Head inimesed!
Vahel mulle tundub, et ega tihedas elutempos ei jõuagi alati seda mõelda, mida elamine tähendab. Aga kas või korra aastas peaks leidma aega vaadata endasse ja näha ennast. Jõuluaeg on selleks just hea aeg. Kui me endasse vaatame, Järvamaa, siis millist pilti me näeme?
Järvamaa Omavalitsuste Liidu tasandil on ühe ja teise liikme suust kuuldud väljendit, et JOL on kriisis. Või kreenis. Või justkui oleksime me ära kaotanud koostöö ning igaüks oma nurgas nohistama hakanud. Aga – kui tuletada meelde vaid tükike seda, millega me tegelikult hakkama oleme saanud – siis pilt on teine. Sel aastal on pea kõik Järvamaa kohalike omavalituste volikogud võtnud vastu otsuse, et nad võtavad pikaajalise kohustuse Järvamaa Haigla uue hooldushaigla ehitamise kaasrahastamiseks; samuti on kõik otsustanud lisaraha leida Paidesse rajatava uue turismiinfokeskuse ehitamiseks. Kas need kaks pole head näited sellest, et Järvamaa koostöö elab ning heade asjade nimel leitakse nii tahtmist kui raha?
Ja kui tublid on olnud meie poolt või meie abil loodud asutused, kellest mitmed pidasid tänavu oma 10.sünnipäeva. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus on juba ammu Järvamaalt välja kasvanud nn Eesti jäätmehoolduskeskuseks ning saanud tugevaks koostööpartneriks riigiga. Järvamaa Ühistranspordikeskus on teinud väga tugevat lobby-tööd selleks, et meie poolt loodud süsteemi riigi poolt ei lõhutaks. Ja kui rääkida lühendite keeles, siis JAK on ju Eesti parim MAK. Kesk-Eesti Noorsootöökeskus, mis veel aasta alguses Noortekeskuse nime kandis, sai eelmisel nädalal Eesti Noorsootöö Keskuse tunnustuse projekti „Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal“ eest. See Järvamaa noorteaastal sündinud projekt on üks kolmest Eesti parimast noortega seotud koostööprojektist ning selle elluviimisesse on haaratud kümmekond Järvamaa organisatsiooni. Või AS Paide Vesi, mis on Paide linna aktsiaseltsist kasvanud Paide linna ja veel kuue omavalitsuse aktsiaseltsiks, ikka selle nimel, et üheskoos leida võimalus vee- ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamiseks.
Kokkuvõttes, mõttekohaks ongi see – kui nö meie ühisasutused, tütred-pojad, elavad oma elu ja seda hästi, siis tinglikult vanem – JOL – jääb kiduraks. Et see kidurus ei muutuks põduruseks, selleks peame kõik koos pingutama.
Tegelikult oleme me tublid ning igati koostöövalmid, kuigi me oma tihedas elutempos kipume aeg-ajalt teisiti mõtlema. Ehk oli minu öeldus palju ka seda, mida me tegelikult teame ja tajume, kuid mida me võib-olla alati ja otsekoheselt välja ei ütle. Aga edasi minnes peab ikka ka tagasivaadeteks jätkuma aega. Meil läheb ju üldjoontes hästi! Muidugi, me peame väga jõuliselt hakkama tegutsema selles suunas, et Eestimaa ei hakkaks meenutama barankat, nagu professor Marju Lauristin Mäo arengukonverentsil vihjas. Statistika räägib meie kahjuks. Ja ka selle nimel, et meid ei tabaks sarnaseid ehmatusi, nagu Türi Kolledži ootamatu sulgemine.
Kuid mida öelda soovituseks järgmiseks aastaks: lubagem veidi rohkem koerust, tehkem üksteisele rohkem pai ja ärgem olgem nii karedad!
Imelist jõuluaega!
Pildil: Prandi külamaja raamatusse sissekannet tegemas; pildistas armas Anu :)
