06 aprill 2011

Aeg kaob, rõõmud jäävad

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva tähistamine möödunud reedel oli lõbusalt vahva (või vahvalt lõbus). Igatahes kindel veendumus, et muuseum on üks elus asi! Laupäeval oli Järva-Jaanis saskuturniir ja saime Artoga 5. koha (ehk siis 4 meeskonda ees ja 4 taga) ning mina sain "ergutusauhinna" ehk kaardipaki. Sest nagu uues Vabariigi Valitsuses - kogu pundi peale ainult üks naine kambas :)
Tänases Postimehes oli eelviimase lehekülje "ajuraginas" küsimus selle kohta, kust kuhu liigutakse populaarse admiral Pitka auks korraldatava rahvamatkaga. Selle matka sihtpunkt - Kareda Valla Maja - on praegu kuiv. Spaad teha ei saa, majasiseseid paadimatku samuti. Muidugi, hoiame pilku peal, kaeme kraave jms. Tehnilise Järelevalve Amet küsis infot nende majade kohta, mis sel talvel katusest ilma on jäänud (keegi kuskil ütles selliste majade kohta väga hästi - need on kabriolettmajad), kahjuks neid ikka on (kuigi selletalvine "hitt" näib olevat vanad kõrvalhooned). On olemas ka mitteametlik info, et läheb uute hoonete ehituseks, aga sellest siis, kui PRIAlt ametlik vastus olemas. 
Mitte kaugel minu vanematekodust arvati, et võiks ehitada kohe terve küla. Miskipärast on see ökoküla nimetuse saanud ja miskipärast plaanitakse sinna põllu peale rohkem kui 300 peret elama. Kohe miskit ei oska öelda. Ja selle kohta ei oska ka miskit öelda, et sealkandis võib siloaugust hunnikutes sularaha leida
Ettevõtjatel, kes on majandustegevuse registris, tasub meeles pidada, et juba järgmisel reedel on see kuupäev, mis ajaks peab registreeringu õigsus kinnitatud olema. Ja ilmselt tasub kuulata ka seda, kuidas Tallinna Linnavolikogus küsimustele vastamine käib.
Ja ongi kõik. On kaks mõistmatut küsimust - kuhu läheb raha ja kust tuleb tolm. Minu arust kolmas on veel - kuhu kaob aeg. Õnneks rõõmud jäävad!