Head inimesed!
„Riik – need oleme meie. Mina, sina ja tema – kõik kokku olemegi MEIE. Riik on nagu meie. On meie tegu ja meie nägu.“ Need Virve Osila sõnad on märgiks sellest, et Eesti riik on 1,4 miljoni inimese nägu: kohati rõõmus ja nooruslik, siis jälle vana ja murekortsudes; kohati rutakas uute ideede elluviija, siis jälle minevikkuvaatav paigalseisja.
Mõtleja Enn Soosaar ütles kord, et demokraatiasse ei astuta, demokraatiasse kasvatakse. See mõte peaks meie peas olema nii täna, vabariigi sünnipäeva eel kui ka kõikidel teistel päevadel aastas. Sest nagu kasvatakse demokraatiasse, kasvatakse ka Eesti riiki, kasvatakse isamaa armastusse, kasvatakse emakeele hoidmisse. Ja kasvatakse koos, hingatakse ühes.
Järvamaa saab uhke olla Järvamaa Arenguleppe üle. Selle väga paljude osapoolte vahel sõlmitud dokumendi kõige suurem väärtus on kirjutatud ridade vahele – see on ühistöö, ühine kokkulepe.
Kuid astuda tuleb ka edasi – me peame kokku leppima prioriteetides ning esmatähtsates tegevustes selles leppes. Ja me peame tulevikuks kokku leppima, kes on erinevate eluvaldkondade arengukavade „omanikud“, elluviijad, seirajad. Me ei tohi toota paberit paberi pärast, aega, inimesi ja raha kulutades.
Ükski dokument, olgu ta või 1000 lehekülge pikk, ei võta meilt ebamäärasust tuleviku suhtes. Näiteks ei suuda ükski ministeeriumiametnik täna vastata, kas järgmisel aastal jätkub riigipoolne õppenõustamisprogrammi rahastamine. Aga Kesk-Eesti Noorsootöökeskus on koostöös omavalitsuste ja koostööpartneritega üles ehitanud korralikul alusel rajaneva süsteemi.
Ühelt poolt võib olla uhke selle üle, et selle aasta jaanuaris esitati nii Järva Arengu Partneritele kui Lõuna Järvamaa Koostöökogule leader-meetmesse rohkem taotlusi projektide rahastamiseks kui kunagi varem, kuid teisalt seab liigne projektipõhisus ellu ja ideedesse takistusi. Me ei saa oma mõtteid sättida vaid selle järgi, mis ühes või teises projektimeetmes toetatav, nii võib esmatähtis, näiteks töökohtade loomine, ununeda.
Järvamaa Omavalitsuste Liidu tasandil peame jõudma jällekord sinnani, et meil ei oleks kahtteist erinevat Järvamaad. On teemasid, millele peame lahendused leidma üheskoos, maakonna tasandit silmas pidades. Kilplased kiikavad ka oma tegemistes üleaedsete poole, aga see ei tähenda, et me muus osas kilplaste moodi käituma peaks. Risti vastupidi.
Mulle meeldib, et me teeme koostööd ka väiksemates piirides. Tooksin esile näiteks kuue Põhja-Ida-Järvamaa omavalitsuse koostöö spordivallas. See koostöö on andnud viimase aasta jooksul konkreetseid tulemusi treenerite vahetusel ja sündmuste ühisel korraldamisel.
AS Paide Vesi tuleks ümber muuta AS Järvamaa Veeks, sest üle poole Järvamaa omavalitsustest on selle ettevõttega seotud ja lähiaastatel jõuab ühise projekti tulemina puhtam joogivesi kuue valla keskuste ja külade elanikeni.
Omavalitsuste tulud on viimase kahe aastaga pea veerandi võrra kokku kuivanud. Oleme pidanud kokku hoidma kõikjalt, kus see on võimalik, ja vahel vist ka sealt, kus see võimalik pole. See on seadnud ka koostöösse oma piirid, sest eelkõige oleme me muutunud üksteisele konkurentideks, kuid mõistlik on koos edasi sammuda.
Jakob Hurt on öelnud: „Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma jääb.“ Me oleme riigi saanud päranduseks nii oma esivanematelt kui ka oma lastelt ja lastelastelt.
Noored on jätkusuutliku ning tugeva Järvamaa alustala. Mul on uhke tunne, et meil on oma Jaanika Aasa. Eelmisel aastal oli Järvamaa noortel päris oma aasta. Kui siinsamas Türil novembris noorteaasta lõpuseminari korraldati, oli rühmatöödes üheks teemapüstituseks ka „noortesõbralik Järvamaa 2020“. Et Järvamaa saaks sõbralik olla, on vaja seda, kelle suhtes sõbralik olla, leidsid noored tookord. See tähendab, et tuleviku jaoks peame leidma lahenduse rahvastiku vähenemisele, ja kohe. Me kaotame aastas 550 inimest, see tähendab terve Roosna-Alliku aleviku täis inimesi!
Sel samal korral tõid noored välja, et nende jaoks on tähtis, et omavalitsused toetaks noorte algatusi, märkaks ja tunnustaks noori.
Me võiksime ära õppida ühe lihtsa asja – näha enda ümber häid asju, näha enda ümber häid inimesi, näha Järvamaal häid asju, näha toimivates süsteemides häid asju. Uusi tulevikuideid tuleb leida traditsioone unustamata.
Meie inimesed – tõeline väärtus! Kas või omavalitsuste liidu tasandil – meie seas on Eesti staažikaim omavalitsusjuht Jüri Ellram ja meie seas on Eesti noorim vallavanem Rait Pihelgas, ja miks ka mitte – Eesti sportlikum ja meisterlikum omavalitsusjuht Arto Saar. Tähtis ongi, et on erinevas vanuses ja kogemusega juhte, kes koostöös suudaksid piltlikult öeldes moodustada sümfooniaorkestri.
Meie erinevad asutused – tõeline väärtus! Näidake mulle teist maakonda Eestis, kus oleks oma KENK ja JAK ja JÜTK ja… Ja mis veel – nende eesliiteks ja märksõnaks võiks ju panna „Eesti parim“. Aga ka nemad vajavad oma tegutsemiseks julgust ja teatud ettemääratust.
Meie ettevõtted – tõeline väärtus! Muidugi, Järvamaa vajab uusi tööpakkujaid ja rohkem ettevõtlikke inimesi. Maailma näinud Tõnu Õnnepalu on öelnud, et „miskit pole paremat heinalõhnast Järvamaal Öötla ja Koordi vahel.“ Jah, me vajame välisinvesteeringuid, kuid rikkus võiks tulla ka meist enestest, me saaksime olemasolevaid võimalusi ja ressursse näiteks põllumajanduses edukamalt ära kasutada.
Meie kultuur – tõeline väärtus! Järvamaa on ainus maakond Eestis, kus laulupidusid on peetud rohkem kui sada aastat järjepanu, ühtki aastat vahele jätmata. Oma olemuselt on laulu- ja tantsupidu ikka traditsioone järgiv, kuid alati ka uudsust pakkuv. Eelmisel aastal kõneldi Türi laululaval Järvamaa Oma Lugu – tantsiti oma tantsuloojate seatud sammude järgi ja lauldi oma laululoojate viisistatud laulude järgi. Sel aastal läheb laulu- ja tantsupidu rändama, läheb maakonna servale Kangrumäele Ambla vallas.
Meie vabasektor – tõeline väärtus! Meil on vabatahtlike aastale vääriline Järvamaa Vabatahtlike Keskus ning Kodukant Järvamaa, kümnetest aktiivsetest külaseltsidest rääkimata. Kõigil meil on võimalus sõna sekka öelda Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava koostamisel ning hiljem tegutseda selle elluviimise nimel.
Meie kaitsjad, päästjad – tõeline väärtus! Kaitseliidu Järva Malev koos oma eriorganisatsioonidega ei ole vaid oma liikmeskonna vajadustele ja meie kaitsmisele mõeldud organisatsioon – mõelgem või Jalgsemalt Peetrisse kulgevale admiral Pitka auks korraldatavale matkale või möödunud aastal esmakordselt toimunud Aasta Ema valimisele. Järvamaa on aastaid olnud mandri-Eesti turvalisim maakond, aitäh politseinikele-päästjatele.
Vanas Roomas kasutati ühiskonnaellu mittesekkuvate isikute kohta mõistet „idioot“. Ma loodan, et alates homsest, mil algab e-hääletamine XII Riigikogu valimisteks, on meie seas vähe idioote. Kuid ärgu olgu sallid, pastapliiatsid või meepurgid lepinguks. Ma loodan, et igaüks meist võtab julguse ja vastutuse olla kõrgeim võim riigis, olla ja käituda selle väärilisena. Ja seda julgust ja vastutust peab jätkuma mitte ainult valimisteks, vaid kõikideks päevadeks aastas.
Vastutusrikast kõrgeimaks võimuks olemist!
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti riik!
