31 jaanuar 2010

Seelikuvalitsusele me ei allu! :)




Reedel Valgehobusemäel pärast JOLi suusatamiseks ei läinudki, kuigi olin iseendale selle lubaduse andnud. Aga 3 kilomeetrit me läbisime, mina jala, Siiri suuskadel, minul oleks murdmaasuusad vist liikumist takistanud.
JOL läks enamvähem, kõige lõpuks tegi üldkoosoleku liige Vello Teor juhatusele väga õige märkuse, et me teinekord asjad paremini läbi mõtleks ja läbi töötaks. Võtame arvesse.

Laupäeval ehitati Peetris lumelinna. Juba paar nädalat tagasi oli nn keskväljakule kokku aetud kolm lumehunnikut. Nii suurte külmakraadidega ei tahtnud kedagi lume ja veega mässama saata. Laupäeval oli ilm ka meie poolt, väga ilus. Kokku oli ehitajaid üle 30 (üle ei lugenud, aga oli nii praeguseid kui tulevasi isasid, emasid ja päris palju lapsi ja noori). Ühest lumehunnikust sai draakonilaadne elukas, teisest lumekindlus ning kolmandast hiigelsuur liumägi. Tõesti, pole naljalt nii suurt lumest liumäge näinudki. Veega kastsid linna üle tulevase abikomando mehed.
Panen siia paar enda tehtud pilt lumelinna ehitamisest, kuid kvalitseetsemad pildid on üleval Andruse Ventum Versuse kodulehel:

Ise kahjuks väga ehitada ei saanud, sest osalesin ühe maja korteriomanike koosolekul. 18st korteriomanikust oli kohal 12 ning majale sai ka valitseja valitud. Leppisime ka kokku ühe kindla aja - 23. aprilli pärastlõuna - kui kõik koos notarisse läheme ja korteriomandi ära seame.


28 jaanuar 2010

Juubilar "Vallaleht" sai 200

Täna siis ilus ja vaikne pidu peetud. Kuigi vallaleht tähistas oma 200. numbrit, oli tunne, et sünnipäev oli tegelikult Terjel. Veebruaris on jällekord aeg torti süüa, sest Terje hakkas lehte toimetama 1995. aasta küünlakuust.
Andrus tegi tänasest sündmusest ka video
Homne päev toob JOLi üldkoosoleku Valgehobusemäel. Kaklemiseks ei tohiks minna. Igatahes olen seda meelt ja usku, et JOLi revisjonikomisjoni esimeheks valitaks uuesti Siiri.
Õhtul kell seitse õnnestub ehk Väätsal kaasa elada Kareda ja Luutar Laenude korvpallimängule (kõigi eelduste kohaselt peaks meie poisid võitma).

Laupäeval ehitame Peetris lumelinna (kui ilm seekord ikka meie poolt on)!
Ja kell 2 osaleme Valduriga 9. maja majakoosolekul.

27 jaanuar 2010

Sellist talve me tahtsimegi!

Ainult et minu aju tardub vist küll varsti külmast ära :) Auto igatahes tujutseb.

Teisipäeval olin kutsutud Peetri kooli hoolekogu koosolekule. Kuna kooli hoolekogu tegeleb ka lasteaia küsimustega, siis põhiaur läkski uue rühma avamisega seotud probleemidele. Samuti otsustas hoolekogu hakata tööd tegema MTÜ loomise nimel. Ning - traditsiooniline küünlapäeva üritus toimub sedakorda järgmisel kolmapäeval kell 18.00.

Homme tähistab Kareda vallaleht oma 200. numbri ilmumist. Terje on lehte toimetanud 21. numbrist alates ning tema entusiasm ei ole raugenud (minu lehetoimetamiskarjäär jäi 3 aasta ja 30 numbri peale, seda imelisem see Terje töö mulle näib.) Igatahes ei tea ma ühtki teist kohalikku lehte, kus sõna saaks nii Sambla Juuli kui NurgaLuule, see on väärtus omaette.

Kristjani blogist lugesin, et ka Koiki tuleb abikomando. Peetri abikomando loomise leping on hetkel kuskil allkirjastamisel, aga kohe varsti ametlikult olemas, poistel enamik koolitusigi läbitud. Järva-Jaanis on abikomando aastaid tegutsenud, Koerus on "päris" komando, seega - päris turvaline värk.

25 jaanuar 2010

Presidendi tänukirja omanik!

Unustasin kirjutamata, et sain reedel tänukirja Vabariigi Presidendilt. Väga uhke! Olen siin varemgi kirjutanud, et osalesin projektis "Tagasi kooli!" ning õpetasin ühe tunni Peetri ja Kaiu põhikoolides. Nüüd tuli presidendi kantseleist uhke tänukiri, millele kirjutanud alla T.H. Ilves ise ning millel tekst: Tänan Teid, et jagasite "Tagasi kooli" algatuse raames Eesti koolinoortega oma teadmisi ja väärtustasite isiklike kogemuste toel õppimist ja õpetamist. Üheskoos saame muuta Eesti targemaks ja paremaks. Teile kuulub minu ja kõigi heade korraldajate tänu.

Eelmise nädala neljapäeval oli Maalehes kahe "külmetava kunstniku portree" ehk väga vahva pilt Tõnust ja Aivarist, kes Esna vanasse vallamajja oma hinge annavad. Neljapäeval allkirjastasime Tõnuga lõpuks ometi ka vana vallamaja lepingu, mille kohaselt see hoone tähtajatult MTÜ Karessenile kasutada anti. Jõudu!

Täna hommikul vestlesin kellegagi Eesti Postist. Saime täiesti ootamatult teada, et Peetri postkontor kavatsetakse lahti hoida nõnda, et Vodja/Öötla/Esna/Kareda bussiga sõitvatel inimestel postkontorisse enam asja poleks. Tegime Eesti Postile väikese palvekirja ning nüüd on nõnda, et kolmel päeval nädalas - esmaspäev, neljapäev ja reede - on postkontor lahti oma tavalistel aegadel, teisipäev ja kolmapäev aga kell 8.00-10.00.

Aga nüüd: tants-tants-tants-kabaree!

24 jaanuar 2010

Koostöö Järvamaal toimib!

Nonii. Üks ja teine on viimastel kuudel öelnud, et Järvamaa koostöö on kuhugi kadunud. Mina veendusin reede õhtul, et ei ole ta kadunud kuskile. On vaja ainult head eesmärki (reede õhtul siis minu mittetöötav auto) ja häid elluviijaid, kes igaüks oma panuse annab (seekord siis minu endised ja praegused naabrimehed Jaago, Kristjan ja Arto). Aitäh!

Neljapäeval kohtusin Andres Müürsepaga, Järvamaa haigla peaarstiga. Hea meel, et haigla juhtkond aktsionäridele (Järvamaa omavalitsused + Tapa vald) oma tulevikusuundadest teada annab ja kaasa arutada palub. Muidugi, päris keeruline on hetkel omavalitsustel omafinantseeringuga toetada Euroopa Liidult saadud nn õendusabiteenuse projekti, aga küll miskit välja mõtleme.
Samal õhtul said poisid Järvamaa meistrivõistlustel teise võidu ja jätkavad täiseduga. Järgmisel reedel kell 19.00 on Väätsal mäng Luutar Laenudega.

Reedel oli Paide-Türi-Kaiu päev. Hommik algas Järvamaa Noortekogu juhatusega. Päeval kohtusime omavalitsusjuhtidega Riigikogu Järva- ja Viljandimaa liikmetega. Türi kultuurimajas anti üle Järvamaa Aasta Tegu, mis sedapuhku läks Paide spordihallile. Aga kultuurimaja jättis imelise mulje! Ülle ja Andris on mõistnud üht väga olulist asja - sääraseid maju ehitatakse kord poolsajandis! Iga nurga ja iga tehnilise vidina peale oli mõeldud.

Õhtul viisin end kurssi kodukandis toimuvaga. Juhtus nii, et ka Kaiu valla 2010. aasta eelarve sai ette võetud ja seda puuritud. Eks vanast harjumusest, 6 aastat olen seda volikogus hääletanud (2009. aastal küll vastuhääletanud). Tore, et Kuimetsasse on tekkinud oma kultuuriselts. Nende rahvarõivaste soetamise projekt sai üle vaadatud ning seltsi juhatusele paar uut ideed antud.

Homme läheb PRIAsse noorteühing Savi järjekordne projekt. Selle projekti kokkukirjutajana hoian poistele pöialt ning loodan, et neil tekib ikka ja jälle hulle ideid, mida mulle ette sööta.
Samuti on järgmine nädal haridusteemaline - homme õhtul on lasteaias töökoosolek ning ülehomme õhtul olen kutsutud kooli hoolekogu koosolekule. Neljapäeval tähistame Kareda vallalehe 200. numbri ilmumist ning reedel on JOLi üldkoosolek. Sekka olen andnud iseendale lubaduse, et kõik valla sõlmitud lepingud saavad veel selle kuu jooksul läbi vaadatud.

Tänaseks pildiks ristitütre joonistatud "kodanik"

21 jaanuar 2010

Aga täna on isa Tiidul sünnipäev. Kõige kõvem kallistus!

20 jaanuar 2010

Lutzust toe-loopi ja axelini

Nonii. Eile oli õhtul volikogu istung ning siis ruttu nina telerisse iluuisutamist vaatama ja ei jõudnudki kirjutamiseni.
Eile oli volikogus eelarve I lugemine. Läks enam-vähem. Tööd sellega veel on, sest eesmärk on eelmisest aastast veel tunduvalt konservatiivsem olla. Kärpekohad ei saa olla kohaliku omavalitsuse põhiülesannete täitmist halvavad. Samuti võtsime vastu ametikohtade loetelu ja palgamäärade tabelid. Väikese omavalitsuse puhul ei tohi unustada, et peame täitma kõiki KOKSi ja teiste seaduste poolt meile pandud kohustusi!
Volikogu mitteametlik seisukoht oli, et lasteaia uus rühm tuleb lähiajal avada. Tööd selle nimel on viimased paar kuud juba ka käinud. Samuti otsustas volikogu alustada terviseprofiili koostamist.

Tänane päev möödus JOLiga. Alustasime (vara)hommikul KENKi nõukogu koosolekuga. Eelmine nõukogu koosseis on teinud otsuse vahetada KENKi nime, nii et Kesk-Eesti Noortekeskuse asemel oleks Kesk-Eesti Noorsootöökeskus. Siis ei saa ka keegi küsida, miks KENKis piljardilaudu pole :) 4. veebruaril tähistab KENK oma 10. sünnipäeva ning siis kuulutatakse välja ka Järvamaa noorte aasta! Olen oma blogis sellest varem ka kirjutanud, väike moto on: Noored kohale! Aasta jooksul on plaan mõelda rohkem noortele ning tunnustada rohkem tublisid noori (Arto tegi ka ettepaneku korraldada konkurss "Järvamaa noor vallavanem 2010" :) :) )

Siis läks päev edasi pääste- ja kriisiteemadel. Nüüd on otsustamise koht, kas teha ühine maakondlik kriisikomisjon (kuhu siis kuuluksid omavalitsusjuhid+ päästejuht+ politseijuht+ haiglajuht jne ning mida veaks JOLis selle valdkonna eest vastutav inimene (ehk siis mina)) või teeks igaüks oma kriisikomisjoni (kuid siis jääb teadmine naaberomavalitsuse ressursitagavaradest nõrgaks).
Kõige lõpuks istusime koos JOLi juhatusega. Panime eelarve tulupoole lukku, kulupoolega tuleb tegeleda... Strateegiat ja muud ei jõua väga pikalt mõtiskleda, otsuseid on vaja kohe!
Homme kohtun Järvamaa Haigla peaarsti Andres Müürsepaga.

Hea meel, et saan nüüd tulpa "loen" lisada ka Kristjani blogi.

Eilses Postimehes oli väike uudislugu, et kaitseminister läheb Kosovosse missiooni lõpetama. Venna saatis pildi ka, et Taani pataljon suletud. Seega näeb venna Eestimaa talve ka ära! Raino tänased sõnad: käisin juuksuris, kutt ei suutnud aru saada, kuidas saab kuskil maailmas olla 20 kraadi külma. Kõik on võimalik, Eestimaal eriti.

18 jaanuar 2010

Töötu haigekassast

Paar nädalat tagasi tekkis ühel töötul vajadus kiireks operatsiooniks. Kuna ta oli ennast siiamaani töötukassas "märkimata" jätnud ning ravikindlustus hakkab toimima alles 31. päeva pärast, oli tal vaja kogu operatsiooniraha korraga välja käia. Kahjuks saab omavalitsus inimest sellisel juhul vaid osaliselt aidata...

Seepärast väike meeldetuletus, mis igale töötule (ja me kõik teame ju kedagi, kes teab kedagi, kes on nn pikaaegne töötu) marjaks ära kulub, Eesti Haigekassa kodulehelt pärit:

Tööandja poolt kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast seda ravikindlustus lõppeb ning kõikide tervishoiuteenuste eest (va.vältimatu arstiabi) tuleb inimesel endal tasuda.

Kui inimene on kaotanud nii töö kui ka ravikindlustuse, kuid soovib uuesti töökohta leida ja ravikindlustatu staatust säilitada, siis on tal võimalik ennast Tööturuametis töötuks registreerida. Töötul on õigus ka ravikindlustusele. Ravikindlustus tekib registreeritud töötule alates 31. töötuks registreerimise päevast. Osaledes aga Töötukassa suunamisel juba enne 31. päeva tööturukoolitusel, tööharjutusel või tööpraktikal, tekib ravikindlustus alates teenusel osaletud päevast. Kui inimesel on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, siis hakkab ravikindlustus kehtima päevast, mil vastava toetuse saamise õigus tekib ehk tööturuameti või töötukassa positiivse otsuse tegemise päevast.

17 jaanuar 2010

ütle, mis on inimene

Polegi mitu päeva oma blogi avanud ning nüüd aeg veidi aru anda.
Neljapäeva hommik algas haridusteemalise nõupidamisega Koerus. Koos istusid Koeru, Rakke, Ambla, Järva-Jaani ja Kareda valla- ja koolijuhid. Põhiküsimus oli, mis saab selle piirkonna gümnaasiumitest, kui uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus vastu võetakse, ning mis saab siis, kui ei võeta... Kohtumisest jäi arusaam, et kui Ambla ja Järva-Jaani oleks koostööks ja Piibe gümnaasiumiks valmis, siis Koeru on kahtleval seisukohal. Jah, hetkel on Koerus suurim piirkonna kool, kuid gümnaasiumiastme õpilaste arv riigirahadega väljatulekuks üsnagi minimaalne. Usun, et sellel küsimusel on haridusteema asemel väga palju laiem teema. Ehk on Piibe gümnaasiumi loomine võtmeküsimuseks Järvamaa säilitamisel senisel kujul?
Reedel oli kiire nõupidamine ASis Paide Vesi. Eelmise aasta lõpul tuli uudis, et 7 Järvamaa omavalitsust (Kareda, Roosna-Alliku, Imavere, Koigi, Ambla, Paide vald ja linn) sai Ühtekuuluvusfondist pea 200 miljonit selle piirkonna vee-ja kanalisatsiooniseadmete rekonstrueerimiseks. Seoses sellega on vallad nüüd Paide Vee aktsionärid. Leppisime vallavanematega kokku (kuigi eriti hästi see esimese korraga välja ei tulnud), et meid esindab aktsiaseltsi nõukogus Ambla volikogu esimees Vello Teor.
Sealt edasi Järvamaa Ühistranspordikeskuse üldkoosolekule. Kuna eelmiste juhatuse liikmete volitused on läbi saanud, oli vaja uut juhatust. Oli hea meel tõdeda, et jäime truuks regionaalsetele põhimõtetele. Ida-Järva esitas oma kandidaadiks Margus Vaasi ning mina naabervallavanem Peeter Saldre. Loodan, et need mehed nüüd ja tulevikus info koju kätte toovad. Muuhulgas valiti ka uus revisjonikomisjon, mille liikmed nüüd Kristjani ja Raidiga oleme. Küsimus, kuidas areneb JÜTK edasi olukorras, kus riik on hakanud tegutsema piirkondlike ühistranspordikeskuste loomise nimel (4 ARKile alluvat keskust Eestis) ning vood on langenud rohkem kui 10%?
Seejärel käsime Järvamaa Infoportaali sünnipäeval. Usun ja loodan, et ka teistel omavalitsusjuhtidel on kindel soov ja veendumus seda portaali edaspidi samas mahus toetada. Liiatigi on portaali külastusnumbrid päris korralikud. Samuti loodan, et tulevikus kirjutavad portaalile oma artikleid ka teised vallavanemad minu, Kristjani ja Kalju kõrval.
Laupäeval tahtsin jõuda Valgehobusemäele Järvamaa noortekogu aastalõpuseminarile (nimi oli selline, kuigi tegelikult siis aastaalgusseminar :) ), kuid tähtsamad asjad kõigepealt. Kiidusõnad siinkohal Rapla haigla erakorralise meditsiini osakonnale kiire ja asjaliku tegutsemise eest.

13 jaanuar 2010

Esimene võit

Tulin just Kareda poiste mängu vaatamast. Esimene mäng Koigi vastu oli vägagi nurgeline ja kohati korvpalli mittemeenutav. Sellest hoolimata esimene võit. Kuna mängime tänavu II liigat, peaksime põhirõhu panema sellele, et play-offidele saame ning siis täiega peale. Järgmine mäng on järgmisel neljapäeval kell 19.00 KK7 II vastu PÜGis.

Täna oli esimene JOLi juhatus 4 kuu jooksul. Päev oli asjalik ja venis päevakorrast veelgi pikemaks. JOLi eelarvet lõplikult paika ei saanudki, küsimus, kas minna totaalse miinimumprogrammi või natuke rohkemaga. Järgmisel kolmapäeval on erakorraline juhatus ning siis peame omavahel asjad lõpuni vaidlema.
Võtsin üsnagi kriitiliselt sõna Põhja-Eesti Turismi teemadel. Igatahes on nüüd sõna sekka öeldud ning 5 maakonna maavanemad ja omavalitsusliitude juhatuste esimehed saavad lähipäevil minult ja Katrinilt ühe pöördumise. Nõndakaua olen ka PETi nõukogu liige.

Homme hommikul on Koerus Ida-Järva + Rakke koolivõrgu teemaline arutelu ja kell 19.00 volikogu eestseisus.

12 jaanuar 2010

ah tead, Sirje, ma ei viitsi sinuga enam vaielda siin*

* nõnda ütles ühe minule väga lähedase valla vallavanem volikogu istungil ühele volikogu liikmele.

Kuulasin täna Ringmikrofoni saadet ning kohati teema täitsa haakub. Enamasti unustan küll selle saate otse kuulamata, aga kui jällekord meelde tuleb, siis Kuma kodulehele ning mitu saadet korraga. Täna oli siis muuhulgas juttu minu naiivsusest ning noorusest. Naljakas, aga ma pean ise aeg-ajalt arvutama, kui vana ma nüüd olingi... Jah, olen küll ühe ja teise ameti jaoks liiga noor, aga kui oleksin 20 aastat vanem, oskaksin vist sellisest jamast kauge kaarega mööda minna :)
Liiatigi olen omavalitsustega seonduvat näinud 18aastaseks saamisest alates. Ja mitte ainult näinud, vaid kahe Eesti omavalitsusega suures osas ühes rütmis hinganud. Ning näinud väga erinevaid kihte pidi - olnud 2 koosseisu volikogu liige, juhtinud volikogu komisjoni tööd, toimetanud 3 aastat kohalikku vallalehte, olnud 2 aastat ametnik, 2. aastat vallavanem....

Täna oli Järva Kilva järjekordne voor. Halvasti ei läinud. Sain teada, et esimene, Douglas Engelbarti poolt esitletud arvutihiir oli puidust! Teinekord usun Valdurit.

Homme JOL ning 19.00 Koigis poiste esimene mäng Järvamaa liigas!

11 jaanuar 2010

Sinine esmaspäev

Tänane päev tõi üsna mitu vahvat kohtumist ning üsna palju tavapärast paberimäärimist.
Esimese hooga ei saanud hommikul aru, miks olin kella tavapärasest tunni varasemale helisema pannud. Pärast sain aru küll - ei jõudnud volikogu esimehele Siirile sünnipäevaks kaarti valmis. Praeguseni see tegemata ongi, sest minu vahva naabrinaine otsustas täna öösel taaskord "veidi" häält tõsta (ärkasin lause: "no mis sa teed, sa ajad ju majarahva üles" peale. Kui Tartus elasin, oli meie ülevaltnaabritel aeg-ajalt ikka tuju tülitseda. Ajalukku läheb naabrimehe karjutu - "pane suu kinni, siis räägime..."). Aga puuduvast kaardist hoolimata Järva-Jaanis ära käisin ning Siiriga kohvitassi taga valla ja maakonna asju ka arutasime.
Päeva naljakaim kohtumine oli vast saate "Saladused" toimetajate-asjapulkadega. Kui väljas on -20 kraadi, siis maainimene paneb mõistusega riidesse. Linnainimesel oma kiiksud...
Ehk sai neil kõik külmast hoolimata siiski filmitud, kuigi me kirikuõpetaja Leaga ikka veidi sekkusime ja seletasime, kuidas on eetiline ja viisakas surnuaeda filmida, kuidas mitte...

Sünnipäev oli täna ka Helenal ja Andresel ehk siis Müüsleri fanattidel. Palju õnne ja palju ideid nendele! Kohtusin täna kahe noore mehega, kes Müüsleris ökoelu propageerida tahavad. Päris huvitav. Kolmapäevaks annan neile vastuse, mis asjast arvan.

Kaleviga arutasime Järvamaa meistriliigat korvpallis. Kes Kareda võistkonda toetada tahab, siis olete oodatud. Esimene mäng on kolmapäeval.

Homse päeva põhimärksõnad vallavalitsuse istung ning Järva Kilbi järjekordne voor.


10 jaanuar 2010

Sõrandu külamaja sai uue siseviimistluse

... ning selle puhul andsime eile Sõrandus väikese kontserdi.
Pilti tegi Andrus Järva Teatajast.

Järgmine nädal toob ühe ja teise koosoleku ja ühe ja teise asjaajamise. Esmakordselt peale valimisi saab kokku ka JOLi juhatus. Aga sellest kõigest nädala jooksul.

08 jaanuar 2010

Kaks tähtsat ametit juures...


Täna oli pehmelt öeldes kiire hommikupoolik. Päev algas Türil PRIAs. Sealse teenindusbüroo inimesed on väga asjalikud, vastutulelikud ja sõbralikud. Varsti (aga millal, seda ei teadnud nad isegi) saavad nad uue kodu Paides, kuna 1. jaanuarist on olemas põllumajandusamet. PRIAsse viis tee kahe projektitaotluse pärast. Põnevaim neist oli minu kirjutatud noorteühing Savi taotlus rehviseadmete ostmiseks. 125 tuhande krooni eest (millest siis 90% tuleb Leader-meetmest) soetatakse mootorratastele mõeldud rehvivahetusseadmed. Neid seadmeid piirkonnas pole ning kohalikud asjaarmastajad peavad sõitma rehvivahetuseks Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse. Rehviseadmete olemasolu ning kasutamine annab kohalikele noortele tegevust ning annab võimaluse nn alternatiivse noortekeskuse tekkeks.
Eilne päev tõi mitteametliku uudise muinsuskaitseametilt - kui hästi läheb, saame 2010. a. riigieelarvest toetust Järva-Peetri kirikuaia piirdemüüri avariirestaureerimistöödeks.

Veidi hilinemisega jõudsin Kesk-Eesti Noortekeskuse nõukogu koosolekule. Uuele koosseisusele (mina, Arto J-Jst, Vahur Türilt, Marii maavalitsusest, Piret "vana olijana" Paidest) oli see esimene koosistumine ning KENKi tööga tutvumine. Pooleteise nädala pärast istumine taas koos ning arutame põhjalikumalt KENKi 2010.a. eelarvet. Koosoleku lõpuks valisime ka uue nõukogu esimehe. Kuna eeldada oli, et täna JOLis tegevusvaldkondade jaotumiseni jõutakse ning olin avaldanud soovi noorsoo valdkond endale võtta, saingi selle koha.

Päeva "mõnusaim" koosolek oli muidugi JOLi üldkoosolek. Palju õnne Veljole, tema 27 poolthäält 28st on väga vinge saavutus kogu JOLi ajaloo mõistes. Arvata oli, et esimese ja teise aseesimehe kohale rabelemiseks läheb. Teise aseesimehe kohale oli kaks kandidaati - Jarno Väätsalt ja Aivo Türilt, hääled 15/13. Minu jaoks olulisim päevakorrapunkt oli esimese aseesimehe valimine. Põhikirja järgi saab esimesest aseesimehest järgmisel aastal esimees. Kandidaate seati üles samuti kaks - mina ja Kristjan. Hääled jagunesid 15/13. Aitäh!
Loodan, et JOL saab nüüd tegutsema, sest pea pool aastat on üsnagi vaikne seis olnud.

Aga täna õhtul on preemiate üleandmistseremoonia. Kuigi Kareda kandi inimesi seekord preemia saajate hulgas pole, läheb minu lilleõis Kristiinele kui aktiivsele noorele, Jaanikale ja Üllele.


Täna on kahel
tähtsal inimesel - vanaema Lillel
ja vanaonu Ülol sünnipäev.

Palju õnne ja tervist!


07 jaanuar 2010

Sõbrad, hääletame!

Ameeriklastel on hea lühend TGIF - Thank God It's Friday. Loodan, et JOL hingab pärast homset 2. katset samuti kergendatult. Hingab nii, et hundid söönud ja lambad terved. Hingab nii, et ühine eesmärk (põhikirjas kõlab see uhkelt: liit on ... Järva maakonna omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus koostöö korraldamiseks, ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks, lähtudes oma tegevuses avalikest huvidest) säiliks ning kellelegi ei tuleks mõttesse jällekord sedasama põhikirja käänata.
Liiatigi ei ole olukorras, kus liitu juhib 12-liikmeline juhatus ning eestseisus (esimees, I ja II aseesimees) on vaid mitteformaalne kooskäimisklubi, mõtet juhatuse esimehe rolli igal sammul ületähtsustada. Uue esimehe olulisem ülesanne saab olema koostöötoime taaselustamine.
Ise toetan homme Veljo Tammiku kandidatuuri. Veljo küll nn uue tulijana on tegelikult 14 aastat omavalitsuses töötanud ning seaduste ja numbrite maailmas väga hästi orienteeruv.
Aga kui homme taaskord fifty-sixty läheb, siis küsiksin samuti - milleks meile JOL.

Enne JOLi on KENKi nõukogu koosolek, kus esimest korda nõukogu liikmena osalen. Tänane "öökapiraamat" on selle sihtasutuse põhikiri, eelarve, JOLiga tehtud baasfinantseerimise leping ning tegevuskava.

Õhtul on Oisus JOLi haridus-, spordi- ja noorsoopreemiate üleandmine. Tulge ka!

Laupäeval kell 15.00 on Koigi vallas Sõrandu koolimaja uue sisustuse ja uue aasta tänuvastuvõtt koos ehitajate, rahastajate ja toetajatega. Anname kooriga seal ühe väikese kontserdi.

06 jaanuar 2010

tänasele sünnipäevalapsele




Kõik me läheme
muretust lapsepõlvest
uudishimuga
otsima oma tõde -
koduradadelt kaasa
armastus tuleb.
/V. Osila/

Kõige kõvem kallistus,
armas ema Liive!

05 jaanuar 2010

Lumi on lahe

Paar korda on minult küsitud, kuidas selle lumelükkamisega lood on. Lisan väikese väljavõtte pakkumise kutsest
Lumetõrjetöid teostatakse kui lumekatte paksus teedel ja platsidel ületab 10 cm

Lumetõrjetöid teostatakse kogu tee laiuses nii et mahasõidud ei oleks lumega suletud ja tagatud on juurdepääs hoonetele.

Lumi eemaldatakse hoonete juurdepääsuteedelt kuni hooneni või takistuseni.

Lumetõrjet alustatakse hiljemalt kell 5.00 hommikul.


Homme lisan siia ka teede nimekirjad, siis täpselt näha, mis ajaks kust lumi lükatud peab olema. Kindel on see, et hommikul kell 7 igalt poolt puhas ei ole ja ei saagi olema. Liiatigi, kui vallateelt riigiteele jõuda, on seal jamasid rohkemgi... Riigiteed kuuluvad esimesse seisunditasemesse ehk nagu ütleb maanteeameti kodulehekülg : Seisunditasemel “1” piirdutakse üldjuhul lumetõrje tegemisega, libedustõrjet tehakse ainult ohtlikel teelõikudel, milleks on järsud tõusud, langused, raudteeületuskohtade lähedus vms tagades haardeteguri väärtuse nendel lõikudel vähemalt 0,25. Muudel lõikudel toimub libedustõrje tegemine ainult erandlike olude korral, kui haardeteguri väärtus langeb alla 0,20.
Lumetõrjet tehakse meie valla riigiteedel 36 tunni jooksul pärast lumesaju lõppemist!

Minu arust on Rainer hästi hakkama saanud. Kui on muresid, palun andke aga teada.

Ja - ohutut liiklemist!

Pildil minu Focus Kaiu maja ees nn novembritormi ajal.


Aga lubatud nimekiri on siin:

Välja tänav, Lasteaia tee, Koolipargi tee, Jäätmejaama tee, Kalda tänav, Allee tee, Kontori tee, Koolimaja tee, Kirikaja tee, Ümbernurga tee, Võlaküla tee - lükatakse lahti hommikul 7.30ks

Kareda-Esna, Küti tee, Õle tee, Kareda tee, Põlendiku tee, Ämbra tee, Metsavahe tee, Valila tee, Kibuküla tee, Metsaserva tee, Peedi tee, Öötla tee, Jaama tänav, Aia tänav, Põhja tee, Uudismaa tee, Klapi tee, Looduse tee, Kooli tänav, Köisi tee, Roosioja tee, Liblika tee, Ellermaa tee, Tuubli tee, Glage tee, Laane tänav, Laada tänav, Mölla tee, Veskimäe tee, Lõuna tee, Järve tee, Reinu tee, Luha tänav, Roheline tänav, Viru tee, Niinesalu tee, Karja tänav, Ukuaru tänav, Peetri 10, Peetri 7, Peetri 4, Peetri 1, Peetri 2, Peetri 2, Peetri 8, Peetri 9 - lükatakse lahti 5 tundi pärast lumesaju lõppemist

Ülejäänud 194 teeotsa lükatakse lahti 12 tundi pärast lumesaju lõppemist

04 jaanuar 2010

Valikud tehtud

Täna oli JOLi spordi-, kultuuri- ja noorsoopreemiate väljaandmise komisjonide koosolekud. Kuna suure tõenäosusega saab sel reedel minu uueks vastutusvaldkonnaks turismi asemel noorsoo, olen selle preemiakomisjoni esimees.
Aktiivse noore ja noorsootöötaja preemiale kandideeris mitu väga head tegelast. Siiski hea meel, et komisjon (peale minu veel Anu Järvamaa Noortekogust, Eevi maavalitsusest, Eve KENKist ning eelmise aasta preemiasaaja Marika Kuusik) langetas mõlemas kategoorias otsuse ükshäälselt/meelselt. Laureaadid saavad preemiad kätte sel reedel Oisus.
Eile käisime ristilastega Valgehobusemäel Jaak Mae suusasõitu kaemas. Väga meeldiv koht ja imeline ilm muidugi ka. Pilte klõpsutas Anu. Aitäh sulle!

02 jaanuar 2010

Kes minevikku ei mäleta, see...

3. jaanuaril 1920. aastal kell 10:30 vaikisid relvad ning Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel algas vaherahu, mis kestis Tartu rahulepingu allkirjastamiseni.

5. jaanuaril 1919 oli nn Müüsleri lahing. Leidsin 2009.a. jaanuarikuu Koeru Kaja sirvides Mait Raudsepa väga hea artikli.
Siin ta on:
Olen Müüsleri lahingu kohta otsinud andmeid Eesti Vabadussõja ajaloost ja 90 aasta tagustest ajalehtedest. Siiani tulutult. Sellise nimetusega lahingut ei ole olnudki. Üpris tõenäoliste andmeteni jõudsin tänu Tanel Kutti vihjetele. Alljärgnev on refereeritud 1934.a. 14. juuli “Postimehest”.
Vabadussõja Müüsleri mälestusmärgi püstitamise on algatanud Järva Kaitsepataljonis võidelnute ühing. Eesmärk oli Vabadussõjaaegsete sündmuste jäädvustamine sealkandis. Mingit võidulahingut ei ole Müüsleris kunagi toimunud.

Müüsleris toimus Järva kaitsepataljoni esimene tõeline tuleproov, siin tuli esimest korda kodumaakonna vabastamiseks välja astuda. Müüsleri mälestussammas on KÕIGI nende võitluste meeldetuletuseks, millised leidsid aset detsembris 1918 ja jaanuaris 1919 sellel frondil, mille tähtsaimaks keskuseks on arvatud Müüsleri.
Müüsleri mälestusmärgi püstitamisega on mõeldud Järvamaa omakaitse tähtsale osale maakonna vabastamisel punavõimust.
Ekslikult nimetatakse Müüsleri võidulahingut ja võidulahingu monumenti. Võidulahingut, kui niisugust, ei ole ajaloos kunagi olnud. Müüsleri mälestusmärgi avamine on aupäev Järva kaitsepataljonile. Järva kaitsepataljoni asutamise mõttele tulid Paides maavalitsuse ümber koondunud tegelased 1918.a. detsembris, kui punaväed olid lähenemas sisemaale. Tallinna valitsusvõimud andsid loa kohapealse sõjalise jõu loomiseks 17. detsembril. Järvamaa löögipataljoni ülemaks määrati leitnant Kanep (hilisem Toompea lossi komandant kolonel-leitnant Kanep).

Teist valikut ei olnud

Muidugi oli mitte millestki raske alustada ja võidelda edasitungiva vaenlasega, kuid olukord kohustas. Teist valikut ei olnud. Kompaniide formeerimist alustati jõululaupäeval. Esimesteks reameesteks said kaitseliitlased ja vabatahtlikud. Hiljem liitusid Paide keskkooli õpilased. Meeste puudus oli suur. Järvamaa sõjaväeline valitsuse asus teostama mobilisatsiooni. Lipu alla kutsuti kõik 18-50 aastased mehed nendest valdadest, millised ei olnud veel punavägede kätte langenud. 31. jaanuariks oli pataljonis 551 meest. Järvamaa sõjalise valitsuse eluiga piirnes üksnes mobilisatsiooni läbiviimisega. Sõjaväelise valitsuse loomist Järvamaal on nimetatud omavoliliseks sammuks. Teisalt, tollastes oludes oli mobilisatsioon paratamatu. Asjaosaliste peale esitati sõjaprokurörile koguni kaebus. Kindral Laidoneri käsul süüdistus lõpetati.

Vahepeal oli punavägi tunginud juba Järvamaale. 22. detsembril langesid Rakke ja Vägeva jaamad, 24. kp Tapa raudteesõlm.
23. detsembril tuli ülemjuhatajalt käsk, igal tingimusel kaitsta Paide ümbruskonda. Korrapäraseid väeüksusi kaitsesse läkitada ei olnud. 21. detsembri õhtul jõudsid punased Koeru. 23. detsembril teatas lipnik Treilmann Koerust: kui abi ei saadeta, siis kauem ta vastu ei pea. Paidest tuli kaitseliitlasi ja lisandus kohalikke kaitseliitlasi. Vaenlane oli jõudnud 33 km kaugusele Paidest. Oli kujunenud ohtlik seisukord.

Põhjakal kees võitlus
28. detsembriks jõudsid punased vaevalt 10 km kaugusele Paidest. Linnas oli kuulda lahingumüra. Põhjakal kees võitlus. Siin suutsid Järva kaitsepataljoni vaprad võitlejad punaste edasitungi peatada. Tollased ajalehed kirjutasid punaväelaste poolt rüvetatud Sargvere mõisast. Nad olla saali tiibklaverit potilkäimiseks kasutanud.

Punaste seljatagust ähvardas Võhmuta mõisa jõudnud 1. ratsarügement. Seetõttu tõmbuti Paide alt rutuliselt tagasi ja peatuti uuesti Koerus. 2. jaanuaril saabus ülemjuhatajalt telegramm, milles Laidoner kirjutas, et oleme Järva pataljoni ees võlgu, et vaenlane ei jõudnud Paideni ja sealse kitsarööpmelise raudteeni.
5. jaanuaril alustas punavägi uut pealetungi Paide sihis. Müüsleris toimus lahing Järva pataljoni ja punaväeosade vahel. Kolme tunnise lahingu järel olid meie mehed sunnitud taanduma. Müüsleri mõisa juures langes kaitseliitlane, Abajalt pärit August Erde. Samuti taanduti Peetri ja Esna ümbrusest. 7. jaanuaril toimusid lahingud Öötlas (tollastest ajalehtedes võib lugeda, et suure osa vastastest moodustasid punased soomlased. M.R.) ja Palus. Õhtuks olid Palu ja Öötla mõisad jälle eestlaste võimuses. Järva pataljon koos 1. ratsarügemendiga suutis punaste pealetungi Paide sihis seisma panna ja 9. jaanuaril, vastavalt ülemjuhataja käskkirjale, üle minna üldisele pealetungile. 8. ja 9. jaanuaril arendati pealetungi jälle Peetri ja Müüsleri frondil. Vaenlane taganes kogu rindel. Soomusrongi võitlejad vabastasid Tapa.

Supikatel sai otsetabamuse

10. jaanuaril vabastas pataljoni 3. Kompanii Koeru ja Rakke. Rakkesse oli jõudnud ka soomusronglased. Punased olid Puhmus otsustanud lõunat pidada. Järvalaste mürsud tabasid vaatluspunkti veskis ja vaevalt keema hakanud supikatelt Pikamihklil. 10. jaanuari õhtuks oli Järvamaa punavõitlejatest vaba.
Hiljem võitlesid Järva pataljoni sõjamehed Viru-, Tartu- ja Võrumaal. 27. jaanuaril, pärast mõnepäevast reservis olemist läkitati järvalased Peipsi äärde, kus lammutati lõpuni äsjaformeeritud vastase 1. Pihkva polk. Saadi palju sõjasaaki. Ülemjuhataja läkitas õnnitlustelegrammi. 1. veebruaril tulistati Võõbus alla vaenlase sõjalennuk.
4. veebruaril formeeriti pataljon ümber rügemendiks, mille ülemaks määrati kolonelleitnant Vahtramäe, tema abiks leitnant Kanep.
Müüsleri mälestusmärk tuletab tulevastele põlvedele meelde meie rahva sangarlikku ajajärku, mil tegutseti puhtast isamaaarmastusest. 15. juunil 1934.a. korraldati Müüsleri mälestusmärgi pidulik avatseremoonia, kuhu olid saabunud riigivanem K.Päts, ülemjuhataja J.Laidoner ja kaitseminister kindral P.Lill.

Anneta Paul Nusiku parteitute poliitikute varjupaigale