Ikkagi Pearu ja Andres

Eile osalesin (pealt)kuulajana Koeru volikogu istungil. Mulle, kes ma olin kaks koosseisu Kaiu volikogu liige ning 4 aastat olnud Karedal "külanõukogu asjamees", nagu ütleb mu naabrimees, oli see kogemus omaette. Mitte ainult istungi sisupoole, vaid just pigem korraldusliku poole pealt.

Aga ega ma sinna roninud seepärast, et vaadata, kes millal kätt tõstab, kes kuidas küsib, vaid ikka konkreetse päevakorrapunkti pärast. Kandis see küll väga pikka ja lohisevat nime, kuid kokkuvõtvalt võib öelda - moodustati komisjon, mis hakkab tegelema haldusterritoriaalse reformiga. Koeru vallavanem ütles täna 5 Ida-Põhja-Järvamaa vallavanemate kohtumisel, et tema soovunelm oleks, et liitumine toimuks 2011.a. Riigikogu valimisteks. Kareda volikogu võtab selle teema ehk oma 16. märtsi volikogu istungi päevakorda. Vastavalt Koeru volikogu otsusele on nende poolt moodustatud komisjonil aega naaberomavalitsuste ja elanike arvamuse teadasaamiseks jaanikuu lõpuni.

Täna istusid Paides koos ka sihtasutuse Põhja-Eesti Turism asutajad (ehk siis Järvamaa, Raplamaa, Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa omavalitsusliidud) + maavanemad või nende esindajad. Ma loodan, et PETi nõukogu liikmed saavad asutajatelt väga tugeva tagasiside ning organisatsiooni töö paraneb. Eks see ole nagu see valm vanast ja koledast tõest, mida ma küünlapäeva sissekandes ümber jutustasin.

Meie pidasime samal ajal viie vallavanemaga (Rait, Arto, Aldo, Kalju ja mina) väikest nõu Amblas. Eelkõige keskendusime sporditemaatikale - kas oleks võimalik panna tööle ühised trennid ja ära kasutada erinevate valdade erinevad spordisuundumused (nt Kareda korvpall, Koeru maadlus, Järva-Jaani jalgpall, Albu lumelauakool, Ambla suusatamine). Istume koos treenerite-spordijuhtidega koos aprilli alguses.

Aga nüüd, kummikud talvekorterist välja ja nädalavahetusele!

Sünnipäevakõne Järva-Peetri kirikaias

Hea vallarahvas, head külalised!

Sel veebruarikuul on igavikuteele läinud mitu Eesti riigi aja- ja mõtteloos olulist isikut. Eelmisel nädalal sängitati mulda Enn Soosaar. Üks tema mõte - demokraatiasse ei astuta, demokraatiasse kasvatakse - peaks meie peas olema nii täna, Eesti riigi 92. aastapäeval, kui ka kõikidel teistel päevadel aastas. Sest, nagu kasvatakse demokraatiasse, kasvatakse ka Eesti riiki, kasvatakse isamaa armustesse, kasvatakse emakeele hoidmisesse. Ja kasvatakse koos, hingatakse ühes.

Paraku ümbritsevad meid pidevad konfliktid. Me oleme konfliktis inimene inimese vastu, inimene omavalitsuse vastu, inimene riigi vastu, omavalitsus riigi vastu, ja mis seal salata - ka omavalitsus omavalitsuse vastu. Aga koos kasvades suudaksime neid konflikte vältida, siis, kui oleme avatud, ausad ja avameelsed. Siis, kui me kasvame ühes. Head kooskasvamist! Palju õnne sünnipäevaks!

Pildistas Ants Leppoja. Pildid siin

Sünnipäevakõne Müüsleri ausambamäel

Hea Kareda valla rahvas, head külalised!

Politoloog Kaido Jaanson pani kümmekond aastat tagasi paberile uurimuse rahvusriikide tekke kohta. Tema uuringu kohaselt oli 1990ndate lõpus maailmas 698 sellist rahvust, millel puudus oma riik, kuid millel olid iseseisvus- või autonoomianõuded keskvalitsuse suhtes. Väga paljud neist rahvustest on rahvaarvult meist, eestlastest, suuremad. Tegelikult on näiteks kosovlased oma riigi saavutanud. Peame uhked olema, sest tükike meiegi panust on Kosovo Vabariigi tekkes. Paar nädalat tagasi lõpetas Kosovo linnas Mitrovicas Kaitseliit oma viimase missiooni ning 26 viimast seal teeninud kaitseliitlast saabusid koju. Aga see on vaid üks rahvus 698st…

Seega – me peame olema uhked ja rõõmsad, et meie ei ole üks 698st. Aga kui lihtne on seda unustada. Sest üldjoontes – me mõtleme harva, et isamaa vajab armastust ja emakeel hoidmist.

Eilne Postimees kutsub kõiki oma juhtkirjas üles olema kriitikavabad ühel päeval aastal – meie riigi sünnipäeval. Jah, kas me pole äkki liiga kriitilised, halvates sellega head tahet ja olemislusti. Ning tihtilugu on süüdi keegi teine…

Kui Eestimaa talv, millisest me mitu aastat vaid unistasime, kordagi kuukümne päeva jooksul plusskraade ei näita ning lumi enam teede kõrval ära ei mahu, oleme sellest tüdinud. Kui meie olümpialastel kaugel Kanadas pehmelt öeldes kehvasti läheb, unustame, et meid on vaid natukene üle miljoni ning hõbemedalgi suursaavutus. Aga ei, rada on liiga pehme, temperatuur liiga kõrge, ajavahe segab, ja üldsegi, justnagu vastastel oleks teised tingimused.

Eile anti Järva-Jaani mehele Tuve Kärnerile Järvamaa kõrgeim autasu – Järvamaa vapimärk. Kord ütles Tuve, et hea asja elluviimiseks on vaja kolme komponenti – Aeg, Inimesed ja Raha. Mul on hea meel, et ka meil jätkub selliseid mehi, kes need kolm komponenti tööle panevad. Näiteid ei ole vaja kaugelt tuua, õigemini paarisaja meetri kauguselt. Siin kõrval on Tiigi kinnistu, mille kinkis selle praegusele omanikule Andres Lauksele tema vanaisa. Andres on siia matnud palju oma aega ja rahagi. Ja matab veelgi. Aga matmiseks seda päris nimetada ei saa. Andres teeb seda mineviku mäletamiseks tuleviku heaks. Salalaegas nimega Vabadussõja teemapark hakkab järjest avanema.

Varsti on siin Vabadussõja teemapark.

Aga kriitikavabaduse juurde tagasi… Taso Veere, endine Kareda Vallavolikogu esimees ütleb ikka, et võid muuta süsteemi, kuid inimest muuta on kõige keerulisem. Ehk alustaksimegi just täna ja just iseendast?

Hando Runneli sõnadega:

Muuda ennast, muutub maailm, mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;

kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!

Jää sa iseendaks, jälle muutub miski: muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, --

tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!

Head muutumist! Head iseendaks jäämist!

Palju õnne sünnipäevaks!

Pildistas Ants. Pildid siin

Meie hangedest ei küsi, meie tormidest ei väsi!

Laulsime seda ansambel Collage laulu eile täiest kõrist ja südamest kooriproovist koju sõites.

Jah, hangedest me ei väsi. Saime eile hommikul Mazdat tuisuvaalust välja kaevata. Ega lund väga palju polnudki, ainult pool tundi tööd.

Küsisin täna lumelükkajatelt, kuidas on olukord riigis ja vallateedel. Lihtne ja suur probleem - lund ei ole enam mitte kuskile toppida. Nii on nt Müüsleris üks tee juurde tehtud, põllule. Esnas on ühel pool majad ja teisel pool silorullid. Vähemalt enne talve olid silorullid, kunagi kevadel, siis, kui me kõik paadiga sõitma hakkame (äkki Esna jõgi mõneks nädalaks laevatatavaks?), tulevad need rullid jällekord välja. Igatahes on põnts vallaeelarvele korralik. Aga sellest hoolimata - sellist talve me ju tahtsimegi!

Ülehomme tähistame Eesti riigi iseseisvuspäeva.

Päev algab kell 11.00 pärgade asetamisega Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestussambale Peetris ning pärast teenistust Järva-Peetri kirikus jätkub kell 12.00 Müüsleri ausambamäel.

Reedel istume koos Albu, Ambla, Koeru ning Järva-Jaani vallavanemaga Amblas. Kuid kavatsen sel neljapäeval osaleda ka Koeru vallavolikogu istungil. Põhjus lihtne - üks päevakorrapunkt, komisjoni moodustamine haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise otstarbekuse selgitamiseks, puudutab lisaks Koeru vallale veel Järva-Jaani, Kareda ja Roosna-Alliku valdasid. Tegemist ei ole siiski haldusterritoriaalse reformi algatamise eelnõuga, vaid komisjoni moodustamise (mille eesmärk on haldusreformi algatamine??) moodustamise eelnõuga... :) Seda, mis vahe neil kahel asjal on, ma neljapäeval enda jaoks selgeks tahangi teha.

Mida tähendab Camera?

Mina enne eilset ei teadnud. Meie majas oli maakonna väikekoolide ansmablite laulupäev, mis sellist nime kandis. Pildid sellest sündmusest on üleval Peetri Põhikooli lehel. Oli hubaselt mõnus päev täis laulu ja tantsu. Suur tänu Hedile ja teistele meeskonnaliikmetele!

Täna kinnitati JOLi 2010.a. eelarve. Rahulolematusenoodid on ikka üleval ning ehk aitab neid lahendada 10. märtsi strateegiapäev. Naljakas situatsioon - üks ja teine ütleb, et JOL vajab muutusi, aga ükski ei kipu eriti ütlema, missuguseid...

Täna tuli ka uudis, et Tervise Arengu Instituut rahastab meie terviseprofiili koostamist. Lahe.

Vastlatrall

Teisipäeval saigi EMOL uued tuuled. Senise juhi - Antsla volikogu juhtiva Kurmet Müürsepa - asemel sai selle organisatsiooni juhiks Jüri Landberg. Kahjuks sai juhatusse kandideerinud Jüri Ellram vaid 10 häält. Mõtlemisainet on, sest erakonnapoliitika kaalus (taaskord?) üles maakonna koostöövõime.

Teisipäeva õhtul kinnitas Kareda vallavolikogu valla 2010. aasta eelarve. Kulude vähendamise asemel peame sügavalt mõtlema ja hoogsalt tegutsema tulude suurendamise peale. Muudeti ka valla sotsiaaltoetuste korda ning muusikakoolides õppivate laste toetamise korda. Esimesel lugemisel oli huviringi juhtide tasustamise kord, näis, et olin suutnud ühe väga lihtsa asja väga keeruliseks ajada. Volikogu arutas ka ühe Roosna-Alliku valla kodaniku soovi liita tema kinnistud Kareda vallaga. Need maatükid päriselt valla piiri ääres ei asu ning seetõttu leidis volikogu, et Roosna-Allikule ettepanekut piiride muutmiseks ei tehta (esialgu :) ).

Homne päev toob muuhulgas väikekoolide ansamblite võistulaulmise Camera meie majas ning ülehomne ergamise ning JOLi üldkoosoleku.

Ka EMOL vajab uusi tuuli

Homme on Tallinnas Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) Maapäev ehk selle liidu kõrgeim organ. Rahulolematust selle organisatsiooni tegevusega on palju. Järvamaalt on seda kõige selgemini väljendanud naabervald Koigi, kes enam liidu liikmete hulka ei kuulu. Ka minule on kohati arusaamatuks jäänud EMOLi reaalsed võidud ja tulemused. Küll aga olen rahul ühe EMOLi juhatuse liikme - Jüri Ellrami - senise tegevusega ning toetan teda homme kindlasti juhatuse liikme valimistel.

Homme õhtul on volikogu istung. Ehk jõuame ka aasta ühe olulisema otsuseni - valla 2010.a. eelarve vastuvõtmiseni. Kui eelmisel aastal eelarvet kaitstes ütlesin, et tegemist on konservatiivse eelarvega, siis teeksin küll oma lausele "undo". Sest - võrreldes eelmise aastaga oleme tänavu eelarveread veelkord läbi käinud ja vähendanud märgatavalt ka neid ridu, millelt esialgu kuidagi vähendada ei tahtnud...

Tänane vallavalitsuse istung oli meeldivalt töine. Ja vaidlemiseks läks, mis on väärtus omaette. Igatahes otsustasime järgmisel vallavalitsuse istungil läbi käia kõik kehtivad lepingud (ja neid ikka on).

Eilne AK märkis ära ka minu ja Arto sõprade lepingu. Mulle meeldib selle lepingu viimane lause: See ei oma mingit juriidilist jõudu :) Tegemist siis sümboolse lepinguga, mil eesmärk ikkagi üks - olla avatud, aus ja koostööaldis.

Järva-Jaani ja Kareda vallavanemate sõpruse ja hea tahte leping

Ammuta ja Kuksema küla piiril Sõbrapäev, 14. veebruar 2010.a.

Arto Saar, kes tegutseb Järva-Jaani vallavanemana, ja Triin Pobbol, kes tegutseb Kareda vallavanemana,

seavad eesmärgiks arendada kahe omavalitsuse vahelisi suhteid
ning on veendunud, et heanaaberlikkus, vastastikune lugupidamine ja koostöö kahe vallavanema vahel vastavad Järva-Jaani ja Kareda valla elanike huvidele
ning teenivad võrdsusel rajanevaid suhteid
ja on otsustanud rajada kindel alus omavahelisele sõprusele, teineteisemõistmisele ja koostööle,

sõlmisid käesolevaga Järva-Jaani ja Kareda vallavanemate sõpruse ja hea tahte lepingu alljärgnevatel tingimustel:

Sõpruses ja heas tahtes juhindutakse järgmistest põhimõtetest:
o Avameelsus: ettepanekutest, probleemidest ja erimeelsustest räägitakse otse ja keerutamata ning neile leitakse lahendus läbirääkimise teel;
o Ausus: oma huvidest ja eesmärkidest räägitakse teineteisele siiralt ja otsekoheselt;
o Avatus: koostöösse kaasatakse kõik sellest huvitatud naabervallavanemad, kes järgivad samu põhimõtteid.

Leping on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris. See ei oma mingit juridiilist jõudu.

Arto Saar, Järva-Jaani vallavanem Triin Pobbol, Kareda vallavanem

Pildi tegi Andrus Eesmaa Järva Teatajast. Aitäh!

Ütlemiskunst

Jällekord tahaksin siia tuua tükikese Helle Laasi kirjapandust.

Lepatriinu: Ema, kas võib alati kõik välja ütelda, mida sa teisest mõtled?

Ema: Võib.

Lepatriinu: Kas ka siis, kui sellest pahandus tuleb?

Ema: Sa ütle nii, et pahandust ei tuleks.

Lepatriinu: Kuidas?

Ema: Ütle nii, nagu ütleksid endale, õigete sõnadega.

Lepatriinu: Aga kust ma tean, et just need sõnad õiged on?

Ema: Elu õpetab.

Eile PETi koosoleku järel oli mul tunne, et Järvamaa esindajad selles organisatsioonis on tõelised rahvavaenlased. Võtsime endale vastutuse ja julguse välja öelda, et kõik ei ole ok. Reaktsioon teiste nõukogu liikmete poolt oli ootamatult isiklik. Igal juhul peab PET edasi toimima, kuid edasiminekuks on vaja teatud raputust ja restarti.

Eile õhtul oli eelarvekomisjoni koosolek. Istusime nõndakaua, kui korstnast valget suitsu tulema hakkas ning vähemalt komisjonis asjad paika sai.

Täna hommikul võtsime vastu KENKi 2010.a. eelarve ja tegevuskava ning päev läks sujuvalt edasi JOLi juhatuse koosolekule. Kõige rohkem pühendasime aega maavanema ja JOLi juhatuse esimehe poolt 23. veebruaril sõlmitavale ühiste kavatsuste lepingule, mis kannab järjekorranumbrit 14.

Aga õhtul ootasin. Mõtlesin, et liiga vara lennujaama ronida pole ka mõtet. Kui lõpuks jõudsin, täpselt lennuki saabumise ajaks seekord, selgus - Helsingi lend hilineb 10 minuti võrra. Ja 10 minutit on ikka väga pikk, kui kedagi oodatakse... Ja siis peab veel pagasit ootama... Jõudsin kaks korda lennujaamas edasi-tagasi käia, laivis kuulata, kuidas A.Ansip etv-le Läänemere kaitsest räägib, ja siis nad lõpuks tulidki - need 28 viimast eestlast Mitrovicast.

Isa helistas mulle õhtul 4 korda, et ma kindlasti ei unustaks talle helistada, kui Kuimetsasse jõuame. Kui kodumaja ette keerasin, sain aru küll, miks. Vot säärast uhket vastuvõttu ei oleks osanud uneski näha! Lipumasti oli pandud Eesti lipp, lumele oli asetatud väike punane vaip ning ema, isa, vanaema, vanaonu kaitseriietuses ja valves vennat ootamas ja vastu võtmas (emal veel mingisugune õhupüss ka üle õla :) ) Ma ikka naersin nii, et ei märganud lõpuni seda tsirkust filmida :)

Ehk - muu polegi tähtis, muu üldse ei loe, meil üheskoos ikka on mõnus ja soe.

Aga homme - väike ergamiskoosolek (neid pole tõepoolest ammu olnud ja ehk on viimane ka) + volikogu eestseisus.

Lepatriinu isa

Lepatriinu isa käib isade koosolekul. Naerab, kui teised naeravad. Kirub, kui teised kiruvad. Õhtul aga istub kirjutuslaua taha ja mõtleb hästi järele, mille üle naerdi ja mida kiruti.

Ehk -see jutuke Helle Laasi raamatust "Oi, vabandage! Lepatriinu!" tuli lihtsalt meelde, kui täna õhtul uudiseid lugesin.

Mitrovicas langetati Eesti lipp

See oli pool aastat tagasi, kui ühel päikesepaistelisel varahommikul Kaius ühte autosse istuti. Suund oli Tallinna lennujaama poole. Autojuhiks olin mina ja kõrvalistujaks venna. Kui auto käivitasin ja Vikerraadio mängima hakkas, tabasin end mõttelt, et rohkem sümboolseid hetki on elus vähe. Jah, ma tunnen väga paljudel hetkedel, et olen õnnelik, et olen eestlane, aga see hetk oli eriline... Nimelt oli kell pool kuus hommikul ja siis kõlab raadioeetris Eesti hümn. Ning Raino, kes oli teel Mitrovicasse Kosovos, oli sõjaväevormis...

Jah, see oli üks uhke tunne! Ja kurb samuti. Ega ma lennujaamast tööle sõites väga palju nutnudki, Kose-Ristini vaid:)

Täna langetati Mitrovicas Eesti lipp ning homme ootab neid mehi pidulik õhtusöök. Ülehomme on aga veel pidulikum õhtusöök. Kaius, köögis, vanaema Lille seaprae ja hapukapsaga. Ma ei jõua ära oodata! Mitte seapraadi vaid vennat :)

Laupäeval harjutasime oma kooriga Järva-Jaani kultuurimajas usinalt suviseks laulupäevaks. Päris palju saime edasi ja päris palju said sopranid piina ka:) Aga suure väsimusega muutus sõna sanctus šampuseks ning neerud sai vist ka kelgutades teise kohta hüpatud.

Pühapäeval harjutasin muuhulgas Pitka matkaks. 10. veebruarini on aeg veel end kirja panna, õnneks või kahjuks olen andnud iseendale kindla lubaduse osaleda.

Tänane päev oli täis meeletut suhtlemist. Jagasin oma päeva kõigi oma otseste alluvate vahel ära ning kuulasin nende muresid. Ja rõõme ka, muidugi. Sain väga palju mõtteid, mida seedida ning kuidas üht ja teist asja paremaks teha. Ja taaskord kinnituse, et mul on väga tore ja asjalik meeskond.

Homne päev toob Põhja-Eesti Turismi nõukogu koosoleku. Katriniga tuleb meil Järvamaa esindajatena väga palju selgitust anda. Meie mõte ei ole mitte see sihtasutus laiali saata, vaid SA eesmärkidest ja tulemustest paremini aru saada. Pärastlõunal on JOLi eestseisus (arutame maavalitsuse ja JOLi vahel sõlmitavat ühiste kavatsuste lepingut) ning õhtul eelarvekomisjon.

Noored koos - Järvamaa on hoos!

Just sellist motot hakkab kandma täna KENKi sünnipäeval välja kuulutatud Järvamaa noorteaasta.

Täna hommikul kuulsin Vikerraadios uhket uudist. Nimelt - Simo-Karli peaasi on pea asi.

Sellist nime kannab Uus Vana Teatris esietendunud monoetendus, mille autor ja esitaja on Vahur-Paul Põldma. Ja autor kirjutab: viis aastat tagasi tundsin suurt rõõmu, et Eesti riigis on üks suurepärane ennetusega tegelev inimene Andrus Lehtmets, ning suurt kurbust, et ta on nii üksi oma geniaalsuses!

Ja mina tunnen suurt rõõmu, et Andrus Lehtmets on Kareda kandi mees!

P.S. Nime Simo-Karl mõtles välja Andres :)

Lugu ilusast tõest

Kirikuõpetaja Lea rääkis eilsel teenistusel loo Tõest ja selle otsimisest/leidmisest.

Kord ühes loos otsiti Tõde, sest Tõde pidi olema ilus ja Tõde pidi avama paljut. Aga kuna Tõde asus kaugel (nii seitsme maa ja mere taga:) ), hukkusid paljud Tõde otsides. Üks mees jõudis Tõeni päris lähedale - Tõde oli ukse taga. Kui mees ukse avas, lootuses näha kedagi ilusat ja imelist, oli mees jahmunud - voodiserval istus kole ja kössis vanaeit. Mees oli pettunud, sest kuidas ta Tõde teistele näitab? Tõde hakkas selle peale naerma ja ütles: eks valeta siis...

Täna läks teele minu ja Katrini ehk Järvamaa esindajate kiri sihtasutuse Põhja-Eesti Turism asutajatele ning maavanematele. Ehk leiame kuu lõpus koos istudes vastuse küsimuse, miks ja kuidas nüüd ja edasi.

Homme KENKi sünnipäevale!

Väärikas tähtpäev

Mõnes mõttes on täna Eesti riigi sünnipäev. Ja mõnes mõttes Nõukogude Venemaa sünniaastapäev. Sest täna 90 aastat tagasi allkirjastati taaralinnas dokument, mis lõpetas 400 päeva ja 5000 eestlase elu nõudnud sõja. Ja on aluseks paljule muule. Selles lepingus on ka punkt, et see on sõlmitud igaveseks, aga jah, igavik kestis/kestab vaid paar aastakümmet...

Käisin täna Järva-Peetri kirikus teenistusel ja süütasime küünla Müüsleri ja Peetri mälestussammastel.

Järva Teataja ja Kuma kuulutasid täna esmakordselt Ringmikrofoni saates välja nädala tegija. Väga vahva, et fifty-sixty sellest ajaloo esimesest nädala teost on välja koorunud minu eelmisel kevadel sündinud ja teistele välja käidud mõttest, et vallale kuuluv tuletõrjeauto tuleb garaažist välja ajada ja kohalikud mehed tuld tõrjuma panna. Kevadel, kulupõlengu aegu, oleks seda hädasti tarvis olnud... Kui ilmad veidi soojemad, siis on poistel veel viimased koolitused läbida. Ja siis jääb üle vaid loota, et tööd neil poleks...

Täna tahtsin minna peast halliks, aga esialgu läksin siniseks...:)

Head uudised levivad...

... Järva-Jaanist Kosovosse ja Kosovost Peetrisse :) Nii täna igatahes juhtus, kui Margit Raadio2st mingisuguse plaadi võitis ja Raino sellest msnis mullegi kirjutas. Ja veel parem uudis on see, et venna on järgmisel kolmapäeval tagasi (ehk viimane aeg mul neid Kos(l)ovo mission completed või Koslovo afterparty kuulutusi tegema hakata).

Täna oli töine paberimäärimise päev. Või õigemini, paberi lugemise päev. Homme ootab ees majandus- ja eelarvekomisjoni koosolek. Ehk saab homme kõik lõpuni vaieldud. Et nagu paavstivalimistel, enne majast välja ei saa, kui korstnast valget suitsu tulema hakkab...

Järvamaa Noortekogu juhatuse liikmena oli täna väga huvitav lugeda projekti, mille me Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile esitasime. Kui projekt heaks kiidetakse, saab neljapäeval KENKi (Kesk-Eesti Noorsootöökeskus) sünnipäeval väljakuulutatav Järvamaa Noorteaasta väga olulise täienduse nii kaasamiskonverentsi kui noorte vabatahtliku tegutsemise ja ettevõtluse teemadel. Eks tulevik näitab...

Homme kohtun ühe toreda Peetri noorega, ehk koorub sellest kohtumisest üht ja teist ka kohalike noorte heaks. Eks tulevik näitab sedagi...