"See on hästi, kui ütled, et on ka halvasti"

Nii öeldi täna Rakveres EASi Eesti piirkondade investeerimiskeskkonna arendamise (InvestInEstonia) turundusstandardi koolitusel. Järvamaalt osaleb selles projektis 10 omavalitsust. See lause öeldi küll selle kohta, et oma piirkonna turundamisel tuleks olla ka aus oma regiooni nõrkuste kohta, aga seda lauset on parasjagu hea kasutada ka selle virisemise kohta, mis siin postituses järgneb. Või - olgem ausad, see ei ole virisemine, vaid suur ja reaalne mure Koeru komando tuleviku pärast. Kui suletakse Koeru komando, on see Koeru, Kareda, Järva-Jaani, Rakke, Koigi valdade jaoks kindlasti üks märk nõrkusest, kuna väheneb ka turvatunne kogukonnas. Täna tegi ERR Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk sellest ka uudisloo. Kurb ja kõhedusttekitav oli minu jaoks see, et uudis oli vähemalt Vikerraadio Päevakaja eetris kohe pärast uudislugu Haapsalu lastekodu põlengu uurimistulemuste vaidlustamisest. Eestlastel on ikka hämmastav oskus - isegi iseenda väga valusatest õppetundidest ei õpita mitte midagi! Kas keegi üldsegi julgeb otsustajatest reaalselt mõelda, mis juhtub siis, kui Koeru Hooldekeskuses peaks juhtuma tuleõnnetus (mida ehk mitte kunagi ei juhtu)? 

Ja reklaamiread ka:

Reedel, 28.oktoobril k.a. algusega kl 19.00 kohtume Maire Aunastega Peetris Kareda Valla Majas.
Maire Aunaste räägib oma raamatutest, oma elust ja tal on väga hea plaadikogu nii muusika kuulamiseks kui tantsimiseks.
Pakume teed ja kompvekke, soovi korral võib ise teekõrvast kaasa võtta.
PÄÄSE 2 €
Üritus toimub Kareda raamatukogu eestvedamisel, toetajad Kareda VV ja ETKA Andras (TÕN üritus)

Miks on nii ja mitte teisiti?

Koigi Vallavolikogu on pöördunud kõigi Järvamaa omavalitsuste poole ja palunud toetust Päinurme Internaatkooli säilitamiseks. Jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) räägib kaasavast haridusest ning sellest, et kõik erivajadustega lapsed (nn HEV õpilased) peaksid hariduse saama kodulähedusest koolist. Ka minister Aaviksoo on julgelt välja öelnud, et Päinurme Internaatkooli pole enam vaja. Kas tõesti nii?

Kui võtta puht statistiliselt, siis HEV õpilased on juba praegu päris hästi "kaasatud" (siinkohal tahaksin hirmasti tsiteerida Rivo Noorkõivu, kes ütleks, et kui sa koosolekul niisama istud, oled sa kaasatud, aga kui sa sõna ka sekka ütled, siis sa osaled) - Järva maakonna HEV õpilastest käivad kodukoolides pooled. Aga ülejäänud pool vajab Päinurme Internaatkooli ja osaliselt Türi Toimetulekukooli abi. Nende kahe vahe? Üks on riigikool, teine kohaliku omavalitsuse oma; ka suund on veidi erinev. Päinurme Internaatkooli üks võlusid on nn lisa-õppeaasta, kus põhikooli lõpetajatele pakutakse täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks ametikoolides. Vähetähtis pole seegi, et Päinurme on riik viimastel aastatel investeerinud erinevate projektidega märkimisväärse summa (kas jällekord näide sellest, et riik viskab enda raha lihtsalt maha?) ning Päinurme kui keskkond on selle kooliga kokku sulanud ning kooli sulgemine muudaks sealset keskkonda märgatavalt. Last but not least - Päinurme puhul ei ole oluline niivõrd asja hariduslik külg, vaid sotsiaalne - soe söök ja turvaline magamispaik, põnev huvitegevus (nt sel nädalal on 2 poissi Comenius-projektiga Hispaaniat avastamas!) - vaevalt, et kodukeskkond kõikidele HEV-õpilastele seda pakkuda suudaks. Ja - kui Järvamaal on koole, kus on liitklassid, siis kuidas õpetaks õpetaja ära nii kahe klassi ainetunnid kui ka HEV lapsed ühe 45 minuti sees? Ma tean, et meie õpetajad on andekad ja võimekad, aga õpetada 45 minuti sees 3-4 erineva õppekava järgi (2 siis "päris" ja 2 HEV-õpilastele)? Päinurmes on hetkel õpilasi Järvamaalt 10st omavalitsusest 12st, ma usun, et seda kooli on vaja.

Millest siis veel? Eelmisel teisipäeval sai alguse Järva Kilva järjekordne hooaeg. Mäluta mälumängurid Karedalt teadsid vastuseid keskmiselt (mitte kesiselt) ning Järvamaa voorus ikka parasjagu hästi (saime selles voorus 8 punkti 10st, isegi rohkem kui Dracula Türilt (need mehed ei tea küsimustele mitte ainult vastuseid, vaid teavad täpselt, mitmendalt leheküljelt seda entsüklopeediast loeti)). Kolmapäeval oli täiskasvanud õppija nädala tunnustamisüritus. Üks pilt ka sellest, pildid Eestimaa koolitussõbralikuma omavalitsuse tiitli võitnud Albu valla vallavanem Kalju Kertsmik ja mina. Ja mina sattusin sellele sündmusele seetõttu, et esitasin aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitlile Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse. TÕNi tunnustamisüritus on seetõttu eripärane, et sel üritusel tunnustatakse ka tunnustajaid - nüüd on mul seinal Andrase tänukiri märkamise eest.

Ja laupäeval olid Kareda valda väisamas Kaiu eakad. Mina võtsin kodukandi rahva vastu vallamajas - ega iga päev sellele mõtlegi, et Kareda Valla Maja on ju tegelikult üks suur vaatamisväärsus (sõna otseses mõttes: suur) - ehituspärl eelmise sajandi 80ndatest. Ülo Ansberg ütles Kareda valla sünnipäeval, et Kareda puhul võlus teda kõige rohkem see väga paks kultuurikiht - seal Mahtra sooserval, kust mina pärit olen, ei saa kõnelda ei Stahlist ega Beermannist, ei Ataste seminarihoonest, Esna raudteealevist, Järva-Peetri kirikust, Kilplalast, Vabadussõja teemapargist, ... 

Ja seda, et laupäeval Peetri Küla Seltsi eestvõttel koristustalgud toimusid, on märganud vast igaüks, kes Peetrist läbi/mööda on sõitnud. Ja see sirelihekk, mida praegu ei ole, see kasvab tagasi. Aga kui juba Ülot tsiteeritud sai, olgu siis öeldud ka see, et sealsamas valla sünnipäeval ütles ta, et kui ajad on karmid, poevad mehed peitu ja naised võtavad julgelt võimu. No näitasid need Peetri naised oma kangust ka laupäeval, tassi nende lehekottidega või naba selja taha, aga ära tegime (ärgu nüüd need mõned mehed, kes kohal olid, end halvasti tundku, nende abi oli hindamatu :))

Sel nädalal on koosolekutevabam, ainult reedel saavad Järvamaa otsustajad kokku JOLi üldkoosolekul. Ja Maret ootab järgmise teisipäevani infot vallalehele.

Aga milline esmaspäev?

Ilmselgelt pidi see sissekanne tulema eelmisel esmaspäeval, aga tuleb ta täna. Päevad pole vennad, aga nädalad on õed ikkagi. Ja täna on üks tore päev igatahes! 20 aastat tagasi taastati Kareda valla omavalitsuslik staatus. Laupäeval me seda üheskoos ka meenutasime. Kontsert-aktusel said väikeseks omapoolseks meenutuseks sõna Kareda vallavolikogu esimees aastatel 1996-1999 Indrek Kivimäe ning vallavanemad Aare Uleksin ja Ülo Ansberg. Volikogu esimehe Siiri Tammiste sõnavõtt keskendus meie tublidele ettevõtjatele ning soovile, et me jätaksime endast jälje - mitte ainult lumele, mis varsti ära sulab, vaid tõeliselt. Koolilaste muusikaline-sõnaline tervitus oli mõnus, sünnipäevatort maitses hästi, segakoor Petra kõlas ilusasti ka vallamaja saalis (ennast kiitmast me ei väsi :) ). Tantsuks mängis kaks ansamblit, mis mõlemad seotud volikogu liikmetega - meie oma Rubilnik (kus trumme mängimas koolidirektor Janno Nau) ja Säde, kus laulmas-kitarri mängimas Mati Käärde. Ja Kareda valla tänukirja õpetaja Asta Tähele andsime ka.

Tervitussõnavõttudest jäi kõlama haldusreformi temaatika - teema, mis oli kõige teravamalt päevakorras 10 aastat tagasi, siis, kui 10. aastapäeva tähistati. Kes soovitas ise kellelegi kosja minna, kes haldusreformist targu hoiduda. Oma järeldused tuleb teha täna avaldatud ja Geomedia poolt avaldatud nn omavalitsuste pingereast - meil on hea elada, aga meie finatnsvõimekusega on lood kehvasti, ütleb analüüs (ja õige ta ju ongi, saneerimiskomisjon on koos kuu lõpus). Üks on kindel - Järvamaa vajab rohkem omavalitsuste koostööd mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Eelmisel neljapäeval ja reedel arutati JOLi koostöökoolitusel kaht maakondlikku strateegiat - Järvamaa arengustrateegiat ja JOLi strateegiat. Strateegilised eesmärgid tuleb ka ellu viia, mitte ainult nende teemal arutleda ning neid paberile panna - oluline ei saa olla õige sõnastus, vaid reaalsed teod. Üks tuttav Järvamaa inimene ütles mõned päevad tagasi, et kuuleb elus esimest korda lühendit JOL. Küsis, kas see tähendab Järvamaa Oma Loomingut? Minu arust võiks tähendada küll, oma loominguga oleme loonud KENKi ehk Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse, JAKi ehk Järvamaa Arenduskeskuse, JÜTKi ehk Järvamaa Ühistranspordi Keskuse, KEJHKi ehk Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja nii mõnegi organisatsiooni veel. Oma Loomingut on varasematel aastatel parasjagu palju olnud, kuid luua tuleb järjest uuesti...

Ja reaalsetest tegudest veel nõndapalju, et sel kolmapäeval ootab Peetri naisrahvatantsurühm vanu ja uusi tantsijaid (ka minu asemele, sest mina olen oma tantsusussid varna riputanud), sel laupäeval ootab Peetri külaselts koristustalgutele ning sel pühapäeval ootab MTÜ Karessen lubikrohvi koolituspäevale. Nii et - tegudele!

Kaleidoskoop

Viimane nädal on olnud värvikirev ja erinevatest osadest koosnev - just nagu üks õige kaleidoskoop. Kui ma kõik sündmused reas ritta paneksin, saaks sissekanne pikem kui tänane Kirna-Türi distants.

Teisipäeval kohtusime rahandusministeeriumi esindajatega ning rääkisime detailselt valla finantsolukorrast. Kui kõik läheb plaanipäraselt, oleme kuu lõpus läbinud riikliku saneerimiskomisjoni koosoleku ning teame siis täpsemalt. 

Reedel peeti Järvamaa ühes ja teises paigus pidu ja oli, mida tähistada. Järva-Jaani vallajuhid olid meid kutsunud Järva-Jaanile omavalitsusliku staatuse andmise 20. aastapäeva tähistamisele. Kinkisime Siiriga "naabripoisile" (kuna Kareda esmamainimesest möödub järgmisel aastal 800 aastat, oleks kuidagi tobe öelda "naabrimees") sünnipäevaks Kilplaste Kambaga Kaanimise Kruusi. Kui sellest kolme sangaga kruusist valesti juua (ehk kui kõik hakkavad kohe ahnitsema), juhtub see, et pead lüüakse kokku ja muhud on korralikult. Kui sellest kruusist õigesti juua (ehk kui teha omavahel head koostööd), saab igaüks oma osa kätte ja sekka teist aidata ka. Seepärast soovisimegi, et meil see ühine kruusist joomine hästi välja tuleks (ja meie kahe valla keskasulaid ühendab ju sellest suvest täiesti valmis saanud mustkattega tee).

Väätsal anti sel päeval välja Järvamaa hariduspreemiad. Minu tänukõne on kirja pandud eelmises sissekandes. 

Paide linn tähistas 720 sünnipäeva. Aktusele järgnenud kontsert oli mõnusalt muhe - erilised kiidusõnad Paide meeskoorile, kes laulis meeleoluka loo taasiseseisvumise aegsete Paide linnapeade kohta. Kuna sattusin kontserdil istuma endise linnapea ja Kareda kandis tuntud Indrek Kivimäe kõrvale, ei jäänud mul muud üle, kui talle öelda, - kes kord laulu sisse pandud, ei see sealt enam välja saa. Aga Paide linnale soovisin teiste Järvamaa omavalitsuste poolt seda, et südamelinna Paide süda pumpaks korralikult. Kui süda on korras ja rõõmus, töötab ülejäänud organism ka hästi.

Aga - kes siis on Kareda valla Õige Mees tänavu? Ei keegi muu kui Rainer Palmsaar. Ma tänan kõiki naisi, kes tahtsid ja viitsisid näidelda (selgeks sai see, missugused kriteeriumid on eri vanustes naistel meestele ning millisena näevad naised nelja seni valitud Õiget Meest (Meelis Reinla, Harri Johannes Mikk, Andrus Kopliste ja Valdur Permanson)) ja laupäevast Mihklipäevapidu korraldada.

Ja - enne tänast oli mul veel järgi proovimata iga õige järvamaalase "kohustuslik programm" - Paide-Türi Rahvajooks. No tegelikult võtsime läbimiseks Kirna-Türi distantsi ja tegime seda enamasti käies (viimasel kilomeetril avastasime, et tegelikult on sellist maad joosta märksa lihtsam kui kõndida :) ). Aitäh Ailile ja Siirile ja Kadyle ja teistele tuhandetele osalejatele päikest täis päeva eest. Rõõm on Järvamaa Omavalitsuste Liidu poolt sellist rahvasündmust toetada! Ja - kuidas läks? No - ega siis volikogu esimehest saa maha jääda! Tulemuseks meil Siiriga täpselt sama aeg - 59.19.6, finišiprotokolli märgiti kohtadeks 1123. minul ja 1124. Siiril :)

Järgmisel nädala esimestel päevadel on aeg kõneleda järgmise nädala tegudest - aga kõik naised, kel jalgades tantsulusti, on oodatud 17.30 selle hooaja esimesse rahvatantsutrenni. 

Pildid tegid Ants Leppoja, Tiiu Saarist ja Anu Ansberg

Kõne Järvamaa hariduspreemiate kätteandmisel

Head õpetajad, koolijuhid, kolleegid ja teised head inimesed!

Riigitegelane Winston Churchill sõnas kord: „Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetatakse.“ Ma usun, et ka Churchilli elus oli olemas Õpetaja suure algustähega. Kui igaüks meist oma õpinguaastatele tagasi vaatab, leiab ta mälusopist õpetaja, kelle peale sooja südame ja erilise tundega mõtleb. Võib-olla tundus see õpetaja kooliajal range ja liigselt nõudlikuna, kuid hilisemas elutees on tema õpetatust nii palju abi olnud. Minu elus on olnud paar sellist väga erilist õpetajat – üks neist näiteks eesti keele õpetaja Aino Vürst, kes õpetas nii emakeelereegleid kui kodanikuks olemist ka minu vanematele ning kes sel sügisel kolmveerand sajandit vanana läks tagasi klassi ette – ju on selles töös midagi nii kutsuvat, et see ei lase ka rahulikku pensionipõlve pidada.

Mul on hea meel, et tänavu esitasid kandidaate Järvamaa hariduspreemiatele ka lapsevanemad – see, et õpetaja head tööd ei märka ainult kooli või omavalitsuse juhtkond ning kolleegid, vaid ka lapsevanemad ja ühiskond laiemalt, on väga hea märk. Mul on hea meel, et ka tänavu oli kandidaatide hulgas meessoost isikuid. Ma ei taha kuidagi alahinnata naissoost õpetajat või minna soorollidesse, kuid ajastul, kus pooled lapsed sünnivad väljaspool abielu ning palju on üksikvanemaid, on meessoost õpetajal kanda ka isaliku kasvatuse roll.

Aga millised on need 32 õpetajat, kes tänavu esitati Järvamaa hariduspreemiate kandidaadiks? Valisin välja 10 märklauset, mida õpetajate kohta kirjutati.

 „Ta on avatud tänapäevasele ja uuele“, öeldi esimese kohta.

„Ta on suhtunud oma töösse suure kohuse- ja vastutustundega,“ lausuti teisest.

„Ta on suurepärane, abivalmis ja mõistev kolleeg, õpilaste innustaja ja toetaja,“ mainiti kolmanda kohta.

„Ta on aktiivne, kohusetundlik, arenemisvõimeline, õpihimuline, tegus ja väga suure töövõimega,“ nimetati neljanda kohta.

„Ta on oma töö, hoolimise ja eeskujuga andnud panuse paljude tublide noorte inimeste kasvatamisel,“ tähendati viienda kohta.

„Ta on riigi jaoks õpetaja suure algustähega, sest läbi oma töö ja tegemiste kasvatab ta õpilastes suuresti ka isamaalisust ja kodanikuks olemist,“ märgiti kuuenda kohta.

„Ta on leidnud iga päev iga lapse jaoks tunnustava sõna,“ teatati seitmenda kohta.

„Õpetaja on ta range, kuid samas meeletult hooliv ja pühendunud,“ sõnati kaheksanda kohta.

„Ta on inimesena soe ja avatud, kuid ka nõudlik ja põhimõttekindel,“ kosteti üheksanda kohta.

„Tal on kaunis kodu ja eeskujulikult kasvatatud laps, samuti palju häid koogiretsepte ja oskus teha käsitööd,“ öeldi kümnenda kohta.

Ma usun, et tegelikult vastab iga Järvamaa õpetaja kõikidele nendele tingimustele. On kurb, et õpetajate palgatõusu teema on jäänud vaid täitmata lubaduseks, kuid samas on hea meel, et ühiskonnas on tõstatunud selleteemaline laiem arutelu. Nagu ütles Bob Talbert, ajakirjanik Ameerikas –head õpetajad maksavad palju, ent halvad õpetajad lähevad rohkem maksma.

Soovin teile ilusat õppeaastat, olge eeskujuks ja innustajaks!

Aitäh!