Tulihänna kingitus

Möödunud laupäeval oli hea peremees oma kratile nõndapalju tööd andnud, et kratt vihmapilved ja ka enamik sääski Aravete Kangrumäelt eemale hoidis. Ilus pidu oli! Ants Leppoja tehtud pilte ja videosid saab kaeda FBst Järvamaa Eesti Südamaa fännilehelt, Anu pilte portaali pildigaleriist ja Mati pilte kuma.fmist. 

Homne päev on JOLiline ning PaideVesine ning kell 17.00 on Peetri lasteaias lõpupidu. Reedel tehakse kokkuvõtteid Järvamaa Arenguleppe 2010.a. tegevustest ning pühapäev on Järvamaa Noortepäeva päralt. Sel korral on osaluskohviku teemaks noored ja vabatahtlik töö.

MTÜ Karesseni FB fännilehel on kirjas:
Pühapäeval, 5.juunil algusega kell 11.00 toimub Esna vanas vallamajas 115-aasta vanuse pliiti rekonstrueerimise avaüritus. 
Tuntud ahjumeister Arvo Täheväli Järvamaalt annab ülevaate hoonete küttekolletest ja ekspluatatsioonist. Koolituse esimesel päeval alustame praktiliste töövõtetetega.
Üritusel on võimalus teha toetusannetusi.
Pakume Karesseni seljankat.

Oi kui palju andekaid!

Täna oli Väätsa mõisas Järva maavanema ja JOLi esimehe vastuvõtt olümpiaadivõitjatele ja üleriigilistel huvitegevuse konkurssidel õppeaasta jooksul edukalt osalenud õpilastele. Pildid on FBs.

Minu väikene tervitus oli seekord seesugune:

Head andekad Järvamaa noored ning teie juhendajad!

Hiina õpetaja ja taoismi rajaja Laozi lausus kord:
Ratta rehvi toestavad kodarad, aga tühjus nende vahel saab sisu vaid sõidul.

Niiskest savist vormitakse anumaid, aga tühjus nende sees teeb võimalikuks täita kruusid.

Puust teeb meister uksi ja aknaid, aga tühjus nende sees saab tuua majja elu.

Nii on nähtav küll kasutatav, kuid olulisimat silmaga ei näe.

Usun, et teadmised on üks neid elu olulisi kaasavarasid, mida silmaga ei näe. Teadmised avavad uksi meie ümber ja meis eneses, avavad uksi tundmatusse, avavad uksi avastusretkedeks. Õppimine on selle võti. Mul on hea meel, et täna on siin Väätsa mõisas nii palju andekaid noori, kes on teadmiste salalaeka võtme leidnud. Seda võtit on ju Järvamaal aastasadu kasutatud – esimene teadaolev talurahvakool Järvamaal ja üks esimesi Eestis loodi Järva-Jaani kiriku juurde juba 1685.aasta sügis-talvel. Siis tulid koolid Järva-Madisel, Türil, Koerus ja Amblas. Järva-Peetris pani Heinrich Stahl 17. sajandil kirja ainsa põhja-eesti keele grammatika, Ataste seminaris õpetati külakoolmeistreid. Meie hariduspõllul on olnud läbi aastate värvikaid tegelasi ning palju andekaid noori.

Head juhendajad: mistahes sellele nende andekate noorte teadmiste alusmüürile hilisemas elus ka ei kerkiks või ehitataks, teie olete olnud tugisammaste ehitajaks. Aitäh teile andekate Järvamaa noorte eest!

Aga veel varem, kui see Hiina mõtleja Laozi oma tarku mõtteid mõtles, teadsid vanad roomlased – puhkus taastab jõu. Seepärast soovingi teile kõigepealt imelist suve, aga sügiseks põnevat teadmiste salalaegaste avastamist-avamist.

"Peale urbanipäeva enam suvel külmasi öösi ei tule"

Nii vähemasti kõneles Jüri rahvas vanasti. No eks on paras aeg need villased sokid jalast võtta jah :)

Reede lõppes kurbadel nootidel. Kel maa- või keskkonnateemaline mure hinge vaevamas, võtku edaspidi ühendust minu või Valduriga. Sest lugu on nõnda, et Taimo sellest nädalast enam meie majas ei tööta. Elu lihtsalt on nii ja mitte teisiti...

Rõõm oli, et sel korral sai Kohaliku Omaalgatuse Programmist toetust 3 meie MTÜde projekti - koguduse projekt heakorratöödeks Järva-Peetri kalmistu ajaloolises osas, Karesseni projekt kogukonnaruumide tegemiseks vanas vallamajas ning Müüsleri Saare Seltsi projekt  varjualuse ehitamise koolituseks.

Teisipäevases vallavalitsuses "kinnitasime" muuhulgas tänavused valla kaunimad koduaiad ning esitasime keskkonnakomisjoni ettepanekul maavanemale mastivimpliga tunnustamiseks 3 kodu - üks Esnas, üks Köisis ning üks Öötlas. Ja päästeametilt loa 22. juunil jaanitule tegemiseks saime ka (jah, avalikul üritusel tule tegemiseks peab luba küsima, tagama esmased tulekustutusvahendid senimaani, kuni viimane tukk lõkkeasemel kustunud jms)! Ja meie vabatahtlikud päästjad osalesid Mäos toimunud koolitusel.

Homme on Väätsa mõisas maavanema ja JOLi esimehe vastuvõtt olümpiaadivõitjatele ja üleriigilistel huvitegevuse konkurssidel õppeaasta jooksul edukalt osalenud õpilastele ning õhtul süütab kratt Paides tule.

Laupäeval Kangrumäel näeme!

Eerikupäevaks 2 pilti Peetri lauda ehitusest

Eerikupäev pidavat viljapeade tärkamist tähistama, aga kuidagi kahtlaselt külm on selleks :)

Kelle mesilane sutsas?

Täna oli koos volikogu.

- Olukorrast jäätmemajanduses rääkis Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse tegevdirektor Arvo Rosimannus. Ilmselt on jäätmed "kuum teema" kogu riigi tasandil ka edaspidi - mis saab jäätmepõletusest, saastetasudest jms - seda ei tea täpselt veel keegi. Volikogu kinnitas ka uue jäätmehoolduseeskirja. Hästi ametlikult ütleb selle eeskirja algus: eeskiri kehtestatakse eesmärgiga rakendada ja täpsustada Kareda vallas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist.

- Võeti vastu ka lemmikloomade registri põhimäärus. Register võetakse kasutusele selleks et pidada lemmikloomade üle arvestust, koguda nende kohta infot, väljastada nende kohta infot ning eelkõige selleks, et leida järelvalveta loomadele kiiresti omanik.

- Kinnitati Järva-Peetri Lasteaed-Kooli põhimäärus. Selle määruse § 5 ütleb, et lasteaia-kooli ülesanne on luua eeldused oma elu, õppimise ja tööga toimetuleva ning ühiskonna arengule kaasaaitava isiksuse kujundamiseks.

- Kiideti heaks üks hajaasustuse veeprogrammi projekti aruanne. 

- Muudatusi tehti määruses "Kareda valla munitsipaal asutuste töötajate, omavalitsusteenistujate koosseisud, ametikohtade nimetused ja palgamäärad 2011.aastaks". Muudatuste aluseks on haridus- ja teadusministri kinnitatud määrus "koolitöötajate minimaalne ametikohtade arv ametikohtade gruppide ja õpilaste arvu lõikes."

- Anti MTÜ-le Noorteühing Savi tasuta kasutada Tervise maaüksus Peetri alevikus

- Võeti teadmiseks  Järvamaa arenguleppes 2010.aastal tehtud tegevused.

- Ülevaate oma tegemistest andsid komisjonide esimehed ja vallavalitsus. 

Aga muudest lugudest ka. Kes Peetrist Öötla või Kareda poole sõitnud, pole saanud märkamata jätta, et laudaehitus kogub tuure. Ja mitte ei saa märkimata jätta seda, et juba x aastat järjest võitis Peeti kool vanapaberi kogumise kampaania (et olla nüüd poliitiliselt korrektne - tänavu läks võit Sargvere kooliga jagamisse). Kui arvestada seda, et ühe puu päästab 70kg vanapaberit, siis iga Peetri kooli laps päästis rohkem kui 2 puud! Ja kes käisid reede õhtul koolis emadepäeva või siis kevadkontserdil, need said ühe kihvti sündmuse osaliseks. 

Mul on selle kirjutamisega viimasel ajal kuidagi nihusti, aga ma kavatsen sel nädalal veel kirjutada :)

Ärategemise nädalavahetus

Nüüd on see jälle tehtud. See ärategemine. TeemeÄra selleaastane kampaania tõi rahvast Öötla mõisa juurde, Kadastiku ja Järva-Peetri kalmistule, Esna vana vallamaja õuele, Müüsleri parki ja Müüsleri ausambamäele ning päev varem Peetri kooli parki. Eks ilus ilm tõi ärategijad ka paljude kodude õuedele ning kevad ja järgmine - emadele kuulunud päev - võisid puhtamalt tulla. Oli rõõmus lugeda, et Eestimaa Aasta Ema on minu klassivenna Märdi ema Sirje ning Järvamaa Aasta Emaks sai Miia Jürgen Koerust. Soovitan kindlasti lugeda ka maavanema kõne emadest/võrdsusest: see on "mõnusalt" kriitiline.

Reedel oli kiire nõupidamine ka Muinsuskaitseametiga. Nimelt oleme saanud riigieelarvest toetust Ataste seminarihoone "kõpitsemiseks". Vikipeedia ütleb nii: Ataste õpetajate seminar oli Järvamaal Atastes asunud pedagoogikaõppeasutus, mis tegutses aastail 1837–1854. Seminari asutamine sai teoks tänu ringkonnale haridusküsimustes liberaalselt meelestatud Järvamaa mõisnikele Esna mõisaomaniku Alexander von Grünewaldti eestvedamisel ja rahvahariduse ministri loal. Õppeasutuse asupaigaks renditi Ataste karjamõis ning moodustati kolmeliikmeline seminari järelevalve komitee. 1844. aastal saatis Eestimaa rüütelkond seminari omal kulul 12 kasvandikku ning sai õiguse nimetada õppeasutusele omalt poolt kaks kuraatorit. Õppetöö ja järelevalve poolest allus kool riiklikele organitele, neilt aga toetust ei saanud. Õppetöö seminaris kestis kolm aastat, oli eestikeelne ja tasuta. Õppeaineteks olid usuõpetus, lugemine, laulmine ja nooditundmine, kirjutamine, aritmeetika, geograafia, ajalugu, käsitöö, viiuli- ja orelimäng, soovi korral sai õppida ka saksa keelt. Seminari tegevuse lõpus 1853. aastal lisandusid ortograafia, grammatika, kirikulugu. Seminar pidi kasvandikele andma teadmisi ka igapäevatöödes, majapidamisviisides, aiapidamises ja puutöös. Õppimise kõrval pidid seminari kasvandikud tegema tööd ka Ataste karjamõisas. Pedagoogiline praktika toimus seminari harjutuskoolis.Esimesed 12 õpilast saadi peamiselt õppeasutust ülalpidavatest mõisatest, alates 1848. aastast saatis Atastesse 12 õpilast omal kulul õppima ka Eestimaa rüütelkond. Õpilasi võeti vastu iga kolme aasta tagant, kui eelmised olid lõpetanud. Kokku omandas Ataste seminaris aastail 1837–1854 koolmeistri hariduse umbkaudu 70 talupojaseisusest kasvandikku, kellest enamik asus tööle Põhja-Eesti talurahvakoolides.

Täna hommikul sain natukene targemaks Järvamaa Vabatahtlike Keskuse tegevusest. Tasub Weissensteini, Vabatahtlike Keskuse ja muude toredate ettevõtmistega kursis olla küll. Üks võimalus selleks on siin. 

Vallavalitsuse istungil lõpetasime muuhulgas liikluse piiramise avalikult kasutatavatel teedel (see oli siis piirang, mis kehtis raskematele masinatele lume sulamise aegu), kuid see ei tähenda, et Kareda valla teedel võiks niimoodi ringi kihutada, nagu üks roolijoodik on seda harrastanud. Selgitasime ka eduka pakkuja Kareda valla haljasalade niitmiseks. Nii vallavalitsus kui ka volikogu eestseisus vaatasid üle järgmise teisipäeva volikogu istungi päevakorra. 

Homne pärastlõuna tuleb JOLiline ning neljapäev riigikontrolliline. Reedel kell 14 on Järvamaa kultuurihiies Albu mail talgupäev ning kell 17 Peetri koolis emadepäeva kontsert. Ja sel pühapäeval on traditsiooniline ohtlike jäätmete ring. Kellaajad on viimases vallalehes. Ja - valla koduleht on ajutiselt maas, kuna miskisugune viirus on otsustanud sinna elama kolida, aga see mure saab homme ehk lahendatud. Ja homme on ju parim päev aastas, kas pole!

"Ja küsimusi ei näi olevat..."

Nende sõnadega lõpetas MHG eelmine direktor ja peagi ka endine Tartu abilinnapea Jüri Sasi peaaegu kõik oma sõnavõtud.

Kuna nädalavahetus oli korvpalliline (järjekorranumbrilt juba kuuendal Taivo mälestusturniiril 2 päevaga 20 mängu lauakohtunikuna "pealt vaadatud"), on hea meel ütelda, et Ida-Järva mudaliiga projekt on PRIAsse sisse viidud. Kui nendelt tuleb jah-sõna, saab sel suvel ja sügisel meie kandis toimuma päris palju korv- ja võrkpallimänge.

Täna olin kutsutud Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua töökoosolekule. Regionaalminister Siim Kiisler andis ülevaate koalitsioonilepingust (või õigemini selle KOVe puudutavast osast) ning Euroopa Nõukogu Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongressi Eesti kohaliku demokraatia raportis toodud soovituste rakendamisest. Valitsusleppes on kirjas, et tulevikus on inimesel võimalus valida kahe elukoha vahel, kuid ministri sõnum oli, et kõigepealt tuleb ära teha analüüs, kuidas see konkreetselt KOVe mõjutama hakkab. Ja vast huvitav oli ka see statistika, et 51% vabaühendustest saab oma raha kohalikelt omavalitsustelt (et – kui vabad on siis meie vabaühendused?) Riigikontroll on välja peilinud, et kohalike teede hoid on see valdkond, mis on masust kõige enam mõjutatud olnud ning hästi võib-olla riigipoolne rahastus tõuseb. Oli juttu ka muinsuskaitse ülesehitusest ning seoses pühakodade programmiga oli ministril mõte, et Eestis valitseb „agressiivne ateism“. Annika Uudelepp Praxisest mõtestas lahti OECD analüüsi „Eesti valitsussektori toimivuse analüüs".

Homme on Paides Paide linna ja Süda-Järvamaa hariduse arengukava esmakordne tutvustus ja ülehomme kohtun Peetri kooli õpilastega, kes on otsustanud, et Peetri koolis võiks olla oma õpilasesindus. Reedel on ka Järvamaa Haigla üldkoosolek (kus on meie esindajaks Taso) ja Väätsa Prügila üldkoosolek (kus on meie esindajaks Siiri). Kohtun ka Muinsuskaitseameti esindajaga, sest oleme saanud riigieelarvest raha Ataste seminarihoone kõpitsemiseks.

Viimasel vallavalitsuse istungil nõustusime üsna mitmete maatükkide riigi omandisse jätmisega. Aeg-ajalt paneb Maa-amet need maatükid ka enampakkumise korras müüki. Seepärast – kel maaostusoovi, sel tasub silm peal hoida Maa-ameti avalike enampakkumiste kodulehega.

Ja ka tänavu tunnustatakse täiskasvanud õppija nädala raames aasta õppijat, aasta koolitajat, aasta koolitussõbralikumat organisatsiooni ning aasta koolitussõbralikumat omavalitsust. Selle aasta kandidaate saab esitada 15. juunini ning taotlusvormi leiab siit. 

Aitäh...

... kõigile, kes eile Peetri allee puhtaks riisusid. Ja aitäh Üllele maitsva supi eest!

Üks ametlik teadaanne ka: 

Kareda Vallavalitsus teatab, et peremehetu ehitisena on arvele võetud JärvamaalKareda vallas Öötla külas endistel Johan Bergfeldt'ile kuulunud Arunurga A36 talu maadel asuv laut. Vastuväited nimetatud ehitise peremehetuse kohta esitada kirjalikult kahe kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist KaredaVallavalitsusele aadressil Kesktee 11 Peetri alevik 73101 Järva maakond

Kolasin ametlikes teadaannetes ja leidsin sellise teate:

Natalja Gohvat (pankrotis; sünd 02.06.1974) pankrotihaldur müüb korduval avalikul suulisel enampakkumisel kinnistu asukohaga Järvamaa, Kareda vald, Peetri alevik, Välja tn 11 -14. 

Kinnistu - I jagu - Pärnu Maakohtu kinnistusosakond Järva kinnistusjaoskond, registriosa nr 2799736, katastritunnus 28801:004:0103, asukohaga Järvamaa,Kareda vald, Peetri alevik, Välja tn. 11, elamumaa 100%, üldpindala 2353 m², mille koosseisu kuulub 429/11508 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 14, mille üldpind on 42,90 m². 

II jagu - Omanik: Natalja Gohvat (sünd 02.06.1974).

III jagu - kanded puuduvad

IV jagu - kanded puuduvad

Kinnistu enampakkumise alghind on 700,00 (seitsesada) eurot. 

Tegemist on 1 toalise korteriga kolmekorruselise maja esimesel korrusel. Korter on kehvas seisus, korterist on välja lülitatud vesi ja elekter.

Kinnistusraamatusse kantud kolmandate isikute õigused kinnisasjale lõppevad vara müügi korral avaliku enampakkumise korras (alus Pankrotiseaduse § 139 lg 2).

Enampakkumisest osavõtmiseks tuleb pangaülekande teel tasuda tagatisraha 10% alghinnast (ehk 70,00 eurot) selgitusega "Välja 11-14 enampakkumise tagatisraha”.

Tagatisraha peab olema laekunud Natalja Gohvat (pankrotis) pangakontole nr 1105156531 Swedbank hiljemalt 11.05.2011. a kell 12.00. Enampakkumise võitja poolt tasutud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele osavõtjatele tagastatakse tagatisraha hiljemalt järgneval tööpäeval.

Kinnistut osta soovivatel isikutel on õigus esitada kirjalik pakkumine enampakkumisel osalemiseks ja müüdava vara ostmiseks, milles peab olema märgitud:

a) pakkuja nimi/ärinimi ja elukoht/asukoht, samuti kontaktandmed (pakkuja isiklik pangakonto number, kuhu tagastada tagatisraha; postiaadress, telefon, e-posti aadress, olemasolul faks);

b) kinnistu registriosa numbrid, aadress ja pakutav hind numbrite ja sõnadega;

c) pakkuja selgelt väljendatud siduv nõusolek osta kinnistu enampakkumise teates sätestatud tingimustel.

Pakkumine ei või olla tingimuslik.

Pakkumisele tuleb lisada koopia pakkuja isikut tõendavast dokumendist, Eestis registreeritud juriidilistel isikutel äriregistrikaardi väljavõte, välismaistel juriidilistel isikutel asukohariigis väljaantud registritunnistus või väljavõte vastavast registrist ning teised esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid (tõlgituna eesti keelde, juhul kui originaalid on teistes keeltes).

Kirjaliku pakkumise võib esitada hiljemalt 11.05.2011. a kella 14.00. kinnises ümbrikus aadressil: pankrotihaldur Andres Hermet, Roseni 7 Tallinn 10111. Ümbrikule peab olema märgitud "Välja 11-14 enampakkumine”. 

Suuline enampakkumine toimub 11. mail 2011. a kell 14.00 halduri büroos aadressil Roseni 7 Tallinn. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm on 50,00 (viiskümmend) eurot. Ülepakkumisi võib teha ka mitme pakkumise täissammu võrra korraga. Enampakkumise võitja tehakse teatavaks enampakkumise päeval ning võitjaks tunnistatakse isik, kes pakub kinnistu eest kõige kõrgema ostuhinna. Pankrotihalduril on õigus lükata esitatud pakkumine tagasi täitemenetluse seadustiku §-s 89 sätestatud juhtudel, samuti kui enne enampakkumise algust esitatud kirjalik pakkumine ei vasta nõuetele või on esitatud hilinenult.

Enampakkumise tulemuse kohta koostatakse kirjalik akt, mille haldur esitab kinnistusametile kinnistu omandi ülekandmiseks enampakkumise võitjale tingimusel, et enampakkumise võitja on tasunud kogu kinnistu ostuhinna. Suulise enampakkumise võitja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui enampakkumise võitja ei tasu kogu kinnistu ostuhinda tähtaegselt, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. 

Kinnistu antakse enampakkumise võitjale üle pärast ostuhinna täielikku tasumist.

Kõik isikud, kellel on õigusi kinnisasjale, peavad esitama tõendid oma õiguste kohta enne enampakkumise lõpptähtaega; tõendit ei pea esitama isikud, kelle õigused on kantud kinnistusraamatusse.

Varaga on võimalik tutvuda vara asukohas, eelnevalt on vajalik aeg kooskõlastada halduriga andres@pankrotihaldur.ee, tel 508 4524.

Misuke ilm on markusepäeval, niisuke on suvi

Ma arvan, et Koeru kandi rahval oli õigus, kui nad vanasti niimoodi kõnelesid. Ja kui homsel markusepäeval on tõesti selline ilm, nagu ilmateade ütleb, siis saab suvel mõnus olema :)

Aga et kevad tuleks ilusamini, kutsume vallavalitsuse ja Peetri Küla Seltsiga sel neljapäeval kell 17.30 kõiki Peetri alleed riisuma. Ja kui allee puhas, siis saab Ülle legendaarset kapsasuppi ka. Ja TeemeÄra kodulehel saab end registreerida kohe üsna mitmele talgule. 

Kuna Päästeamet on välja kuulutanud tuleohtliku aja, on vast mõistlik meelde tuletada, et siseministi määrus "Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded" ütleb näiteks seda:

- Alla ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel paikneb lõkkekoht vähemalt 8 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel metsast.

- Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel ja avaliku lõkke tegemisel paikneb lõkkekoht vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast.

- Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemisel kooskõlastatakse lõkkekoha asukoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed asukohajärgse päästekeskusega.

Homme ootab ees Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse üldkoosolek ja vallavalitsuse istung. Ja raamatukogu uute lahtiolekuaegadega saab tutvuda valla kodulehel.

Järgmisest nädalast on meie kollases koridoris avatud näitus Peetri lasteaia laste töödest. Usun, et on vaatamist ja uudistamist on palju. Ja kes Peetri - Järva-Jaani teed pidi sõidavad, uudistagu ka neid "mullituskohti" - viimase nädalaga on tee üsna mitmest kohast üles kerkinud ning mõistlik oleks hoog maha võtta.

Uudistamist ja mõistlikkust!  

Vastus avalikule kirjale ehk Kareda Valla Maja uksed on valla :) (lisatud ka avaliku kirja originaalversioon)

Ühes väga vanas loos räägitakse Headusest ja Kurjusest, kes maailma loomise algusajal omavahel võistlesid. Kurjusel õnnestus näpata Headuse kõige kallim varandus – Täieliku Tõe Peegel – ning visata see  kildudeks. Kurvalt vaatas Headus katkise peegli tükikesi, sest igaveseks oli kadunud võimalus näha täielikku tõde ja tõelisust tervikuna, veelgi hullem oli see, et ühel päeval võis Kurjusel õnnestuda leida kõik Täieliku Tõe Peegli tükid ja purustada need lõplikult. Et seda ei juhtuks, on nii, et iga inimene, kes maailma sünnib, saab endale ühe tükikese Täieliku Tõe Peeglist, mida ta hoiab ja kaitseb. Iga inimene valitseb üht väikest osa kogu tõest.

Birgit Itse on meelde jäänud positiivse, aktiivse, ambitsioonika ja energilise inimesena. Ta on kaasa löönud erinevate kultuurisündmuste korraldamisel, osalenud Kareda Vallalehe töös. Tema tööd ja toimetamised SA Põhja-Eesti Turism juhatajana ja Kareda valla kultuuri arendusjuhina on märgi maha jätnud. Kuigi Birgit elab ja töötab nüüd Albu mail, aitab ta ikka kaasa Kareda kandi arengule. Seetõttu tulevad tema laim ja kontrollimata faktide põhjal tehtud süüdistused ootamatult, Kareda Valla Maja uksed on alati olnud avatud nii temale kui teistele vallakodanikele.

Haridus on omavalitsuste suurim kuluallikas. Ja samas ka tuluallikas – sest lapsed on jätkusuutliku Eesti üks alustalasid. Hea meel, et 2009.aastal renoveerisime EASi toel lasteaia elektripaigaldise ning 2010. aastal avasime lasteaias 2. rühma. Lasteaiaõpetajad on ka pea ainsad, kelle palganumber nn masuaegadel ei ole vähenenud (kuigi vähendati nende puhkust). Üle pika aja oli eelmisel aastal lasteaed avatud kogu suve ning seda tunnustas ka lapsevanem Birgit Itse juulikuu Vallalehes („Nii väikses vallas on iga inimene sõltumata vanusest väga tähtis. Hea, et sellest on aru saadud“).

Oleme otsustanud, et Peetri lasteaiast ja põhikoolist saab Järva-Peetri Lasteaed-Kool. Peetris on  tugev kool, head õpitulemused, aktiivne osavõtt erinevatest sündmustest. Oleme viimastel aastatel saanud riigilt lisatoetust, kuid tänavu see lõppes ning riigi poolt hariduskuludeks mõeldud vahendid vähenesid märgatavalt. Oli ühine otsus, et kool jätkab põhikoolina ning seega tuleb sel aastal leida riigipoolsele toetusele lisaraha. Koolitöötajate miinimumkoosseisu on oma määrusega kehtestanud haridus- ja teadusminister. Oleme valla eelarvet koostades nende nõudmistega suures osas arvestanud, kuid otsustanud, et näiteks noorsootööd saab olema rohkem kui miinimumnõuded ette näevad.

Ene Reinla on töötanud Peetri kooli juhina viimased 30 aastat ning on meist kõige enam panustanud oma aega, mõtteid ja vahendeid kooli ja lasteaia paremaks toimimiseks ning püsima jäämiseks. Tegemist on tema elutööga. Ajad on rasked ja vahel on vaja teha raskeid valikuid. Oleme teinud valusaid otsuseid ning koondanud nii mõnegi valla elu jaoks olulise inimese. Lubamatu on Ene Reinla süüdistamine koostöövõime puudumises. Ene on alati aidanud erinevate ürituste läbiviimisel ja korraldamisel, eesmärgiga muuta paremaks elu Kareda vallas.

Avaliku kirja autor annab soovituse osta erinevaid teenuseid sisse (v.a. kooli IT-teenust). Oleme seda paljudel juhtudel teinud – nii lumetõrjetööde teostamiseks, haljasalade hooldamiseks,  valla elanikele toidu- ja esmatarbekaupade kättetoimetamiseks, arvutite hoolduseks, pakendijäätmete kogumiseks jne. Avalike teenuste lepinguline delegeerimine nii era- kui vabasektorile on järjest enam populaarsust võitmas, seepärast kavatseme leida erinevaid lahendusi ka edaspidi.

Kalmistute haldamiseks on vald sõlminud lepingu ning avaliku teenuse delegeerinud. Seda tööd teeb 2006.aastast Järva-Peetri kogudus. Riigikogu võttis veebruaris vastu Kalmistuseaduse, mis hakkab kehtima 1.jaanuarist 2012. See seadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse või riigi omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut haldab kohalik omavalitsus ning KOVil on õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid. Haldamine on palju muud kui pelgalt hooldamine. Kalmistud on ajaloo- ja kultuuripärandid. On pühapaigad. Nii ja ainult nii tuleb neisse suhtuda. Nii Peetri kui Kadastiku kalmistud on tunnistatud kultuurimälestisteks. Nende haldamisel tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi. Kalmistute hoolduseks vähendati 2011.a. eelarves võrreldes eelmise aastaga vahendeid 49 %.

Üks Järvamaa tuntumaid turismiasjalisi on ikka ja jälle öelnud, et kui turismigrupi sooviks on näha ka kohalikku kalmistut, tuleb huvilised viia Järva-Peetri kirikaeda. See pidavat olema kindla peale minek, sest kunagi ei tule muretseda, et kalmistu oleks korrast ära. Muidugi, Peetri kalmistu on ka ajalooliselt tähtis, siin asuvad näiteks Gustav ja Christoph Beermanni hauad. Aastaid on vald toetanud EELK Järva-Peetri kogudust tegevustoetusega, see summa pole olnud suur, 10 000.- krooni aastas. Tänavu otsustas volikogu raskete rahaliste seisude pärast seda enam mitte teha. Seega ei saa mitte kuidagi väita, et raha kanditakse kirikule.

Kareda Vallavolikogu liikmed on ühed vähesed, kes töötavad ilma tasu saamata, andes endast parima. Jagades oma aega põhitöökohtade, perede ja valla vahel. Süüdistada neid poliitilises saamatuses ja kaasanoogutamises on lausa kuritahtlik mõnitamine. Iga volikogu liige teeb oma otsused ise, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja võimalusi, pidades silmas valla huve. Me ei saa nõuda inimestelt, et nad hülgaksid oma pere, tuues selle ohvriks valla arendamisele. Tugevad pered on ühiskonna alus ning iga abikaasa, vanema ja lapse kohus on toetada oma pere liikmeid. Avaliku kirja autor ei ole viibinud ühelgi volikogu istungil ega tea seetõttu, kuidas tegelikult on asju arutatud, millised probleemid tõstatatud ning kuidas on otsused vastu võetud. Tema informatsioon põhineb erinevatest allikatest, mis võivad olla kallutatud ja jääda nii-öelda „rahvas räägib“ tasemele. Ka koolidirektor Ene Reinla pidi kurvalt nentima, et tundis selles avalikus kirjas ära ainult oma nime. Volikogus jälgib õigusaktide täitmist revisjonikomisjon. Nende töö tulemusel valmib akt, milles tuuakse välja puudused ning tehakse ettepanekuid olukorra parandamiseks. Ei volikogu esimees ega vallavanem saa siin teha mingeid mõjutusi omale soovitud suunas. Kohalike omavalitsuste tegevuse üle teostab järelevalvet maavanem, samuti on võimalik õigusaktide peale esitada vaie Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Ka audiitor ütleb majandusaasta aruandele sõna sekka, seega ei ole võimalust (ega ka tahtmist või vajadust) vassida ega valetada.

Näib, nagu oleks kogu avalik kiri kantud soovist kahjustada Kareda valla mainet. Asjalik ja konstruktiivne kriitika on kindlasti vajalik, sama kehtib kõikvõimalike ettepanekutega kohaliku elu küsimuste korraldamisel. Isiklikku viha ebaõnnestumise korral ei tohiks kanda valla tasandile. Indiaanlastel on vanasõna: „Ma ei taha kohut mõista kellegi üle, kelle mokassiinides ma ei ole jooksnud vähemalt kuu aega.“ Ja Martin Luther King on öelnud: „Inimesed on õppinud ujuma kui kalad ja lendama kui linnud, aga nad ei ole õppinud vennalikult koos elama.“ Õigus on nii indiaanlastel kui Kingil.

Triin Pobbol

Kareda vallavanem

Siiri Tammiste

Kareda vallavolikogu esimees






Ja kuna üks ja teine sõber on küsinud, millest ma üldsegi räägin, siis ma räägin sellest:

Avalik kiri Kareda vallavanemale

Kellele kuulub valla rahakott?

Vallal pole tulevikku, kui selle juhidki sellesse ei usu. Kareda valla juhtkonna ükskõiksus on edasi kandunud ametnikesse ja elanikessegi. Varem aktiivsed on nüüd käega löömas ega taha «tühjast tüli». Minu jaoks on ületatud piir, kus ma julgen öelda välja seda, millest paljud ehk mõtlevad, aga ise välja öelda ei julge. Mul ei ole ühegi inimese vastu mitte midagi, aga mulle ei meeldi, kui valla rahakott muutub mõnele isiklikuks rahakotiks. Tuletan teile meelde, et «see on minu raha ka»!

On avalik saladus, et vallasiseselt peetakse vallavanemat prl Triin Pobbolit mängukanniks volikogu esimehe pr Siiri Tammiste ja kirikuõpetaja pr Lea Heinaste käes. Aktiivsus maakonnatasandil  annab hea võimaluse ajaliseks piiratuseks tegelemaks kohalike probleemidega. Miks muidu on ta paljudel tulistel koosolekutel jäänud meelde kui keegi, kes vaatab aknast välja ja näpib seelikuserva. Paides elav prl Pobbol teatas juba aastal 2006, et Kareda vald on temale «hüppelaud karjääriredelil».

Ilmselt ei luba noorus ja soov kõigiga hästi läbi saada teha valusat otsust saata töötajad sh iseennast palgata puhkusele, nagu tehti mullu kõigis teistes Järvamaa omavalitsustes. Selle asemel tehti lisa-eelarve katmaks palga-ülekulusid!

Vallavalitsus tegi rohkelt viiekohalisi rahaeraldusi ja esitas need volikogule kinnitamiseks tagantjärele, samas kui seadus sätestab teisiti. 2010. aastal oli hariduse ja kultuuri valdkond ainus, kus kulutusi tehti eelarve piires või vähem, ülejäänud valdkondades oli ülekulutamine. Lähtuvalt kitsastest majandusoludest on see vastutustundetu, ning ei vallavalitsus ega volikogu ole piisavalt tõhusalt kontrollinud eelarvetest kinni pidamist. Juba praegu ollakse võlgu, kuid eelarve koostamisel välistati teenuse sisse ostmine ning kulude kärpimine valdkondades, kus see andnuks olulist kokkuhoidu, näiteks raamatupidamisteenus, kalmistute hooldamine. Sellekohased ettepanekud esitasid eelarve arutelude ajal vähemalt kaks volikogu komisjoni.

Küll aga sunnitakse teenust sisse ostma all-asutusi sh nüüdseks ühendatud kool-lasteaeda niivõrd hapras valdkonnas nagu seda on IT-tugi!! Selle asemel, et ühendatud asutuste IT-tugi kokku liita ning anda samale inimesele ka valla arvutite hooldus, ostetakse sügisest teenust sisse arvutifirmalt. Selgusetu on kooli kodulehekülje haldamine ja e-kooli tulevik. Õhku jääb ka hästi toimiva kooliraadio tulevik.

Kas valla-ja koolijuhid kujutavad ette olukorda, kui tunni ajal jookseb arvuti kokku või tekib süsteemis viga? Kas kulude hulgas on arved arvutifirma püüdlusest koos õpetajaga telefoni teel probleemi «lahendada» ajal, mil õpetaja peaks tegelema lastega? Et kogu selle «jama» pärast jääb kool ilma ka praegusest arvutiõpetajast, pole kooli direktori Ene Reinla sõnul probleem: arvutiõpetuse tunde hakkavad andma klassiõpetajad!

Ajal, kui hoolekogu otsib võimalusi lisarahastuseks eesmärgiga tõsta kvaliteeti, langetatakse juhtide tasandil otsuseid, mis seda alla tõmbavad. Selliste arengutega kooli ei taha tõesti ükski lapsevanem oma last panna. Ka need, kes veebruaris andsid oma allkirja Peetri Põhikooli jätkamiseks 9.klassilisena.

On kummastav kuulda pr Ene Reinla eitavat vastust ettepanekule taotleda koolile lisaraha mõisakoolide programmi kaudu. Tema sõnul ei ole Peetri koolil sealt nagunii lootust midagi saada, sest on veel palju mõisakoole, kes sealt pole midagi saanud! Ma olen valmis panustama selle projekti kirjutamisse, aga ainult siis, kui minuga koos tegutsetakse, mitte ei loobita kaikaid kodaratesse. See poleks esimene projekt, mille ma valla heaks olen kirjutanud ega ka mitte esimene projekt, mille kirjutamise ajal on kaikaid kodaratesse loobitud.

Rahulolematust põhjustavaid tegemata jätmisi on rohkesti – see kiri on jäämäe veepealne osa. Ei pea olema vallaeluga väga hästi kursis, et näha raha kantimist kiriku suunal. Paljudes tekitab tuska, et pr volikogu esimees muretseb rohkem oma abikaasa (tulevane kirikuõpetaja), mitte niivõrd valla tuleviku pärast. Miks peakski - suurem osa tema elust ja tööst on Järva-Jaanis. Kasutades ära kahe kolmandiku volikogu liikmete poliitilist saamatust, on surutud läbi otsuseid, mis pole kooskõlas valla, vaid konkreetse huvigrupi (antud juhul kirik) tegevuse eesmärkidega. Juba 2008. aastal pidi loodama kihelkonna vallavanemate vahel kiriku ja kalmistute haldamiseks ning projektiraha taotlemiseks SA või MTÜ. Seda pole siiani. Miks?

Olen ma kiriku ja kalmistute vastu? Ei, aga mulle ei meeldi, kui proportsioonid on paigast. Kui kogu elu keerleb ühe asutuse ümber, millega on seotud väga väike osa inimesi ja ülejäänutele püütakse selgeks teha, et kiriku ja kalmistute hooldus kuulub KOKSi järgi KOV-i põhiülesannete hulka.

Jutt, et Kareda vald hakkab raamatupidamisteenust sisse ostma, on käinud juba kaks aastat! Nüüd leiti uus põhjus, miks avalikku konkurssi ei ole välja kuulutatud – usaldusväärset inimest on raske leida! Seda kontekstis, kus viimase aasta jooksul on sagenenud arvetega vassimine nii valla eelarves kui ka eraisikutele ning ettevõtetele väljastatud arvete puhul. Kirja teel selgust ei saa, sest raamatupidaja pr Viive Kuresoo e-kirjadele lihtsalt ei vasta! Kas raamatupidaja on lohakas või on tegemist teadliku vassimisega lootuses kulud «klappima» saada? Asjaolu, et raamatupidaja tööaeg on 40 tundi nädalas nii Kareda vallavalitsuses kui ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses, on lisaks ilmsele raiskamisele tõend seaduserikkumisest –ületunnid ületavad seadustes lubatud piire. Kui valla pearaamatupidaja koormus ei ole 40 tundi nädalas, sest töö valmis ühe pärastlõunaga, siis miks on võtnud vald endale kohustuse maksta tasu täistööaja eest? Selline olevat vallavanema ja raamatupidaja omavaheline suuline kokkulepe!

Mind väga huvitab, milliste seaduste ja määruste järgi Kareda vallas otsuseid langetatakse. Kareda valla põhimäärus ning KOKS need igal juhul ei ole.

Kareda valla elanik olen edaspidigi, aga seda juhul, kui vallajuhid mõistavad, et valla haridusasutused on prioriteet number üks ning see on valdkond, kus koonerdamine on lubamatu! Igaühes peab olema nii palju riigimehelikkust (või naiselikkust), et huvi puudumisel valdkonna arendamiseks ametikohast loobuda. Inimesed on nõus kooli-lasteaeda toetama, aga kui ühist raha kasutatakse isiklike huvide jaoks, tekib vägisi tahtmine roti kombel uppuvalt laevalt põgeneda ja minna sinna, kus häid ideid ja kogemusi hinnata osatakse.

Birgit Itse

Kareda valla kodanik, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige

Vallavolikogu istungi kokkuvõte

Tänasel volikogu istungil otsustas volikogu delegeerida Kohanimeseaduses ja Ruumiandmete seaduses kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamine vallavalitsusele. 

Kuna volikogu liikme Tõnis Aasa volitused volikogu liikmena lõppesid, valiti revisjonikomisjoni esimeheks Erko Einmann ning uueks liikmeks tema ja Urmas Dikkeri kõrvale Lea Heinaste. 

Otsustati alustada menetlust Öötla külas endistel Johan Bergfeldtile kuulunud Arunurga A36 talu maadel asuva lauda peremehetuse selgitamiseks, hõivamiseks ja peremehetuks tunnistamiseks. Kohalikele on Arunurga tuntud kui Pardi Leo maja.

Pärast volikogu otsuseid peremehetute ehitiste hõivamise kohta ning lähtudes sellest, et pärast teadete avaldamist ajalehes "Järva Teataja" ja elektroonilises väljaandes "Ametlikud teadaanded" ei ole kahe kuu jooksul laekunud vastuväiteid ehitise peremehetuse kohta, tunnistas volikogu peremehetuteks ehitisteks:

- Kareda külas endistel August Rüsternile kuulunud Vägara 22 talu maadel asuvad elamu, laut ja kelder ning

- Õle külas endistel Tõnu Jammerile kuulunud Sarapiku A28 talu maadel asuv elamu.

Esimese lugemise läbis ka Järva-Peetri Lasteaed-Kooli põhimäärus.

Rääkisime ka avalikust kirjast mulle, sellest, millest tänases Järva Teatajas lugeda võib. Minu ja Siiri vastust võib lugeda neljapäeval sealtsamast. Ja homme siit ka :)

Ja üks hea uudis Ehitusabi lehelt ka:

Riik laeb vooluveekogude ökoloogilist seisundi parandamise riigihanke raames lammutada mitu veskipaisu Esna, Pärnu, Õhne ja Piusa jõel, vastava riigihanke võitnud Insenerehituse AS küsis tööde hinnaks 1,53 miljonit eurot.

Hankelepingu raames toimuvad keskkonnakaitsealased projekteerimis- ja ehitustööd vanade veskipaisude lammutamisel või rekonstrueerimisel, kalateede, koelmualade rajamisel ja jõesängide puhastamisel.

Töö eesmärgiks on parandada vooluveekogude ökoloogilist seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist. Varasema info kohaselt kestavad tööd 4 aastat.

Vooluveekogude seisundi parandamisega luuakse soodsamad tingimused kalapopulatsioonide, sealhulgas nii rannikumeres kui ka siseveekogudel elunevate siirdekalade stabiilseks eluks ja kalavarude kasvuks.

Tööd toimuvad Esna jõel kogu jõe ulatuses, Pärnu jõel Türi–Särevere ja Kurgja paisul, Õhne jõel Leebiku ja Tõrva paisul ning Piusa jõel Korela, Tsüdsina, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Mako, Kelbä ja Oro paisul.

Üks ametlik teadaanne

Eile oli vallavalitsuse istung ning vallavalitsus andis välja korralduse keelata ajutiselt liiklus avalikult kasutatavatel kruusa- ja pinnasteedel 6tonnise täismassiga ja raskematel sõidukitel. Piirang ei kehti ühistranspordile, piimaautodele ja prügiautodele. Ülejäänud 6tonnise täismassiga ja raskematel sõidukitel on liiklus lubatud vallavalitsuse kirjalikul loal.

Ja teine teade ka:

Kareda valla laste lauluvõistlus on sel reedel, 15. aprillil kell 16.00 Peetri lasteaia saalis. 

Tänavu piirkondlikku lauluvõistlust ega maakondlikku laulukaart ei toimu.

Ja kui juba kirjutamiseks läks, siis: eile käisin Tallinnas notaris. Teemaks Põltsamaa-Pedja veemajandusprojekti elluviimine ja varade üleandmine ASile Paide Vesi. Homme on volikogu eestseisus, järgmine volikogu istung järgmisel teisipäeval. 

Aeg kaob, rõõmud jäävad

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva tähistamine möödunud reedel oli lõbusalt vahva (või vahvalt lõbus). Igatahes kindel veendumus, et muuseum on üks elus asi! Laupäeval oli Järva-Jaanis saskuturniir ja saime Artoga 5. koha (ehk siis 4 meeskonda ees ja 4 taga) ning mina sain "ergutusauhinna" ehk kaardipaki. Sest nagu uues Vabariigi Valitsuses - kogu pundi peale ainult üks naine kambas :)

Tänases Postimehes oli eelviimase lehekülje "ajuraginas" küsimus selle kohta, kust kuhu liigutakse populaarse admiral Pitka auks korraldatava rahvamatkaga. Selle matka sihtpunkt - Kareda Valla Maja - on praegu kuiv. Spaad teha ei saa, majasiseseid paadimatku samuti. Muidugi, hoiame pilku peal, kaeme kraave jms. Tehnilise Järelevalve Amet küsis infot nende majade kohta, mis sel talvel katusest ilma on jäänud (keegi kuskil ütles selliste majade kohta väga hästi - need on kabriolettmajad), kahjuks neid ikka on (kuigi selletalvine "hitt" näib olevat vanad kõrvalhooned). On olemas ka mitteametlik info, et läheb uute hoonete ehituseks, aga sellest siis, kui PRIAlt ametlik vastus olemas. 

Mitte kaugel minu vanematekodust arvati, et võiks ehitada kohe terve küla. Miskipärast on see ökoküla nimetuse saanud ja miskipärast plaanitakse sinna põllu peale rohkem kui 300 peret elama. Kohe miskit ei oska öelda. Ja selle kohta ei oska ka miskit öelda, et sealkandis võib siloaugust hunnikutes sularaha leida. 

Ettevõtjatel, kes on majandustegevuse registris, tasub meeles pidada, et juba järgmisel reedel on see kuupäev, mis ajaks peab registreeringu õigsus kinnitatud olema. Ja ilmselt tasub kuulata ka seda, kuidas Tallinna Linnavolikogus küsimustele vastamine käib.

Ja ongi kõik. On kaks mõistmatut küsimust - kuhu läheb raha ja kust tuleb tolm. Minu arust kolmas on veel - kuhu kaob aeg. Õnneks rõõmud jäävad!

Kella keerati tund aega edasi ja kalendrit kuu võrra tagasi?

Sellise küsimuse tõstatas Facebookis üks sõber. Mulle tundub, et nii vist ongi - täna sadas laia lund ning reedesel karjalaskepäeval karja küll õue lasta ei saa (muidugi, kui pole tegu nende ultramoodsate loomadega, kes on väidetavalt harjunud igasuguste ilmastikutingimustega). Mina tahan igatahes rohelist kevadet ja muutsin vähemalt blogi tausta ära :)

Lumest kõneldi täna ka maavanema poolt kokku kutsutud ümarlauas. Õigemini räägiti lumest riigiteedel ning sellest, mis probleeme see tekitanud on. Vast kõige ootamatum oli, et lumelükkamine on nii emotsionaalne tegevus :( Tundub, et väga palju probleeme on tekitanud puudulik infovahetus. Maavanem on oma blogi sissekande pealkirjastanud väga õigesti - inimesed ootavad meilt lahendusi. 

Jäätmetest olen ma rääkinud üks ja teine kord, seega ei hakka ma meelde tuletama, et sel neljapäeval on esimene Veolia infopäev. Hea meel, et vanapaberi kogumise kampaania on jällekord alguse saanud (ja minu väike panus sellesse on juba antud) ning ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete kogumisring tuleb taas. Seekord on siis kuupäev 15. mai ehk siis nädal + 1 päev peale TeemeÄra kampaaniat. Aga ohtlike jäätmeid saab jätkuvalt ära anda ka Peetri keskkonnajaamas, võtme saab vallavalitsusest.

Täna jõudis trükist välja ka märtsikuu vallaleht ning meie pidasime kevade esimest vallavalitsuse istungit. Kasutus- ja ehituslubade kõrval rääkisime ikka jäätmetest, sotsiaaltoetustest, muutsime Peetri kooli hoolekogu koosseisu ning kinnitasime puhkuste ajakava. Jah, suvi tuleb ka sel aastal. Terje rääkis meile, mida tähendab KOVTP :) Esimene selle "ohver" on Viiratsi vald, mis on kohalike omavalitsuste teenusportaali pilootvald. Plaanime ka selle teenusega ehk ühtsetel alustel töötava kodulehesüsteemiga ühineda, aga mitte kohe, vaid veidi hiljem.

Ütlen veel ära, et kodulehel http://www.maaamet.ee/maaoksjon/ on üleval ka üks enampakkumine ühe Kareda valla maatüki kohta - müügis on Öötla külas asuv Nõo kinnisasi (28801:003:0603), millel suurust 7,02 ha ning mille alghind on 5650.-

Homme ootab mind ees notar ning Välja 8 ehk endise 4. maja korteriomandi seadmine. Nüüd on asjad lõpuks nii kaugele jõudnud, et koerast on üle hüpatud, sabast tuleb ka veel saada. Minu eelmisese nädala notariskäigust on sündinud 2 teadaannet:

Paide notari Ene Nuka menetluses on 04.juulil 1998. a surnud EVELYN-EDITHMÄNDUR'i (eelnenud nimi Kampus, sünd 19.12.1930, isikukood 43012194919) pärimisasi. Pärima õigustatud isikud, kes on Evelyn-Edith Mändur'i pärandi vastu võtnud, tuleb hiljemalt 30.mail 2011. a esitada notarile sellekohane avaldus aadressil Tallinna 18 Paides (tel 385 0727). Isikutel, kellel on andmeid pärandaja testamentide kohta või kelle valduses on pärandaja testament, palutakse sellest viivitamata teatada notarile. Pärast nimetatud tähtaega lahendatakse pärimisasi notarile esitatud avalduste alusel. Pärimistunnistus tõestatakse pärijate kohta, kes on esitanud notarile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta või kes on asunud pärandvara valdama ja kasutama ning kellest on notarile teatatud.
Pärimistunnistuse väljastamise kavandatav kuupäev on 03.06.2011. a.

Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu teatab, et pärandaja Evelyn-Edith Mändur(43012194919) suri 04.07.1998. a. Pärija Kareda Vald taotleb pärandi inventuuri. Palun pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatel isikutel teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale Heimo Vilpuu'le ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti pärimisseaduse §-des 131-133 nimetatud nõuetest. Üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud.
Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu, Tallinna 18, 72711 Paide. Tel 384 8724, e-post: heimo.vilpuu@taitur.just.ee.

Valdur osaleb homme minu asendusliikmena JAPi üldkogul. 

Reede õhtul olen kutsutud Koeru Valla Muuseumi 15. aastapäeva tähistamisele (no tegelikult, Paide valla sünnipäeva tähistamisele olen ka kutsutud, aga sinna ma lihtsalt ei jõua). Ja nädalavahetusel on kodu. Isa Tiit on Tansaaniast tagasi ja ema Liive on ikka ema Liive. Ahjaa, Järvamaa aasta emale saavad kõik oma kandidaate esitada. 

Võimuleppe KOVide osa jäi tagasihoidlikuks

Otsustasin, et teen korralise sissekande homme, kui on ära käidud Järvamaa teede talihoolde ümarlauas, peetud maha vallavalitsuse istung ning allkirjastatud mõni leping. Ja ilmselt on üks ja teine asi varasemast kõnelemata jäänud.
Aga üks artikkel Postimehest:

25.03.2011 17:14
Merje Pors, reporter

Võimuleppes sisalduv kohaliku halduse osa jäi tagasihoidlikuks ning üldiselt kohalike omavalitsuste (KOV) olukord ei muutu, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli professor ja avaliku halduse ekspert Rainer Kattel ning Kareda vallavanem Triin Pobbol.

«Kes elab täna hästi, sel on ka järgneval neljal aastal hea. Kes on nõrk, jääb nõrgaks,» iseloomustas Kattel kohaliku halduse osa.

Ilmselt ühe peamise punktina lootsid kohalike omavalitsuste juhid koalitsioonileppes näha seisukoha võtmist haldusreformi osas. Möödunud nädalal esitletud OECD riigivalitsemise raportis soovitati riigil omavalitsuste sunniviisilise liitmise asemel soodustada koostööd nende vahel. Sama teed paistab minevat Reformierakonna ja IRLi valitsus. Võimuleppes seisab, et riik soodustab omavalitsuste koostööd ja nende ühisasutuste moodustamist seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate ülesannete täitmiseks.  

«Eks eelkõige ootasin omavalitsusjuhina koalitsioonileppest riigi seisukohta haldus(territoriaalse) reformi kohta, seda see lepe aga ei sisalda. On vaid keskendutud omavalitsuste vabatahtlikule koostööle,» märkis Järvamaal asuvat Kareda valda juhtiv Triin Pobbol. «Tundub, et regionaalpoliitika ja kohaliku halduse teemast libiseti koalitsioonilepet koostades küllaltki kergelt üle.»

Rainer Katteli hinnangul on see hea märk, et valitsus ei lähe jõuga haldusterritoriaalset reformi tegema. Ta tõdeb, et kohalike omavalitsuste koostöö edendamine on kahtlemata õige suundumus, kuid samas ei ole see ka täna kuidagi piiratud või eriliselt soodustatud.

Ka Triin Pobbol kinnitas, et koostöö omavalitsuste vahel toimib praegugi, kuigi vahel jääb see mõne seaduselünga või riigipoolse uue idee valguses toppama.

Ta tõi näite, et Järvamaal tehakse ülemaakonnalist koostööd nii noorsootöö-, õppe- ja karjäärinõustamise-, ühistranspordi-, jäätmemajanduse- kui ka ettevõtlusvaldkonnas.

Kahe elukoha lubamine tekitab küsimusi

Uue mõttena käivad koalitsioonipartnerid välja ettepaneku võimaldada igal Eesti elanikul omandi, töökoha või perekondlike sidemete alusel määrata kuni kaks ametlikku elukohta ja sellest tulenevalt jagada nende vahel tulumaksu. See aga tekitab küsimusi, kuidas uus kord omavalitsuste tulubaasi ja korraldust mõjutama hakkaks.

«See tekitab palju küsimusi - kuidas planeerida eelarve koostamisel tulumaksu laekumist, mis saab lasteaiakohtadest, kuidas esitada arveid õpilaskoha maksumuse kohta jne,» märkis Kareda vallavanem.

Rainer Kattel täiendas, et ilmselt meeldib idee kahest registreeritud elukohast neile, kelle suvekodu on teises omavalitsuses. «Omavalitsustest võib see positiivne olla näiteks Otepääle ja muudele sellistele kohtadele, kus on palju teisi kodusid,» lisas ta.

Päeval sulatab, öösel külmetab.

Ei, me ei kavatse sel aastal vallamaja ära uputada. Jah, me oleme selleks korraks paremini valmistunud. - Nii võiks vastata kahele viimastel nädalatel enimesitatud küsimusele. Ei ole mina küll miskisugune ilmaekspert, aga kui praeguse rütmiga - päeval soe, öösel külm - edasi läheb, on asjalood mullusest märksa paremad.

Nagu kolm aastat tagasi, tuleb ka see kevad eriliselt prügiteemaline. AS Veolia kliendipäevade kuupäevad olid kirjas eelmises postituses. Aga kui küsimusi on, saab need esitada ka Taimole (taimo@kareda.ee, 3849023, 5237424). 

Ja kuna eelmisest aastast muutus maamaksusüsteem, olgu siis ka meelde tuletatud, et 31. märts on maamaksu tasumise maksetähtaeg. Maksuteated on juba ammu postkasti tulnud, aga rohkem saab lugeda maksu- ja tolliameti kodulehelt. 

See kevad tuleb jälle kord Teeme Ära! kampaaniaga. Esimesed talgud on kodulehele juba üles seatud, kuid tean, et lisaks Kadastiku ja Järva-Peetri kalmistutele plaanitakse talgupäeva ka Müüsleris (pargis ja ausambamäel) ning vana vallamaja juures. Nii et tasub juba mõtlema hakata, et kui see lumi lõpuks kaob, siis kuhu 7. mail oma sammud seada. 

Kuid veel enne seda - juba 4. aprillil saab naabervallas Järva-Jaanis head teha. Nimelt on seal esimest korda võimalus doonoriks olla ja verd anda. Kel tervist (ja kes verd nähes ära ei minesta...), sel tasub see heategu ära teha küll.

Ja ilus oled, Isamaa! Ehk Ants pani vaatamiseks üles 23. veebruari vastuvõtu kontserdi. Tasub kaeda küll!

Uhuru na Umoja*

Miks meie - Eesti naised oleme just niisugused, nagu me oleme?

Kuidas oleme sel tuulepealsel maal suutnud oma lapsed ikka eestlasteks kasvatada ja oma rahva alles hoida?

Milliseid jälgi on meie hinge jätnud mehed?

Kas meis on veel alles seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis?

Sellised read on kirjas esimese Eesti Naiste Tantsupeo avalehel. Pühapäeval näitasime koos teiste Järvamaa naistega (ja ka osa meestega) ette, kuidas me nendele küsimustele selle aasta 12. juunil Jõgeva linna staadionil vastama hakkame. Piletid on müügil siin ja tasub kaema tulla küll. 

Päev varem  Peetrisse naistepäevapeole ma ei jõudnudki (aga nüüd tean näiteks seda, et Tartumaal on olemas Järvemuuseum ja Puhja valla kodulehel on Puhja kiriku orelimark valesti kirjutatud :) ). Aga õnnitlused Annelile (ja tere tulemast samasse klubisse koos Anne, Külli, Ene ja minuga)! 

Teisipäeval oli volikogu, kus kõige tähtsama punktina kinnitati valla 2011.a. eelarve, mis lähiajal on saadaval valla kodulehel ja vallalehes. Peetri Põhikoolist ja Peetri Lasteaiast saab varsti Järva-Peetri Lasteaed-Kool. Ja võib-olla saab vallast ühe korteri omanik, vähemalt protsess selleks on nüüd algatatud (kuna 1998.a. surnud isiku pärijad ei ole senini pärandit vastu võtnud ning seaduse järgi saab sel juhul vallast pärija). 

Ülemkonstaabel Mati Seire ülevaade vallas möödunud aastal toimunu kohta jäi päevakorrast välja, seda siis seetõttu, et järgmisel päeval  leiti väga suure tõenäosusega nn Monika ajal kaduma läinud mehe surnukeha. 

Täna käisime Valduri ja Margusega Päästekeskuses ning tundub, et sel aastal on lepingu sõlmimine vabatahtliku päästekomando rahastamiseks lihtsam (kuid ärgem rutakem sündmustest ette).

Homme ootab mind ja Tõnut Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kevadkool. 

Ja ülehomme kõik matkama!

Ja - ilmselt jõuab see varsti ka kõikide klientideni, aga AS Veolia Keskkonnateenused kliendipäevad toimuvad 31.03.2011 kell 14.00-17.00 ja 14.04.2011 kell 9.00-13.00 Kareda Valla Majas.

* pealkirjaks siis Tansaania riigi moto vabadus ja ühtsus. Ja ilmselt kui ma ajaveebi külastuste statistikat vaataks, näeks ma, et viimasel ajal on siia kiigatud ka sellest riigist. Lehvitus isa Tiidule sinna kaugele! (Ja selle pildi peal on ta ikka vasakult kolmas :) )

"Plirts-plärts, käes on märts"

Aga seda plirtsu ja plärtsu ei paista veel kuskilt. Viimased päevad on olnud korralikult tuisused ning teedki kohati talviselt läbimatud. Vähemalt on riigiteede hooldaja jõudnud nõndakaugele, et bussipeatused on nüüd lume seest välja kaevatud. Tublid, muidu oleks lumi enne ära sulanud. Ja ennustusvõistlus, kas sel aastal läheb uputuseks või mitte, on varsti avatud. 

See nädal on olnud natukene kiirelt kiire ning sündmusi on sellesse jagunud ning jagub veel omajagu. Esmaspäevasel maavanema, JOLi juhatuse esimehe ja nn jõustruktuuride nõupidamisel rääkisime muuhulgas nii veebruari madalast kuritegevusest maakonnas (Kareda ja Koigi olid veebruaris "nullipoisid"), päästeameti suurenenud väljakutsete arvust seoses külmalaine ja ülekütmisega kui ka sotsiaaltöötajate elektriautodest. Jah, kui kõik läheb plaani pidi, hakkab ka Asta sellega selle aasta lõpust/järgmise algusest ringi vurama :) 

Kolmapäevasel JOLi juhatuse koosolekul tegime oma otsuse tegevdirektori küsimuses. Rääkisime muuhulgas ka kultuurikorralduse arengukava ülevaatamisest ning Riina Trumm Kodukandist ning Maiko Kesküla (kes tõstab isapuhkuse statistikat) JAKist rääkisid Järvamaa kodanikuühiskonna arengukavast. Hea uudis, et omavalitsustel on paari nädala jooksul võimalus küsida lisaraha kergliiklusteede rajamiseks; kurb uudis, et kuluaaridest on kosta olnud, et see raha tuleb nn teede lisaraha arvelt...

Täna küsisime ministeeriumis nõu. Seda me ka saime. Ja laiendatud volikogu eestseisus võttis läbi 15. märtsi volikogu istungi päevakorra. 

Homme on selle nädala viimane reede, laupäeval saab Peetris jalga keerutada ja aasta naist kaeda (viimane aeg laud ära broneerida!). Ning pühapäeval tantsime nii, et tantsime suvise naiste tantsupeo ülevaatuse vääriliselt. 

Plirtsumist-plärtsumist selle tuisuse tuule asemel!

Ahjaa! Ja vahepeal oli ju naistevastlapäev ka! Meid kostitati maitsva lumepallisupiga, aitäh, Valdur ja Taimo (ei tea küll, kust nad selle peale tulid, et naistepäevaks lumepallisuppi teha...)!