Ühes väga vanas loos räägitakse Headusest ja Kurjusest, kes maailma loomise algusajal omavahel võistlesid. Kurjusel õnnestus näpata Headuse kõige kallim varandus – Täieliku Tõe Peegel – ning visata see kildudeks. Kurvalt vaatas Headus katkise peegli tükikesi, sest igaveseks oli kadunud võimalus näha täielikku tõde ja tõelisust tervikuna, veelgi hullem oli see, et ühel päeval võis Kurjusel õnnestuda leida kõik Täieliku Tõe Peegli tükid ja purustada need lõplikult. Et seda ei juhtuks, on nii, et iga inimene, kes maailma sünnib, saab endale ühe tükikese Täieliku Tõe Peeglist, mida ta hoiab ja kaitseb. Iga inimene valitseb üht väikest osa kogu tõest.
Birgit Itse on meelde jäänud positiivse, aktiivse, ambitsioonika ja energilise inimesena. Ta on kaasa löönud erinevate kultuurisündmuste korraldamisel, osalenud Kareda Vallalehe töös. Tema tööd ja toimetamised SA Põhja-Eesti Turism juhatajana ja Kareda valla kultuuri arendusjuhina on märgi maha jätnud. Kuigi Birgit elab ja töötab nüüd Albu mail, aitab ta ikka kaasa Kareda kandi arengule. Seetõttu tulevad tema laim ja kontrollimata faktide põhjal tehtud süüdistused ootamatult, Kareda Valla Maja uksed on alati olnud avatud nii temale kui teistele vallakodanikele.
Haridus on omavalitsuste suurim kuluallikas. Ja samas ka tuluallikas – sest lapsed on jätkusuutliku Eesti üks alustalasid. Hea meel, et 2009.aastal renoveerisime EASi toel lasteaia elektripaigaldise ning 2010. aastal avasime lasteaias 2. rühma. Lasteaiaõpetajad on ka pea ainsad, kelle palganumber nn masuaegadel ei ole vähenenud (kuigi vähendati nende puhkust). Üle pika aja oli eelmisel aastal lasteaed avatud kogu suve ning seda tunnustas ka lapsevanem Birgit Itse juulikuu Vallalehes („Nii väikses vallas on iga inimene sõltumata vanusest väga tähtis. Hea, et sellest on aru saadud“).
Oleme otsustanud, et Peetri lasteaiast ja põhikoolist saab Järva-Peetri Lasteaed-Kool. Peetris on tugev kool, head õpitulemused, aktiivne osavõtt erinevatest sündmustest. Oleme viimastel aastatel saanud riigilt lisatoetust, kuid tänavu see lõppes ning riigi poolt hariduskuludeks mõeldud vahendid vähenesid märgatavalt. Oli ühine otsus, et kool jätkab põhikoolina ning seega tuleb sel aastal leida riigipoolsele toetusele lisaraha. Koolitöötajate miinimumkoosseisu on oma määrusega kehtestanud haridus- ja teadusminister. Oleme valla eelarvet koostades nende nõudmistega suures osas arvestanud, kuid otsustanud, et näiteks noorsootööd saab olema rohkem kui miinimumnõuded ette näevad.
Ene Reinla on töötanud Peetri kooli juhina viimased 30 aastat ning on meist kõige enam panustanud oma aega, mõtteid ja vahendeid kooli ja lasteaia paremaks toimimiseks ning püsima jäämiseks. Tegemist on tema elutööga. Ajad on rasked ja vahel on vaja teha raskeid valikuid. Oleme teinud valusaid otsuseid ning koondanud nii mõnegi valla elu jaoks olulise inimese. Lubamatu on Ene Reinla süüdistamine koostöövõime puudumises. Ene on alati aidanud erinevate ürituste läbiviimisel ja korraldamisel, eesmärgiga muuta paremaks elu Kareda vallas.
Avaliku kirja autor annab soovituse osta erinevaid teenuseid sisse (v.a. kooli IT-teenust). Oleme seda paljudel juhtudel teinud – nii lumetõrjetööde teostamiseks, haljasalade hooldamiseks, valla elanikele toidu- ja esmatarbekaupade kättetoimetamiseks, arvutite hoolduseks, pakendijäätmete kogumiseks jne. Avalike teenuste lepinguline delegeerimine nii era- kui vabasektorile on järjest enam populaarsust võitmas, seepärast kavatseme leida erinevaid lahendusi ka edaspidi.
Kalmistute haldamiseks on vald sõlminud lepingu ning avaliku teenuse delegeerinud. Seda tööd teeb 2006.aastast Järva-Peetri kogudus. Riigikogu võttis veebruaris vastu Kalmistuseaduse, mis hakkab kehtima 1.jaanuarist 2012. See seadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse või riigi omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut haldab kohalik omavalitsus ning KOVil on õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid. Haldamine on palju muud kui pelgalt hooldamine. Kalmistud on ajaloo- ja kultuuripärandid. On pühapaigad. Nii ja ainult nii tuleb neisse suhtuda. Nii Peetri kui Kadastiku kalmistud on tunnistatud kultuurimälestisteks. Nende haldamisel tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi. Kalmistute hoolduseks vähendati 2011.a. eelarves võrreldes eelmise aastaga vahendeid 49 %.
Üks Järvamaa tuntumaid turismiasjalisi on ikka ja jälle öelnud, et kui turismigrupi sooviks on näha ka kohalikku kalmistut, tuleb huvilised viia Järva-Peetri kirikaeda. See pidavat olema kindla peale minek, sest kunagi ei tule muretseda, et kalmistu oleks korrast ära. Muidugi, Peetri kalmistu on ka ajalooliselt tähtis, siin asuvad näiteks Gustav ja Christoph Beermanni hauad. Aastaid on vald toetanud EELK Järva-Peetri kogudust tegevustoetusega, see summa pole olnud suur, 10 000.- krooni aastas. Tänavu otsustas volikogu raskete rahaliste seisude pärast seda enam mitte teha. Seega ei saa mitte kuidagi väita, et raha kanditakse kirikule.
Kareda Vallavolikogu liikmed on ühed vähesed, kes töötavad ilma tasu saamata, andes endast parima. Jagades oma aega põhitöökohtade, perede ja valla vahel. Süüdistada neid poliitilises saamatuses ja kaasanoogutamises on lausa kuritahtlik mõnitamine. Iga volikogu liige teeb oma otsused ise, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja võimalusi, pidades silmas valla huve. Me ei saa nõuda inimestelt, et nad hülgaksid oma pere, tuues selle ohvriks valla arendamisele. Tugevad pered on ühiskonna alus ning iga abikaasa, vanema ja lapse kohus on toetada oma pere liikmeid. Avaliku kirja autor ei ole viibinud ühelgi volikogu istungil ega tea seetõttu, kuidas tegelikult on asju arutatud, millised probleemid tõstatatud ning kuidas on otsused vastu võetud. Tema informatsioon põhineb erinevatest allikatest, mis võivad olla kallutatud ja jääda nii-öelda „rahvas räägib“ tasemele. Ka koolidirektor Ene Reinla pidi kurvalt nentima, et tundis selles avalikus kirjas ära ainult oma nime. Volikogus jälgib õigusaktide täitmist revisjonikomisjon. Nende töö tulemusel valmib akt, milles tuuakse välja puudused ning tehakse ettepanekuid olukorra parandamiseks. Ei volikogu esimees ega vallavanem saa siin teha mingeid mõjutusi omale soovitud suunas. Kohalike omavalitsuste tegevuse üle teostab järelevalvet maavanem, samuti on võimalik õigusaktide peale esitada vaie Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Ka audiitor ütleb majandusaasta aruandele sõna sekka, seega ei ole võimalust (ega ka tahtmist või vajadust) vassida ega valetada.
Näib, nagu oleks kogu avalik kiri kantud soovist kahjustada Kareda valla mainet. Asjalik ja konstruktiivne kriitika on kindlasti vajalik, sama kehtib kõikvõimalike ettepanekutega kohaliku elu küsimuste korraldamisel. Isiklikku viha ebaõnnestumise korral ei tohiks kanda valla tasandile. Indiaanlastel on vanasõna: „Ma ei taha kohut mõista kellegi üle, kelle mokassiinides ma ei ole jooksnud vähemalt kuu aega.“ Ja Martin Luther King on öelnud: „Inimesed on õppinud ujuma kui kalad ja lendama kui linnud, aga nad ei ole õppinud vennalikult koos elama.“ Õigus on nii indiaanlastel kui Kingil.
Triin Pobbol
Kareda vallavanem
Siiri Tammiste
Kareda vallavolikogu esimees
Ja kuna üks ja teine sõber on küsinud, millest ma üldsegi räägin, siis ma räägin sellest:
Avalik kiri Kareda vallavanemale
Kellele kuulub valla rahakott?
Vallal pole tulevikku, kui selle juhidki sellesse ei usu. Kareda valla juhtkonna ükskõiksus on edasi kandunud ametnikesse ja elanikessegi. Varem aktiivsed on nüüd käega löömas ega taha «tühjast tüli». Minu jaoks on ületatud piir, kus ma julgen öelda välja seda, millest paljud ehk mõtlevad, aga ise välja öelda ei julge. Mul ei ole ühegi inimese vastu mitte midagi, aga mulle ei meeldi, kui valla rahakott muutub mõnele isiklikuks rahakotiks. Tuletan teile meelde, et «see on minu raha ka»!
On avalik saladus, et vallasiseselt peetakse vallavanemat prl Triin Pobbolit mängukanniks volikogu esimehe pr Siiri Tammiste ja kirikuõpetaja pr Lea Heinaste käes. Aktiivsus maakonnatasandil annab hea võimaluse ajaliseks piiratuseks tegelemaks kohalike probleemidega. Miks muidu on ta paljudel tulistel koosolekutel jäänud meelde kui keegi, kes vaatab aknast välja ja näpib seelikuserva. Paides elav prl Pobbol teatas juba aastal 2006, et Kareda vald on temale «hüppelaud karjääriredelil».
Ilmselt ei luba noorus ja soov kõigiga hästi läbi saada teha valusat otsust saata töötajad sh iseennast palgata puhkusele, nagu tehti mullu kõigis teistes Järvamaa omavalitsustes. Selle asemel tehti lisa-eelarve katmaks palga-ülekulusid!
Vallavalitsus tegi rohkelt viiekohalisi rahaeraldusi ja esitas need volikogule kinnitamiseks tagantjärele, samas kui seadus sätestab teisiti. 2010. aastal oli hariduse ja kultuuri valdkond ainus, kus kulutusi tehti eelarve piires või vähem, ülejäänud valdkondades oli ülekulutamine. Lähtuvalt kitsastest majandusoludest on see vastutustundetu, ning ei vallavalitsus ega volikogu ole piisavalt tõhusalt kontrollinud eelarvetest kinni pidamist. Juba praegu ollakse võlgu, kuid eelarve koostamisel välistati teenuse sisse ostmine ning kulude kärpimine valdkondades, kus see andnuks olulist kokkuhoidu, näiteks raamatupidamisteenus, kalmistute hooldamine. Sellekohased ettepanekud esitasid eelarve arutelude ajal vähemalt kaks volikogu komisjoni.
Küll aga sunnitakse teenust sisse ostma all-asutusi sh nüüdseks ühendatud kool-lasteaeda niivõrd hapras valdkonnas nagu seda on IT-tugi!! Selle asemel, et ühendatud asutuste IT-tugi kokku liita ning anda samale inimesele ka valla arvutite hooldus, ostetakse sügisest teenust sisse arvutifirmalt. Selgusetu on kooli kodulehekülje haldamine ja e-kooli tulevik. Õhku jääb ka hästi toimiva kooliraadio tulevik.
Kas valla-ja koolijuhid kujutavad ette olukorda, kui tunni ajal jookseb arvuti kokku või tekib süsteemis viga? Kas kulude hulgas on arved arvutifirma püüdlusest koos õpetajaga telefoni teel probleemi «lahendada» ajal, mil õpetaja peaks tegelema lastega? Et kogu selle «jama» pärast jääb kool ilma ka praegusest arvutiõpetajast, pole kooli direktori Ene Reinla sõnul probleem: arvutiõpetuse tunde hakkavad andma klassiõpetajad!
Ajal, kui hoolekogu otsib võimalusi lisarahastuseks eesmärgiga tõsta kvaliteeti, langetatakse juhtide tasandil otsuseid, mis seda alla tõmbavad. Selliste arengutega kooli ei taha tõesti ükski lapsevanem oma last panna. Ka need, kes veebruaris andsid oma allkirja Peetri Põhikooli jätkamiseks 9.klassilisena.
On kummastav kuulda pr Ene Reinla eitavat vastust ettepanekule taotleda koolile lisaraha mõisakoolide programmi kaudu. Tema sõnul ei ole Peetri koolil sealt nagunii lootust midagi saada, sest on veel palju mõisakoole, kes sealt pole midagi saanud! Ma olen valmis panustama selle projekti kirjutamisse, aga ainult siis, kui minuga koos tegutsetakse, mitte ei loobita kaikaid kodaratesse. See poleks esimene projekt, mille ma valla heaks olen kirjutanud ega ka mitte esimene projekt, mille kirjutamise ajal on kaikaid kodaratesse loobitud.
Rahulolematust põhjustavaid tegemata jätmisi on rohkesti – see kiri on jäämäe veepealne osa. Ei pea olema vallaeluga väga hästi kursis, et näha raha kantimist kiriku suunal. Paljudes tekitab tuska, et pr volikogu esimees muretseb rohkem oma abikaasa (tulevane kirikuõpetaja), mitte niivõrd valla tuleviku pärast. Miks peakski - suurem osa tema elust ja tööst on Järva-Jaanis. Kasutades ära kahe kolmandiku volikogu liikmete poliitilist saamatust, on surutud läbi otsuseid, mis pole kooskõlas valla, vaid konkreetse huvigrupi (antud juhul kirik) tegevuse eesmärkidega. Juba 2008. aastal pidi loodama kihelkonna vallavanemate vahel kiriku ja kalmistute haldamiseks ning projektiraha taotlemiseks SA või MTÜ. Seda pole siiani. Miks?
Olen ma kiriku ja kalmistute vastu? Ei, aga mulle ei meeldi, kui proportsioonid on paigast. Kui kogu elu keerleb ühe asutuse ümber, millega on seotud väga väike osa inimesi ja ülejäänutele püütakse selgeks teha, et kiriku ja kalmistute hooldus kuulub KOKSi järgi KOV-i põhiülesannete hulka.
Jutt, et Kareda vald hakkab raamatupidamisteenust sisse ostma, on käinud juba kaks aastat! Nüüd leiti uus põhjus, miks avalikku konkurssi ei ole välja kuulutatud – usaldusväärset inimest on raske leida! Seda kontekstis, kus viimase aasta jooksul on sagenenud arvetega vassimine nii valla eelarves kui ka eraisikutele ning ettevõtetele väljastatud arvete puhul. Kirja teel selgust ei saa, sest raamatupidaja pr Viive Kuresoo e-kirjadele lihtsalt ei vasta! Kas raamatupidaja on lohakas või on tegemist teadliku vassimisega lootuses kulud «klappima» saada? Asjaolu, et raamatupidaja tööaeg on 40 tundi nädalas nii Kareda vallavalitsuses kui ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses, on lisaks ilmsele raiskamisele tõend seaduserikkumisest –ületunnid ületavad seadustes lubatud piire. Kui valla pearaamatupidaja koormus ei ole 40 tundi nädalas, sest töö valmis ühe pärastlõunaga, siis miks on võtnud vald endale kohustuse maksta tasu täistööaja eest? Selline olevat vallavanema ja raamatupidaja omavaheline suuline kokkulepe!
Mind väga huvitab, milliste seaduste ja määruste järgi Kareda vallas otsuseid langetatakse. Kareda valla põhimäärus ning KOKS need igal juhul ei ole.
Kareda valla elanik olen edaspidigi, aga seda juhul, kui vallajuhid mõistavad, et valla haridusasutused on prioriteet number üks ning see on valdkond, kus koonerdamine on lubamatu! Igaühes peab olema nii palju riigimehelikkust (või naiselikkust), et huvi puudumisel valdkonna arendamiseks ametikohast loobuda. Inimesed on nõus kooli-lasteaeda toetama, aga kui ühist raha kasutatakse isiklike huvide jaoks, tekib vägisi tahtmine roti kombel uppuvalt laevalt põgeneda ja minna sinna, kus häid ideid ja kogemusi hinnata osatakse.
Birgit Itse
Kareda valla kodanik, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige
