Esimese hooga võib tunduda, et minu tänasel sissekandel pole miskit pistmist Kareda valla ja minu tööga, sest sissekanne tuleb hoopistükkis Kaiu kooli 170. aastapäeva tähistamisest. Aga tegelikult on seoseid mitmeid - näiteks oli Kaiu kooli esimene juhataja oma tarkuse saanud Ataste seminarist ning kooli praegune direktor Hannes Vald tsiteeris reedesel kõnekoosolekul mitmel korral 2007. aastal Peetris toimunud maakoolide foorumil räägitut. Olen oma kodukooli hoolekogu aseesimees ning MTÜ Kaiu Koos juhatuse liige. Just see MTÜ korraldas päev enne vilistlasõhtut kõnekoosoleku "Kogukonna hoidja - kool". Panen siia kirja mõned mõtted, mis kõnekoosolekult kõrvu jäid:
Hannes Vald, Kaiu Põhikooli direktor:
- kool hoiab kohalikku kogukonda, seda juba eelarvest lähtudes (enamustel KOVidel on eelarve suurim kuluartikkel haridus)
- räägitakse linnaharidusest, maaharidusest unustatakse rääkimata
- 2007.a. toimus Peetris maakoolide foorum. Küttis ütles seal (ehk siis - siin), et kooliäheduse asemel on oluline kvaliteet, see saab olla ainult suuremates keskustes. Kvaliteet = kvantiteet?
- uus PGS ja õppekava kui buldooserimeetod. Kas 2011.aastast pühib uus luud või on see hoopiski kirvemeetod?
- üha suurem kohalik kohustus - nt tugisüsteemidele
- max koolitee aeg 30 minutit - see on linnakooli ja linnalähismaa lähenemine (nt Kaiu valda Vahastusse peaks siis uue kooli tegema, sest Vahastu laste koolitee aeg praegu pikem)
- 82 õpilast (nagu Kaius praegu on) on Eesti mastaabis suur põhikool.
- kool peab hästi toimimiseks olema ka huvihariduskeskus
- kool = intelligentsikants
Tiiu Raav, Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
- kool kui kogukonna kooshoidja või siis hoopiski lahutaja (Rapla Ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi näitel)
- hoolekogu ja volikogu roll koolielus on olnud tähtis läbi ajaloo - mõnel pool andsid lapsevanemad vallale laenu koolihoone ehitamiseks
- koolihoone funktsioonid ajas on laienenud - mitmel pool koolimajas AIP, raamatukogu, lasteaed
Silvi Ojamuru, Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht
- kooliga peaks seonduma paigateadvus, kodukohatunne, kogukonna uuringud ehk kohateadlik õppekava
- H. Keyserling - kultuur kui tervik saab tekkida ainult vaimse algatuse ja teatava loodusliku keskkonna ühismõjul, kultuur on oma loomult niisiis alati mingit tüüpi paigateadvus.
Aivo Sildvee, Kaiu kooli direktor 1989-2001, Kaiu valla spordinõunik
- kas kool on kogukonna hoidja või kogukond on kooli hoidja?
- 10st vallavalitsuse töötajast 7 on Kaiu kooli vilistlased
- ära ei tohi unustada koostööd (endiste töötajatega, naaberkoolidega, kohalike MTÜdega, vilistlastega, lasteaiaga jne)
Tauno Kibur, Juuru Mihkli koguduse õpetaja (andis mulle 9. klassis ajalugu)
- kõnekoosolek peaks olema nädal aega kestevad mõttetalgud
- me elame kogu aeg segasel ajal. Vahe on ainult selles, et nõukogude ajal oli inimestele riigi lollus ilmselge.
- valitseb nihilism - vastust pole, on vaid kõlavad sõnad ja tohutu info
- õnn ei tohi koosneda ainult plussmärkidest, muidu läheb läilaks ära
- demokraatiat ilma religioonita ei saa, väärtused ei tule peast vaid ühisest südamest
Ülle Kiviste, Kaiu vallavanem
- meil on 2 valikut - õppida suhtlema või õppida välja surema.
- alati elatakse olevikus
- Ülo Vooglaiu järgi on olemas 4 tüüpi inimesi: profaanid, diletandid, spetsialistid ja generalistid. Need viimased oskavad leida seoseid erinevate valdkondade vahel.
Ja kõige lõpetuseks veel üks Hannes Valdi mõte: kuna Põhja-Eestis maapind kerkib, valgub vesi Lõuna-Eesti suunas. Inimesed käituvad loodusseadustele vastu - nemad valguvad Põhja-Eestisse.
Aga meie keskel...
