Teisipäeval oli vallavalitsuse istung. Kõige olulisem punkt oli veeteenuse hinna kooskõlastamisest. Vastavalt uuele monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadusele esitas AS Paide Vesi kui teenusepakkuja hinnataotluse veeteenuse hinna kooskõlastamiseks. Uus hind on seotud Põltsamaa-Pedja veemajandusprojekti elluviimisega. Alates 1. jaanuarist hakkab tasu võetud vee eest olema 0,72 eurot/m3 ning tasu reovee ärajuhtimise eest eluruumidest 1,16 eurot/m3 ning mitteeluruumidest 1,69 eurot/m3. Täpsemalt saab veeteenuse uue hinna põhjustest lugeda järgmisest vallalehest (millesse kaastöid ootab Maret 18. novembrini).
Õhtul Türil toimunud Järva Kilval läks meie Karedate võistkonnal nii halvasti, et isegi viimasest kohast ja viimase koha eriauhinnast jäi üks punkt puudu. Ei olnud meie õhtu J
Eile olin pealinnas koolitusel. Teada sain nt seda, et koolituse mõju kestab 100 päeva J Ja sotsiaalset investeeringu tulusust (SROI) õppisin ka arvutama (selle mõiste taga on umbes selline jutt: see on tulemusorienteeritud mõõtmisvahend, mis aitab aru saada ja kvantifitseerida sotsiaalset, keskkondlikke ja majanduslikke väärtusi. SROI on suhtarv, mis näita, kui palju rahas väljendatud väärtust luuakse tehtud kulude suhtes… J ) Tegelikult õppisin muud ka…
Täna peeti Türil visioonikonverentsi. Mõnest ettekandest jäi mõni asi ka kõrva taha J Mõned näited siis:
Maakonna visioonidest, väljakutsetest ja arenguunistustest aastatel 1990-2009 rääkisid Toomas Tippi, Ülo Peets ja Üllar Vahtramäe. Toomas rääkis 2000.a. „hullumeelsest ideest“ ehk haldusterritoriaalsest reformist, mille järgi olnuks Järvamaal 4 omavalitsust. 3 Lõuna-Järvamaa valda + Türi linn on selle idee Türi vallaks liitnud. Omal ajal oli sellise jaotusega nõus veel 2 omavalitsust (ja kõlanud viktoriiniküsimusele ei teadnud keegi vastata, et need olid Koeru ja Kareda).
Maavanem Tiina Oraste rääkis Järvamaast arvudes ja võrdlustes. Aastal 2017 on gümnaasiumiõpilaste arv 57% gümnaasiumiõpilaste arvust aastal 2008. Seda siis õpilasrännet ja muud taolist arvestamata (sic!). Ja maavanem tõi kuuldavale oma haldusterritoriaalse reformi idee, millest ma seni kuulnud polnud – et Järvamaale mahuks 3 omavalitsust – 2 valda + linn.
Vast üks kõige nauditavam ettekanne oli EEK peatoimetajalt Hardo Aasmäelt. Tema mõtted: põllumajandusministeerium võiks olla Järvamaal! (Varem oli Tiina rääkinud sellest, et Järvamaalt „kaovad ära“ haritud 25-35 aastased naised ning Hardo Aasmäe arvas, et need muidu parematele jahimaadele minevad naised tuleb sellesse põllumajandusministeeriumisse tööle panna J ) Samuti arvas Aasmäe, et Berliini ei peaks saama ei Pärnust ega Tartust, vaid Raplast ja Türilt (seda siis uut planeeritavat raudteed pidi). Rõhutas temagi põllumajanduse tähtsust ning ütles, et maailma toidukriisi pärast on Järvamaa põllumajandust eriti vaja (kuigi endiste 20 ha suuruste talude asemel suudab nüüd üks mees 400 ha põldu ära harida). Ja Tln-Tartu koos normaalse rongiühendusega tuleb toimima saada (Aasmäe nägi võimalust ka uue raudtee ehitamiseks), sest Tartu on kõige ligipääsmatum ülikoolilinn Euroopas.
Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk tõi välja, mida toob euro (kaob rahavahetuse vajadus ja konventeerimistasu; kasvab Eesti finantsstabiilsus ja rahvusvaheline usaldusväärsus; Eesti eristub selgemini Lätist ja Leedust; Eestis ja Soomes sama raha (ainsana Põhja-Euroopas, kusjuures), pikas perspektiivis soodustab majanduskasvu…) ning argumendid, miks peaks välisinvestor Järvamaale investeerima, peitusid tema arvates madalates tööjõukuludes, piisavas hulgas kohaliku haritud tööjõu olemasolus, soodsas logistilises asendis, läbipaistvates ja selgetes kohalikes otsustusprotsessides ning võib-olla sentimentaalsetes põhjustes ka J Midagi igatahes tegema peab, sest Järvamaal, kus elab 5% Eesti elanikkonnast, toodetakse vaid 2% SKPst.
Jaanus Murakas ütles oma videoettekandes, et vaja on sektoripõhist mõtlemist riigi poolt. Järvamaal saab põllumajandust vaid arendada, mitte seda lõpetada. Teadmistepõhist majandust on vaja eelkõige traditsioonilistes majandusvaldkondades. „Mida me räägime kosmoseriigist, kui maa pole kasumlikult kasutatud ja näljane Venemaa turg on kõrval..“
Liisi Vahtramäe on tüdruk, kes Peetri koolist on jõudnud Essexisse. Tema arvates oleks vaja paindlikumat haridussüsteemi ja väiksemaid klasse „Need kõlavad kui poliitikute loosungid, aga on tegelikult mõistlikud mõtted.“
Eiki Ilves rääkis Mäo ja Särevere vahelistest planeeringutest. Et headel aegadel on sellesse 17km pikkusesse koridori (kus elab ½ Järvamaa rahvast) planeeritud 250 uut tootmis- ja ärikrunti, kuid neist hoonestatud on 250.
Subjektiivsetel põhjustel meeldis mulle päevast kõige rohkem Järvamaa Noortekogu juhatuse esimehe Jaanika Aasa ettekanne. Tema põhirõhk oli, et noori tuleb rohkem kaasata nii KOVide kui mittetulundussektori töösse ning Järvamaa kooliõpetajad peavad aru saama ettevõtlustemaatika olulisusest õppeprogrammis.
Visioonilt ruttasin volikogu eestseisusesse. Volikogu päevakord saab olema 10 punkti pikk, aga mida see 10 punkti endas sisaldab, räägin järgmine kord.Lisaks kõigele varem väljareklaamitule – homme on raamatukogus raamatukogu öö.
Tänane pilt on ükskord netist leitud. Oli tuju see täna siia panna J
* Ruhnu ja Gambia on Kuramaa hertsogiriigi asumaad olnud, aga seda Kilval ei küsitud, aga seda ma oleks teadnud J
