Üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk õuele ja jääb üle vaid tõdeda - jah, ükskord on see kõik juba olnud. Aga millal, ei tea. Kunagi ammu, selliste minu vanaema lapsepõlve aegsetel talvedel. Ega sellist vaatepilti naljalt ei näegi. Alla meetrised mehed ei näe ilmselt üldsegi nende lumekuhilate vahelt kuskile. Reedel oli seda lund nõndapalju, et traktorid igale poole ei jõudnud ning lumelükkajad päästsid vaid abivajajaid. Neid, kes olid niimoodi lumme kinni jäänud, et lumi oli aknaklaasideni, ja neid, kel oli vaja ruttu sünnitama jõuda :) Jah, poest saia pole nii suure lumega vast osta vaja, aga mõni asi ikka tuleb kohe ära teha :)
Kurb, et üks meie inimene on selles tormis ja tuisus kaduma läinud. Täna tekkis lootusekiir, et Henno on üles leitud, kuid kahjuks osutus see koledaks infomüraks...
Aga on ka ilusaid hetki - Peetri abikomando on Lääne-Eesti Päästekeskuse poolt valitud Aasta Tulijaks (eks see ole lohutusauhind ka...) ning Eesti NoorsootööKeskus valis Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse projekti "ettevõtlikuks nooreks Järvamaal" üheks kolmeks parimaks koostööprojektiks tänavu.
Ja naabrimehele kõige kõvem kallistus sünnipäevaks!
