sõnadega:
Järvamaa vabastamise mälestuseks 1919 aastal isamaa vaenlastest on püstitatud selle välja nõlvale võidumonument, kus 15 aastat tagasi tule ja verega otsustati Müüsleri lahingutes kodumaakonna saatus.
Järvamaa vabastajate mälestuseks on selle võidualtari ehitamisel kokkukannud rahvas sügavas tänumeeles kivid ja liiva ning kõik Järva vallad toonud mulla igast maakonna sopist ning selle pühalikult raputanud nende kangelaste kalmu austamiseks, kes siin kunagi heidelnud oma maa ja rahva vabaduse eest.
Eestlaste maa ja rahva sümboline jäägu Müüsleri lahingute mälestussammas püsima järeltulevatele põlvedele hiilgavaks ning süttivaks eeskujuks nendest vapramatest, kes siin võidelnud, langenud kuid võitnud.
Kõik Järvamaa tütred ja pojad! Ühinegem kodumaa ehitamise pühas töös! Järva vabastajate veri, mis valatud selle maa eest, nõuab ja kohustab seda.
Head tänase Järvamaa tütred ja pojad! Aitäh, et olete oma esivanemate mälestust kalliks pidanud ja täna siia tulnud. Vabadussõda on eestlaste maa ja rahva sümbol. Mahtra sõjal, mis 19. sajandi keskel vaid päeva kestis, on oma muuseum Mahtra Talurahvamuuseumi näol. 21. sajandi alguses taastatud Eesti Sõjamuuseumi ehk kindral Laidoneri Muuseumi kogud hõlmavad kogu Eesti sõjanduse ajalooga seotut. On olemas ka väike Eesti Vabadusvõitluse Muuseum.
Kuid mul on eriti uhke tunne, et Müüsleri lahingute mälestussammas on ühele mehele - Andres Lauksele - nii hiilgavaks ning süttivaks eeskujuks olnud, et siiasamasse naaberkinnistule, endise Müüsleri mõisa kõrvalhoonetesse ja nende ümbrusesse tuleb lähiaastatel Vabadussõja teemapark. Selle pargi mõtteks on säilitada ja tutvustada Eesti ajalugu ning anda täpne ülevaade Vabadussõja põhjustest, kulgemisest ja tulemustest ning tähtsusest Eesti ajaloos. Ja muuseas - Andrese vaarisa kinkis tollal tükikese oma talumaast Eesti riigile, et seda ausammast saaks siia püstitada. Minu arust on see näide sellest, et Eesti mehe julged ja vaprad ning isamaad armastavad teod kestavad põlvest põlve. Ja näide sellest, et tulevik on meie endi kätes, aga minevik on ka.
Järvamaa vabastajate ja Järvamaa vabastamise mälestuseks asetame nüüd koos Kareda Vallavolikogu esimehe Siiri Tammistega lillekimbu.
Ja pilti sellest asetamisest tegi Ants Leppoja:)
