http://www.stat.ee/rel2011

Aasta on alanud mõnusalt töiselt, aga miskit erakordset erka polegi kirjutada. Mina olen ennast ära loendanud, tegin seda juba eelmise aasta viimase päeva esimestel tundidel, kui rahvaloendus oli just-just alanud ning see kurikuulus näidik http://www.stat.ee/rel2011 lehel täitsa roheline oli. Iseenesest pole küsitluses miskit keerulist.

Täna tuli meile ka elektriauto leping. Vaatame selle üle, allkirjastame ja siis vurakbki üks elektriauto Kareda valla teedel. Liitusime ka KOVTPga ehk kohalike omavalitsuste teenusportaaliga ning meie kodulehekülg saab varsti uue kuue.
Sel nädalal olen pugenud ninapidi paberitesse, homme on Järvamaa Kultuuri Nõukoja koosolek ning ülehomme JOLi juhatus. Esimene siis, mida juhatab Aivo Prüssel. Üldsegi tundub, et Türil ikkagi tuli tüli. Ja kolmapäev on ka mitme toreda inimese sünnipäev: volikogu esimehe Siiri ja vallavalitsuse liikme Andrese ja raamatukogu juhataja Helena. Aga raamatuid saab lähiajal raamatukogu asemel tuua vallavalitsusse, sest Helena on haiguslehel.

as

Minul on aju hallollus asendunud tattollusega, nii et hoidke jalad soojas ning lörtsisajus ringi ärge jookske.

Mäletan eelmist aastat, nagu see oleks olnud eelmisel nädalal....

Soovin, et tänavune aasta tooks imelisi hetki igasse päeva. Ei taha mina tagasi ei tea mis kuldseid aegu, ma tahan olla õnnelik siinsamas ja just praegu. 

Hea meel, et ka tänavu on üks 10st Järvamaa Aasta Teo nominendist Kareda vallast - kui eelmisel aastal sai oma hääli anda Aivar Piirsalule ja tema Öötla küla leiule, siis tänavu on nominentide seas Kalamatsi kitsefarm ja meierei Esna külas. Üks võimalik koht häälte andmiseks on siin Järvamaa Infoportaalis.

Täna on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev. Koos kaitseliitlastega asetasime pärja ja süütasime küünlad Järva-Peetri kirikaias olevale mälestuskivile ning oli vaikuseminut. Sellel Reaalkooli poisil, kes ütles, et kui poleks olnud Vabadussõda, ei räägiks me ja ei mõtleks me praegu eesti keeles, oli tuline õigus.

Homsesse päeva mahub ka kohtumine haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega. Saab ametlikult kuulda, mis tuuled sellest majast puhuvad.

Kuigi öeldakse, et - kes vana asja meelde tuletab, see...  siis on paslik siia üles panna minu aasta kokkuvõte. See on modifitseeritud kujul olemas detsembrikuises Vallalehes ning varsti ka Järvamaa Infoportaalis.

Lennukaid ideid, tervist ja õnnelikke hetki!

Aastad pole vennad, öeldakse. Sellele saab kinnitust vaid sellestki, kui õue vaadata. Kurikuulus Moonika tõi lund, tuisku ja hangesid, porise sügise moodi Patrick viis päevadeks voolu paljudelt majapidamistelt.

Aastad pole vennad ka tegudes. Millega läheb ajalukku 2011. aasta? Eesti riik ja Kareda vald tähistasid oma taastamise 20. aastapäeva. Vahel öeldakse, et 20aastane riik on veel liiga noor selleks, et kõik süsteemid paigas oleksid ning elu hästi toimiks. Riigi tasandil on räägitud haridus- ja päästereformist, haldusreformi ja haldusterritoriaalse reformi idee on taas päevakorda tõusnud.
Eesti Panga viimane majandusprognoos ütleb, et 2012. aastal aeglustub majanduskasv järsult. Vald on riigi abiga läbi teinud tervendamisprotsessi, kuid see ei tähenda, et edaspidi lihtsamalt läheks. Eks oleme tavakodanikena poes käies märganud, kui palju on aastaga kallinenud tavaline toidukorv.
Tublid ja ettevõtlikud
Peetrit on ikka peetud Järvamaa ja kogu Eesti viljaaidaks. 2011.a. avati Ämbra külas AS Peetri Põld ja Piima robotlüpsilaut, mis Eesti moodsaimaks laudaks tituleeriti. Ainult kahju, et robotlüpsilaut tähendas ka töökohtade kadu.
Aita Mets ja Jaan Raudkivi-Laiman valmistavad Esna külas Kalamatsil Eesti esimeses kitsejuustufarmis kitsejuustu, mida saab proovida ja kaasa osta näiteks Põhjaka mõisast.
Hea meel, et kilplased on oma koja valmis saanud. Kuna uues hoones on võimalus pakkuda ka toitlustust, on see Kilplala külastatavust kindlasti tõstnud.
MTÜ Karessen on saanud rahastuse Esna vana vallamaja katuse vahetamiseks. Palju on oma käte ja oskustega ära tehtud siseruumides. On lootust, et see piirkonna ajalooline ehituspärl oma Okasroosikese unest varsti ärkab.
Esna vanast vallamajast mitte kaugel – Esna jõe kallastel on palju ära tehtud jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks.
Muinsuskaitseameti toel oleme saanud natukene korrastada Ataste seminarihoonet.
Kui kõik toimib, hakatakse sel aastal rekonstrueerima Peetri aleviku ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteeme ning ehitatakse uus biopuhasti. Projekt viiakse ellu AS Paide Vesi eestvedamisel ning Kareda, Koigi, Imavere, Roosna-Alliku, Ambla ning Paide valla ühistööna.
Oleme Järvamaa Haigla aktsionärid ning hakkame rahaliselt osalema haigla uue õenduskorpuse ehitamisel.

Palju on räägitud Koeru päästekomando võimalikust sulgemisest. Tahan tänada ettevõtjaid, kes kirjutasid alla Järva-Jaani, Koeru ja Kareda valdade ettevõtjate ühispöördumisele, mis läkitati siseministrile. Peetri abikomando osales kolmel vallas toimunud päästesündmusel ning ühel õppusel Mäos. Helkurid ja suitsuandurid on odavad elupäästjad, kasutagem neid!
Energilised eestvedajad
Suure tunnustuse osaliseks sai Tõnu Taal – tema entusiastlikku tööd Esna vana vallamaja taastamisel ning küla- ja vallarahva koolitajana on märgatud ka maakonna tasandil ning Tõnu on Järvamaa Aasta Vabatahtlik.
Järva-Peetri ja Anna koguduste segakoor Petra käis suvel kontsertreisil Soomes Liminka ja Pudasjärvi kogudustes. Segakoori dirigent Siret Heinaste sai Aasta Kirikumuusiku tiitli.
Suvest on Jaanus Tammiste Järva-Peetri kiriku diakon.
Peetri rahvamaja naisrahvatantsurühm, kes koos tantsinud pea 15 aastat, osales esimesel naiste tantsupeol ning tantsis oma kilomeetri TeateTantsul, mis tegi tiiru Eestile peale.
Kuigi noorte laulu- ja tantsupeol ei osalenud ühtegi meie valla kollektiivi, andsid peole oma ilusa panuse Esna küla naised, kes tegid istumisaluseid.
Korv- ja võrkpallimängijad on võtnud mõõtu Ida-Järvamaa Mudaliigas, suur tänu liiga eestvedajale Kalev Tederile.
Aasta Tegijaks valiti Hedi Jürgen, Aasta Uustulnukaks Taavi Tikerpalu, Aasta Naiseks Anneli Piirsalu ning Õigeks Meheks Rainer Palmsaar. Loodan, et tänavune talv tuleb lumevaene ning Raineril ja tema meeskonnal OÜ-st Impeerium on vähe tööd.
Sügisest on Peetri Põhikoolil uus direktor – Janno Nau. Hea meel, et aastakümneid kooli juhtinud Ene Reinla sai maavanemalt teenetemärgi. 2012.a. sügisest ühendatakse Peetri Lasteaed ning kool üheks ühtseks õppeasutuseks – Järva-Peetri Lasteaiaks-Kooliks. Kooli-ja lasteaiaperedel on olnud palju vahvaid tegemisi. Meie kodutütred koos oma eestvedaja Kaidi-Ly Välbiga on olnud tublid ja aktiivsed.
Samuti on meie vallas uusi liikmeid juurde saanud Kaitseliit. Iga aastaga aina rohkem populaarsust koguv Jalgsemalt Peetrisse kulgev Pitka matk tuleb ka tänavu.

Uueks aastaks lennukaid ideid ja nende teostumist, tervist ja õnnelikke hetki igasse päeva!

Kui inimene teaks, kus maha kukub, küll siis õled alla paneks...

... just sellise vanasõna saatis jõulutervitusena minu koolipapa Aivar. Tegelikult oli Aivar Kaiu kooli juht siis, kui ma veel Triinutare lasteaias käisin. Aga nüüd töötab Aivar ühes teatud ministeeriumis, kuhu minul ja Siiril ja Viivel tänavu rohkem kui korra asja on olnud. Tema seirab seal samal korrusel riigieelarvet, kus asub see osakond, mis tegeleb kohalike omavalitsustega. Usun, et saan Aivariga ka järgmisel aastal kokku, siis küll mitte ühes teatud ministeeriumis, vaid kodukoolis, mis tähistab sügisel oma 170. aastapäeva. Meil, vilistlaskogul, on selleks puhuks hull idee - anda välja Kaiu kooli mälestuste raamat. Nii et ühel nädalavahetusel hakkan ma kiusama oma põlvkonna inimesi ja nõudma neilt mälestusi :)

Aga tegelikult tahtsin ma öelda ka seda, et sellest ühest teatud ministeeriumist tuli täna meie leping, mis on saanud nüüd minu ja ministri allkirjad ja see tähendab, et - jõuluks võlast vaba. 

Paratamatult tuli täna, kui õhtul Paide linnas postkasti, mida tühjendatakse enne kella 17.00, otsisin, meelde üks kahest anekdoodist, mida Paidest tean:

Sügisene Paide, vihma kallab, linn näib hüljatud. Rasked ajad, kõik on kõigile võlgu.
Ühtäkki saabub rikas turist, astub linna ainsasse hotelli, annab hotellipidajale 100eurose ning läheb tuba valima.

Hotellipidaja haarab rahatähe ning jookseb kaupmehe juurde võlga tasuma.
Kaupmees rõõmustab, võtab raha ja kiirustab pagarile võlgu maksma Pagar tormab saadud kupüüriga möldrile maksma. Mölder tormab linna prostituudile võlga tasuma, kes omakorda läheb ja tasub hotellipidajale kasutatud numbritubade eest võla.

Turist tuleb alla tagasi, teatab, et talle ei sobi ükski tuba, võtab oma raha ja lahkub linnast.

Keegi ei teeninud midagi, kuid terve linn on võlast vaba ning vaatab tulevikku optimistlikult.

Allikas: http://meeldib.ee/2011/12/sugisene-paide/#ixzz1h6z9savD

Täna oli nii vallavalitsuse kui -volikogu istung. Vallavalitsuse istungil oli ka üks õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine. Kuigi maareform tähistas hiljaaegu oma 20.aastapäeva, oleme meie seal maal, et tagastamisotsus on jäänud teha veel 3 maa osas. Mul on tunne, et 2 neist jäävadki igavesti "õhku", sest ilmselt maksab pärimismenetluse läbiviimine rohkem, kui kompensatsiooni korras riigilt õigus saada oleks.

Volikogu istungil kehtestati maamaksu maksumäär (2,5% maa maksustamishinnast aastas, põllumajandusmaa puhul 2,0% aastas). Volikogu liikmed otsustasid, et volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ei maksta. Munitsipaalasutuste töötajate, omavalitsusteenistujate koosseisude ja palgamäärade tabel jäi võrreldes eelmise aastaga enamvähem samaks, ilmselt toob muutusi alampalga tõus (aga seda siis ainult alampalga saajate puhul, meil on neid kokku 4). Valla 2012.a. eelarve 1. lugemine peatati ning seda jätkatakse järgmisel korral. 

Täna oli meedias, et Koeru komando säilib. Nii lubas Presidendile viimases Vabariigi Presidendi kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika ümarlauas ka päästeamet. Usun, et see on väga hea näide väga heast piirkondlikust ja maakondlikust koostööst, sest Koeru komando säilimise nimel sõdisid nii omavalitsusjuhid, maavanem, kohalikud ettevõtjad kui ka vabatahtlikud päästjad. Minule jäi ilmselt see regionaalpoliitika ümarlaud pikaks ajaks viimaseks, sest möödunud reedel andsin oma ametiposti üle Türi vallavanemale Aivo Prüsselile. Minust sai JOLi juhatuse teine aseesimees ning veel aasta olen JOLi eestseisuse liige. 

Ühest väga toredast uudisest pole ma üldsegi mitte juttu teinud. Kaitseliidu kolonelleitnant Raivo Lumiste 7. novembri käskkirjaga on Kaitseliidu teenetemedali esimese klassi kavaler Erich Jätsa, teise klassi kavaler Urmas Kõonurm ja kolmanda klassi kavaler Aivar Piirsalu. 

Nüüd on paras aeg ots kokku tõmmata. Täna küsisin ühelt väikselt lasteaiapoisilt Hanneselt, kas temal päkapikud ikka käivad. "Ah, vahest ikka käivad kah," oli tema vastus. Segakoor Petra on nüüd oma jõulukaardid Soome poole teele pannud, nii et Ja kunnes jälleen tapaamme, varjelkoon Jumala teidät kämmenessä.

Friedhelmi ootuses

Sürgavere radari järgi on koleda nimega lumetorm jõudnud saartelt Tallinna ja Pärnu piirile. Meil on veel mõnus rohekas-valge maa, aga milline pilt õhtuks on, eks saame näha. Aga olgu siis meelde tuletatud, et lumelükkamisega tegeleb meil ka tänavu OÜ Impeerium. 

Eile oli see päev, mil Vabariigi Valitsuse istungil otsustati meile eraldada raha. Nii et selle aasta jõulusoov - saada võlast vabaks - on täitumas.

Olin paar nädalat levist väljas, kuid mul on hea meel, et selle aja sees sai tunnustuse Tõnu Taal ja KENK. Esitasin Tõnu Taali Järvamaa aasta vabatahtliku tiitlile ning KENK sai keskkonnaministeeriumi aasta keskkonnateo tunnustamisüritusel tänusõnad projekti Hoia metsa! elluviimise eest. 

Sel nädalal osalesin Vabariigi Presidendi kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika ümarlaual Kadriorus. Justiitsminister rääkis korruptsioonivastase seaduse eelnõust ning uuest ATSist ehk avaliku teenistuse seadusest, mis eile kooskõlastusringile saadeti. Mul on üle 8 aasta avaliku teenistuse staaži ning minu arust on uue ATSi vastuvõtmisest kõneldud vähemalt need 8 aastat, aga ilmselt veel kauemgi. Missugusel kujul see eelnõu seaduseks saab 2013. aastaks, seda näitab aeg. Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu rääkis ka kavandatavast päästekomandode reformist. Kuna Koeru komando on 9-12 nimekirjas (ehk siis 9 läheb kindlasti kinni ja Koeru 10-12 nimekirjas võib-olla), kuulasin seda ettekannet erilise huviga. Saime möödunud nädalal kätte ka Koeru komando analüüsi ning kindlasti esitame oma tähelepanekud Päästeametile.

Üleeile oli Riigikogus Eesti palvushommikusöök. See sündmus, mis toob kokku poliitikud, äri- ja usumehed, leidis aset 10. korda, esimest korda siis Riigikogu hoones. Ja olgu siis öeldud, et seda Väino Linde mantlit minu käes küll ei ole :)

Ja homme kõik Kilplalasse käsitöölaadale ja õhtul Peetrisse teatrisse! Kell 18.00 algab Paide Huviteatri etendus "Poolel teel puu otsa" Kareda Valla Majas. Pilet 5.- ja 4.-  eurot.

Volikogu istungi kokkuvõte

Novembris peeti volikogu istungit 15. kuupäeval.

Otsustati asuda pärima Leida Rakfeldti’ile kuulunud vara, mis koosneb nõudeõigusest Aru 17 talu maale. Ammuta külas asunud Aru 17 talu maad natsionaliseeriti 23.07.1940.a. Leida Rakfeldt on 1994. aastal tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Järva Maavalitsuse komisjoni otsusega selle maa õigustatud subjektiks. Leida Rakfeldt on sündinud 1910. aastal Särevere vallas Järvamaal, tema viimane teadaolev elukoht oli Springwoodis Austraalias. Pärimismenetlust alustatakse, kuna vallavalitsuse andmetel puuduvad tema varal pärijad ning on alust arvata, et välisriigis elanud õigustatud subjekt on surnud.

Kinnitati valla tegevuskava ja finantsplaan ning otsustati taotleda valla võlgnevuste tasumiseks omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise meetmest toetust. Tegevuskava ja finantsplaan esitatakse Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile, lõpliku otsuse toetuse eraldamise kohta teeb Vabariigi Valitsus.

Lubati vallavalitsusel võtta Ühtekuuluvusfondi Veemajanduse infrastruktuuri arendamise programmist rahastatud projekti „Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ omaosaluse katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) laenu kogumahus 115 040€ tagasimaksmise tähtajaga 10 aastat. 2009. aastal on volikogu nõustunud garanteerima selles projektist valla omaosalust kuni 3,1 miljonit krooni (198 126€). Kokku on KIK seda 6 valla ja Paide linna projekti otsustatud toetada 12 miljoni euroga. Hetkel on käimas erinevad hanked, kopp läheb maasse järgmisel aastal.

Järvamaa Omavalitsuste Liidu (JOL) juhatus on teinud ettepaneku tsentraliseeda 2012.a. riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatud rahalised vahendid õpetajate maakondlike ainesektsioonide tööks ning maakondlike õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks JOLi. Volikogu oli sellega päri.

Kiideti heaks JOLi 2012.a. liikmemaksu suuruse arvestamise eelnõu (liikmemaks kasvab 163€) ning tehti ettepanek tegevuskavasse Paide-Türi rahvajooksu rahastamise kohta.

Muudeti 2011.a. eelarvet ning võeti vastu lisaeelarve. Lisaeelarvega suurenes eelarve 99 971 € võrra; 15 962€ võrra suurendati füüsilise isiku tulumaksu laekumist. Lisaraha on saadud ka Muinsuskaitseametilt ning Kultuurkapitalilt erinevate projektide elluviimiseks, Päästeametilt Peetri abikomando rahastamiseks ning riigieelarve tasandusfondist toimetulekutoetuste maksmiseks.

Tõsteti nn lasteaiamaksu senisest 4,47€-lt 6,50€ni kuus. Vanema poolt kaetava osa vahendeid kasutatakse lasteaia majanduskulude, personali töötasu ja õppevahendite kulude katmiseks. Kui ühest perest käib Peetri lasteaias 2 last, tasub vanem 50% teise lapse osalustasust (selleks on vaja vallavalitsusele esitada avaldus). Kui lapsi käib Peetri lasteaias 3 või rohkem, on vanem osalustasu maksmisest vabastatud (aga avaldust on ikka vaja). Võrreldes teiste Järvamaa omavalitsuste lasteaedadega on lapsevanema poolt kaetava osa määr Peetri lasteaia puhul üks madalamaid (maakonna keskmine on 11,4€; kõige madalam osalustasu on Paide vallas – 6€ ja kõige kõrgem Paide linnas – 20,45€).

Sel korral puudusid volikogu istungilt Lea Heinaste ja Mati Käärde. Järgmine volikogu istung on teisipäeval, 20. detsembril.

Ja järgmisel korral olen mina blogimas detsembrikuus. Mina olen levist väljas. Järgmisel nädalal asendab mind Valdur.

Õnn tuleb meie õuele?

No täna neid tunde ja minuteid ikka loetakse. Paar tundi tagasi läks mööda see hetk, kus ajaks oli üheteistkümnenda aasta üheteistkümnenda kuu üheteistkümneda päeva üheteistkümneda tunni üheteistkümnenda minuti üheteistkümnes sekund. Ja veel parasjagu palju tunde ning aeg silmad teleriekraanile naelutada ning Eesti ajaloolist võitu ootama jääda. Täna ja teisipäeval saab mängu suurelt ekraanilt vaadata Kilplalas. Eesti koondise või Koeru SK särk või sall selga/kaela ja sammud Kilplalasse!

Aga enne seda on veel ridamisi tegusid teha: täna istume koos Peetri abikomando liikmetega, räägime komando tulevikust. Õnneks on vabatahtlikud päästjad sel aastal pidanud väljasõite tegema vaid kolmel korral - Ammutal, Atastes ja Müüsleris. Kell 17.30 on Kareda Valla Majas Peetri Küla Seltsi teeõhtu (ja kes veel ei tea, PKS sai kohaliku omaalgatuse programmist toetust!). Ja koolimajas on isadepäeva pidu ka. 

Homme avastame me Järvamaad, sest PartySafari on jõudnud ka siia! No kui me Järvamaal ära eksime, siis palju õnne meile! (Aga teisipäevasel Järva Kilva etapil Lehtses teadsime me vastuseid täpselt mitteühelegi Järvamaad puudutavale küsimusele...).

Eile sai Järva maavanemalt Järvamaa teenetemärgi Mati Seire. Maavanema ajaveebis on Mati kohta kirjutatud nõnda: Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Mati Seire on Järvamaal töötanud politseinikuna üheksateist aastat ja andnud olulise panuse turvalisuse tagamisel. Piirkonnakonstaablina on Mati  Seire saavutanud väga hea kontakti teeninduspiirkondade kohalike omavalitsustega, tehes tihedat koostööd omavalitsuste sotsiaalnõunike ja sotsiaaltöötajatega. Ta on kogukonna liikmete poolt kõrgelt usaldatud ja valitud Koeru vallavolikogusse. Ta osaleb aktiivselt prefektuuri kiirreageerimisüksuses ja lisaks on ta Paide politseijaoskonna töötajate enesekaitseinstruktor. 

Palju õnne!

Järgmisesse nädalasse mahub parasjagu palju: esmaspäevaks on Tõnu Taal vallamajja kutsunud need, kes ütleksid oma sõna sekka Kareda küla esmamainimise 800 aastapäeva tähistamise korraldamisele järgmisel aastal (Kareda külast on valmimas ka raamat). On Südamaa Vabavalla ja Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse üldkoosolekud ning ajalookonverents "20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest". Kohtun ka politseijaoskonna juhi Tõnu Kivisega. Kolmapäeval on vallamajas JAPi 2012.a. taotlusvooru infopäev (link meie kodulehel) ning teisipäeval volikogu istung. 

Eesti, suru Iiri vastu muru!

Kõigest ja mittemillestki

Täna teen teisiti - alustan lõpust ja lõpetan algusega. 

Homme õhtul kell 19.00 tasub kõigil tulla Annasse kontserdile. Tutvustus ütleb nõnda: "Neljapäeval, 3. novembril kell 19.00 süüdatakse Anna kirikus hingedepäeva puhul mälestusküünlad, kuulatakse laule, mida esitavad Järva praostkonna 3 kollektiivi: segakoor Petra (Anna ja Järva Peetri ühine koor)juhendaja Siret Heinaste, Koeru koguduse ansambel Madli, juhendaja Anne Pindre ja Türi koguduse ansambel, juhendaja Janika Oja." Laulame neidsamu koraale, mida laulsime 24. augustil Haapsalus Kiriku Laulu- ja Palveraamatu terviklikul ning järjestikulisel läbilaulmisel. Kes homme tulla ei saa, siis pühapäeval kell 11.00 teenime kaasa teenistusel Koeru kirikus. 

Homme on ka Järvamaa Ettevõtlusnädala üks kulminatsioone - Järvamaa ettevõtjate tunnustamine kell 14.00 Väätsa mõisas. 

Tänane päev oli JOLilile. JOLi juhatuse päevakord oli seekord parasjagu pikk. Arutasime ühiste kavatsuste lepingut koostööks maavalitsusega 2012. aastal, algatasime maakonna spordi arengukava koostamise ning tegime liidu liikmetele ettepaneku tsentrariseerida hariduskorralduslikud vahendid 100% ulatuses. Tegemist on siis nende vaheditega, mis riigieelarvest ette nähtud omavalitsusestele ainesektsioonide tööks ning õpilasürituste korraldamiseks. On olnud tava (mida me sel aastal "rikkusime"), et need vahendid on täies ulatuses JOLi tsentraliseeritud (sest see raha on riigieelarves ette nähtud just ühisüritusteks, mitte aga vaid oma koolide sündmuste korraldamiseks) ning mõistlik oleks seda teha nõnda ka 2012. aastal. Ja eilsest selle kuu lõpuni saab ka haridusüritusteks raha küsida! Erinevaid infopunkte oli seekord palju, kuid tahaksin esile tõsta neist kolme. Uuve Jakimainen rääkis alushariduse probleemidest Järvamaal - olukord on väga eriilmeline (alates sellest, et Järvamaa lasteaedade õpetajate palgad erinevad märgatavalt - "vanas rahas" kõige vähem 6900.- kuus ning kõige rohkem 9516.- kuus; erinev on ka kohamaksu suurus). Lasteaiad ootavad 30. novembril kell 10.00-12.00 endale külla kõiki vallavalitsuste ja volikogude liikmeid ning ametnikke. 

Eevi Tüüna tõstatas teema Päinurme Internaatkooli tuleviku kohta - hea, et Järvamaa omavalitsused on Koigi vallale oma toetust avaldanud ning Päinurme kui riigikool peab säilima. 

Ega sel aastal tali taeva jää! Seepärast andsid infot Maanteeameti Ida regiooni direktori asetäitja Jaan Võsu ja AS Järva Teed juhataja Peep Õun. Ilmselt on Järvamaa suurim mure selles, et 60% teedest on avatud maastikul (Karedal on see küll 100% lähedal) ning seetõttu on tuisud-tormid murettekitavad. Loodan siiski, et teehooldaja suudab tänavu teid seisunditasemetest lähtuvalt korras hoida ning vajadust eriolukorra väljakuulutamiseks pole.

Rääkisime paari sõnaga ka tulumaksu laekumisest perioodil jaanuar-oktoober 2011. Võrreldes eelmise aastaga on Kareda valla tulumaks samal perioodil kasvanud 11% (sama palju on ka Paide vallal, kõige rohkem Koigi vallal - 14%, kõige vähem Paide linnal - 3%). 

Eile õhtul istusid Järvamaa vabatahtlikud päästjad koos Järva-Jaani vallamajas. Kohtumise oli kokku kutsunud Eesti Priitahtlik Päästeliit, kes koostamas oma organisatsiooni ning laiemalt vabatahtlike päästjate arengukava. Väga suur "aur" läks Koeru komando võimaliku sulgemisotsuse arutelule. Oleme palunud piirkonna ettevõtjatel alla kirjutada pöördumisele siseministri poole, võimalik, et oma toetust avaldavad ka maakonna vabatahtlikud (sest mitte keegi neist/meist ei soovi hakata tegema elukutseliste tööd!).

Esmaspäeval oli siis see tähtis päev, kui käisime Siiriga Tallinnas rahandusministeeriumis. Saneerimiskomisjon on nüüd koos käinud ning otsuse/ettepaneku meie kohta ära tehtud. Kuid - nõndakaua, kui komisjoni protokoll pole allkirjastatud ning meie volikogu pole oma otsust teinud, teemat kommenteerida ei saa.

Esmaspäeval oli Postimehes artikkel kahest noorest inimest, kes kolme aastaga maailmale tiiru peale tegid. Kel aega ja tahtmist kiigata, kui imeliselt värviline see maailm on, kus me elame, tasub Kariina ja Marguse blogiga tutvuda küll. Mina hakkasin seda jälgima pool aastat tagasi, kui nad 11. märtsil sel aastal kirjutasid: Kuna me oleme Imre, Aadu ning siin lähetuses olevate Heiti ja Tiiduga juba päris mitu päeva asja arutanud ning üritanud vaatluste abil Aafrikale pihta saada, siis võiks arvata, et järgneb jutt sellest, milline see Aafrika siis õigupoolest on. Meil kõigil on peas mingi ettekujutus Mustast Mandrist, kuid näib, et ükskõik kui põhjalikud ei ole ka meie teadmised sellest, või meie kogemused sellega, jääb Aafrika hingeelu ikka millekski ähmaseks ja arusaamatuks. Valge mehe mõttemall lihtsalt ei paindu seda mõistma, sest maast-madalast on meid õpetatud väärtustama sihte, efektiivsust ning tulemust, olgu see siis raha, eneseteostus või miski muu. Kuid siin ei paista neil mõistetel olevat mingit tähtsust – rõhk on sõnal “ei paista”, sest sedasi näeme seda meie. Kui väheke oma mõtteraamistikke painutada, siis tuleb tõdeda, et Must manner on kui psühholoogiline mikrokosmos, kus kehtivad täiesti omad reeglid ja võrrandid, sest kuidas muidu on võimalik, et süsteem kõigele vaatamata toimib? Haamri tõstmiseks ja naela seinalöömiseks on vaja vähemalt viit meest; muru kastetakse hoolega ka siis, kui taevast kallab nagu oavarrest; kui teel tuttav autoga vastu tuleb, jäävad mõlemad autod seisma, ning kogu liiklus seisab seni, kuni jutud on autoaknast aetud. Aga kuidagi saadakse hakkama, ainult valge mees kehitab õlgu. Täielik enigma. 

"Tiit" selles sissekandes tähendab siis minu isa Tiitu, kes Kariina ja Margusega oma Tansaania-komandeeringul kohtus :)

Sellest, mida ma pühapäeval tegin, Arto oma blogis juba kirjutas. Jah, Ahhaa on avastamist väärt paik! Ja Terjel on õigus - kolleegid hakkavad samamoodi mõtlema :) (Aga sel pühapäeva hommikul jäi mul küll Prillitoosi vaatamine vahele :))

"See on hästi, kui ütled, et on ka halvasti"

Nii öeldi täna Rakveres EASi Eesti piirkondade investeerimiskeskkonna arendamise (InvestInEstonia) turundusstandardi koolitusel. Järvamaalt osaleb selles projektis 10 omavalitsust. See lause öeldi küll selle kohta, et oma piirkonna turundamisel tuleks olla ka aus oma regiooni nõrkuste kohta, aga seda lauset on parasjagu hea kasutada ka selle virisemise kohta, mis siin postituses järgneb. Või - olgem ausad, see ei ole virisemine, vaid suur ja reaalne mure Koeru komando tuleviku pärast. Kui suletakse Koeru komando, on see Koeru, Kareda, Järva-Jaani, Rakke, Koigi valdade jaoks kindlasti üks märk nõrkusest, kuna väheneb ka turvatunne kogukonnas. Täna tegi ERR Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk sellest ka uudisloo. Kurb ja kõhedusttekitav oli minu jaoks see, et uudis oli vähemalt Vikerraadio Päevakaja eetris kohe pärast uudislugu Haapsalu lastekodu põlengu uurimistulemuste vaidlustamisest. Eestlastel on ikka hämmastav oskus - isegi iseenda väga valusatest õppetundidest ei õpita mitte midagi! Kas keegi üldsegi julgeb otsustajatest reaalselt mõelda, mis juhtub siis, kui Koeru Hooldekeskuses peaks juhtuma tuleõnnetus (mida ehk mitte kunagi ei juhtu)? 

Ja reklaamiread ka:

Reedel, 28.oktoobril k.a. algusega kl 19.00 kohtume Maire Aunastega Peetris Kareda Valla Majas.
Maire Aunaste räägib oma raamatutest, oma elust ja tal on väga hea plaadikogu nii muusika kuulamiseks kui tantsimiseks.
Pakume teed ja kompvekke, soovi korral võib ise teekõrvast kaasa võtta.
PÄÄSE 2 €
Üritus toimub Kareda raamatukogu eestvedamisel, toetajad Kareda VV ja ETKA Andras (TÕN üritus)

Miks on nii ja mitte teisiti?

Koigi Vallavolikogu on pöördunud kõigi Järvamaa omavalitsuste poole ja palunud toetust Päinurme Internaatkooli säilitamiseks. Jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) räägib kaasavast haridusest ning sellest, et kõik erivajadustega lapsed (nn HEV õpilased) peaksid hariduse saama kodulähedusest koolist. Ka minister Aaviksoo on julgelt välja öelnud, et Päinurme Internaatkooli pole enam vaja. Kas tõesti nii?

Kui võtta puht statistiliselt, siis HEV õpilased on juba praegu päris hästi "kaasatud" (siinkohal tahaksin hirmasti tsiteerida Rivo Noorkõivu, kes ütleks, et kui sa koosolekul niisama istud, oled sa kaasatud, aga kui sa sõna ka sekka ütled, siis sa osaled) - Järva maakonna HEV õpilastest käivad kodukoolides pooled. Aga ülejäänud pool vajab Päinurme Internaatkooli ja osaliselt Türi Toimetulekukooli abi. Nende kahe vahe? Üks on riigikool, teine kohaliku omavalitsuse oma; ka suund on veidi erinev. Päinurme Internaatkooli üks võlusid on nn lisa-õppeaasta, kus põhikooli lõpetajatele pakutakse täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks ametikoolides. Vähetähtis pole seegi, et Päinurme on riik viimastel aastatel investeerinud erinevate projektidega märkimisväärse summa (kas jällekord näide sellest, et riik viskab enda raha lihtsalt maha?) ning Päinurme kui keskkond on selle kooliga kokku sulanud ning kooli sulgemine muudaks sealset keskkonda märgatavalt. Last but not least - Päinurme puhul ei ole oluline niivõrd asja hariduslik külg, vaid sotsiaalne - soe söök ja turvaline magamispaik, põnev huvitegevus (nt sel nädalal on 2 poissi Comenius-projektiga Hispaaniat avastamas!) - vaevalt, et kodukeskkond kõikidele HEV-õpilastele seda pakkuda suudaks. Ja - kui Järvamaal on koole, kus on liitklassid, siis kuidas õpetaks õpetaja ära nii kahe klassi ainetunnid kui ka HEV lapsed ühe 45 minuti sees? Ma tean, et meie õpetajad on andekad ja võimekad, aga õpetada 45 minuti sees 3-4 erineva õppekava järgi (2 siis "päris" ja 2 HEV-õpilastele)? Päinurmes on hetkel õpilasi Järvamaalt 10st omavalitsusest 12st, ma usun, et seda kooli on vaja.

Millest siis veel? Eelmisel teisipäeval sai alguse Järva Kilva järjekordne hooaeg. Mäluta mälumängurid Karedalt teadsid vastuseid keskmiselt (mitte kesiselt) ning Järvamaa voorus ikka parasjagu hästi (saime selles voorus 8 punkti 10st, isegi rohkem kui Dracula Türilt (need mehed ei tea küsimustele mitte ainult vastuseid, vaid teavad täpselt, mitmendalt leheküljelt seda entsüklopeediast loeti)). Kolmapäeval oli täiskasvanud õppija nädala tunnustamisüritus. Üks pilt ka sellest, pildid Eestimaa koolitussõbralikuma omavalitsuse tiitli võitnud Albu valla vallavanem Kalju Kertsmik ja mina. Ja mina sattusin sellele sündmusele seetõttu, et esitasin aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitlile Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse. TÕNi tunnustamisüritus on seetõttu eripärane, et sel üritusel tunnustatakse ka tunnustajaid - nüüd on mul seinal Andrase tänukiri märkamise eest.

Ja laupäeval olid Kareda valda väisamas Kaiu eakad. Mina võtsin kodukandi rahva vastu vallamajas - ega iga päev sellele mõtlegi, et Kareda Valla Maja on ju tegelikult üks suur vaatamisväärsus (sõna otseses mõttes: suur) - ehituspärl eelmise sajandi 80ndatest. Ülo Ansberg ütles Kareda valla sünnipäeval, et Kareda puhul võlus teda kõige rohkem see väga paks kultuurikiht - seal Mahtra sooserval, kust mina pärit olen, ei saa kõnelda ei Stahlist ega Beermannist, ei Ataste seminarihoonest, Esna raudteealevist, Järva-Peetri kirikust, Kilplalast, Vabadussõja teemapargist, ... 

Ja seda, et laupäeval Peetri Küla Seltsi eestvõttel koristustalgud toimusid, on märganud vast igaüks, kes Peetrist läbi/mööda on sõitnud. Ja see sirelihekk, mida praegu ei ole, see kasvab tagasi. Aga kui juba Ülot tsiteeritud sai, olgu siis öeldud ka see, et sealsamas valla sünnipäeval ütles ta, et kui ajad on karmid, poevad mehed peitu ja naised võtavad julgelt võimu. No näitasid need Peetri naised oma kangust ka laupäeval, tassi nende lehekottidega või naba selja taha, aga ära tegime (ärgu nüüd need mõned mehed, kes kohal olid, end halvasti tundku, nende abi oli hindamatu :))

Sel nädalal on koosolekutevabam, ainult reedel saavad Järvamaa otsustajad kokku JOLi üldkoosolekul. Ja Maret ootab järgmise teisipäevani infot vallalehele.

Aga milline esmaspäev?

Ilmselgelt pidi see sissekanne tulema eelmisel esmaspäeval, aga tuleb ta täna. Päevad pole vennad, aga nädalad on õed ikkagi. Ja täna on üks tore päev igatahes! 20 aastat tagasi taastati Kareda valla omavalitsuslik staatus. Laupäeval me seda üheskoos ka meenutasime. Kontsert-aktusel said väikeseks omapoolseks meenutuseks sõna Kareda vallavolikogu esimees aastatel 1996-1999 Indrek Kivimäe ning vallavanemad Aare Uleksin ja Ülo Ansberg. Volikogu esimehe Siiri Tammiste sõnavõtt keskendus meie tublidele ettevõtjatele ning soovile, et me jätaksime endast jälje - mitte ainult lumele, mis varsti ära sulab, vaid tõeliselt. Koolilaste muusikaline-sõnaline tervitus oli mõnus, sünnipäevatort maitses hästi, segakoor Petra kõlas ilusasti ka vallamaja saalis (ennast kiitmast me ei väsi :) ). Tantsuks mängis kaks ansamblit, mis mõlemad seotud volikogu liikmetega - meie oma Rubilnik (kus trumme mängimas koolidirektor Janno Nau) ja Säde, kus laulmas-kitarri mängimas Mati Käärde. Ja Kareda valla tänukirja õpetaja Asta Tähele andsime ka.

Tervitussõnavõttudest jäi kõlama haldusreformi temaatika - teema, mis oli kõige teravamalt päevakorras 10 aastat tagasi, siis, kui 10. aastapäeva tähistati. Kes soovitas ise kellelegi kosja minna, kes haldusreformist targu hoiduda. Oma järeldused tuleb teha täna avaldatud ja Geomedia poolt avaldatud nn omavalitsuste pingereast - meil on hea elada, aga meie finatnsvõimekusega on lood kehvasti, ütleb analüüs (ja õige ta ju ongi, saneerimiskomisjon on koos kuu lõpus). Üks on kindel - Järvamaa vajab rohkem omavalitsuste koostööd mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Eelmisel neljapäeval ja reedel arutati JOLi koostöökoolitusel kaht maakondlikku strateegiat - Järvamaa arengustrateegiat ja JOLi strateegiat. Strateegilised eesmärgid tuleb ka ellu viia, mitte ainult nende teemal arutleda ning neid paberile panna - oluline ei saa olla õige sõnastus, vaid reaalsed teod. Üks tuttav Järvamaa inimene ütles mõned päevad tagasi, et kuuleb elus esimest korda lühendit JOL. Küsis, kas see tähendab Järvamaa Oma Loomingut? Minu arust võiks tähendada küll, oma loominguga oleme loonud KENKi ehk Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse, JAKi ehk Järvamaa Arenduskeskuse, JÜTKi ehk Järvamaa Ühistranspordi Keskuse, KEJHKi ehk Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja nii mõnegi organisatsiooni veel. Oma Loomingut on varasematel aastatel parasjagu palju olnud, kuid luua tuleb järjest uuesti...

Ja reaalsetest tegudest veel nõndapalju, et sel kolmapäeval ootab Peetri naisrahvatantsurühm vanu ja uusi tantsijaid (ka minu asemele, sest mina olen oma tantsusussid varna riputanud), sel laupäeval ootab Peetri külaselts koristustalgutele ning sel pühapäeval ootab MTÜ Karessen lubikrohvi koolituspäevale. Nii et - tegudele!

Kaleidoskoop

Viimane nädal on olnud värvikirev ja erinevatest osadest koosnev - just nagu üks õige kaleidoskoop. Kui ma kõik sündmused reas ritta paneksin, saaks sissekanne pikem kui tänane Kirna-Türi distants.

Teisipäeval kohtusime rahandusministeeriumi esindajatega ning rääkisime detailselt valla finantsolukorrast. Kui kõik läheb plaanipäraselt, oleme kuu lõpus läbinud riikliku saneerimiskomisjoni koosoleku ning teame siis täpsemalt. 

Reedel peeti Järvamaa ühes ja teises paigus pidu ja oli, mida tähistada. Järva-Jaani vallajuhid olid meid kutsunud Järva-Jaanile omavalitsusliku staatuse andmise 20. aastapäeva tähistamisele. Kinkisime Siiriga "naabripoisile" (kuna Kareda esmamainimesest möödub järgmisel aastal 800 aastat, oleks kuidagi tobe öelda "naabrimees") sünnipäevaks Kilplaste Kambaga Kaanimise Kruusi. Kui sellest kolme sangaga kruusist valesti juua (ehk kui kõik hakkavad kohe ahnitsema), juhtub see, et pead lüüakse kokku ja muhud on korralikult. Kui sellest kruusist õigesti juua (ehk kui teha omavahel head koostööd), saab igaüks oma osa kätte ja sekka teist aidata ka. Seepärast soovisimegi, et meil see ühine kruusist joomine hästi välja tuleks (ja meie kahe valla keskasulaid ühendab ju sellest suvest täiesti valmis saanud mustkattega tee).

Väätsal anti sel päeval välja Järvamaa hariduspreemiad. Minu tänukõne on kirja pandud eelmises sissekandes. 

Paide linn tähistas 720 sünnipäeva. Aktusele järgnenud kontsert oli mõnusalt muhe - erilised kiidusõnad Paide meeskoorile, kes laulis meeleoluka loo taasiseseisvumise aegsete Paide linnapeade kohta. Kuna sattusin kontserdil istuma endise linnapea ja Kareda kandis tuntud Indrek Kivimäe kõrvale, ei jäänud mul muud üle, kui talle öelda, - kes kord laulu sisse pandud, ei see sealt enam välja saa. Aga Paide linnale soovisin teiste Järvamaa omavalitsuste poolt seda, et südamelinna Paide süda pumpaks korralikult. Kui süda on korras ja rõõmus, töötab ülejäänud organism ka hästi.

Aga - kes siis on Kareda valla Õige Mees tänavu? Ei keegi muu kui Rainer Palmsaar. Ma tänan kõiki naisi, kes tahtsid ja viitsisid näidelda (selgeks sai see, missugused kriteeriumid on eri vanustes naistel meestele ning millisena näevad naised nelja seni valitud Õiget Meest (Meelis Reinla, Harri Johannes Mikk, Andrus Kopliste ja Valdur Permanson)) ja laupäevast Mihklipäevapidu korraldada.

Ja - enne tänast oli mul veel järgi proovimata iga õige järvamaalase "kohustuslik programm" - Paide-Türi Rahvajooks. No tegelikult võtsime läbimiseks Kirna-Türi distantsi ja tegime seda enamasti käies (viimasel kilomeetril avastasime, et tegelikult on sellist maad joosta märksa lihtsam kui kõndida :) ). Aitäh Ailile ja Siirile ja Kadyle ja teistele tuhandetele osalejatele päikest täis päeva eest. Rõõm on Järvamaa Omavalitsuste Liidu poolt sellist rahvasündmust toetada! Ja - kuidas läks? No - ega siis volikogu esimehest saa maha jääda! Tulemuseks meil Siiriga täpselt sama aeg - 59.19.6, finišiprotokolli märgiti kohtadeks 1123. minul ja 1124. Siiril :)

Järgmisel nädala esimestel päevadel on aeg kõneleda järgmise nädala tegudest - aga kõik naised, kel jalgades tantsulusti, on oodatud 17.30 selle hooaja esimesse rahvatantsutrenni. 

Pildid tegid Ants Leppoja, Tiiu Saarist ja Anu Ansberg

Kõne Järvamaa hariduspreemiate kätteandmisel

Head õpetajad, koolijuhid, kolleegid ja teised head inimesed!

Riigitegelane Winston Churchill sõnas kord: „Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetatakse.“ Ma usun, et ka Churchilli elus oli olemas Õpetaja suure algustähega. Kui igaüks meist oma õpinguaastatele tagasi vaatab, leiab ta mälusopist õpetaja, kelle peale sooja südame ja erilise tundega mõtleb. Võib-olla tundus see õpetaja kooliajal range ja liigselt nõudlikuna, kuid hilisemas elutees on tema õpetatust nii palju abi olnud. Minu elus on olnud paar sellist väga erilist õpetajat – üks neist näiteks eesti keele õpetaja Aino Vürst, kes õpetas nii emakeelereegleid kui kodanikuks olemist ka minu vanematele ning kes sel sügisel kolmveerand sajandit vanana läks tagasi klassi ette – ju on selles töös midagi nii kutsuvat, et see ei lase ka rahulikku pensionipõlve pidada.

Mul on hea meel, et tänavu esitasid kandidaate Järvamaa hariduspreemiatele ka lapsevanemad – see, et õpetaja head tööd ei märka ainult kooli või omavalitsuse juhtkond ning kolleegid, vaid ka lapsevanemad ja ühiskond laiemalt, on väga hea märk. Mul on hea meel, et ka tänavu oli kandidaatide hulgas meessoost isikuid. Ma ei taha kuidagi alahinnata naissoost õpetajat või minna soorollidesse, kuid ajastul, kus pooled lapsed sünnivad väljaspool abielu ning palju on üksikvanemaid, on meessoost õpetajal kanda ka isaliku kasvatuse roll.

Aga millised on need 32 õpetajat, kes tänavu esitati Järvamaa hariduspreemiate kandidaadiks? Valisin välja 10 märklauset, mida õpetajate kohta kirjutati.

 „Ta on avatud tänapäevasele ja uuele“, öeldi esimese kohta.

„Ta on suhtunud oma töösse suure kohuse- ja vastutustundega,“ lausuti teisest.

„Ta on suurepärane, abivalmis ja mõistev kolleeg, õpilaste innustaja ja toetaja,“ mainiti kolmanda kohta.

„Ta on aktiivne, kohusetundlik, arenemisvõimeline, õpihimuline, tegus ja väga suure töövõimega,“ nimetati neljanda kohta.

„Ta on oma töö, hoolimise ja eeskujuga andnud panuse paljude tublide noorte inimeste kasvatamisel,“ tähendati viienda kohta.

„Ta on riigi jaoks õpetaja suure algustähega, sest läbi oma töö ja tegemiste kasvatab ta õpilastes suuresti ka isamaalisust ja kodanikuks olemist,“ märgiti kuuenda kohta.

„Ta on leidnud iga päev iga lapse jaoks tunnustava sõna,“ teatati seitmenda kohta.

„Õpetaja on ta range, kuid samas meeletult hooliv ja pühendunud,“ sõnati kaheksanda kohta.

„Ta on inimesena soe ja avatud, kuid ka nõudlik ja põhimõttekindel,“ kosteti üheksanda kohta.

„Tal on kaunis kodu ja eeskujulikult kasvatatud laps, samuti palju häid koogiretsepte ja oskus teha käsitööd,“ öeldi kümnenda kohta.

Ma usun, et tegelikult vastab iga Järvamaa õpetaja kõikidele nendele tingimustele. On kurb, et õpetajate palgatõusu teema on jäänud vaid täitmata lubaduseks, kuid samas on hea meel, et ühiskonnas on tõstatunud selleteemaline laiem arutelu. Nagu ütles Bob Talbert, ajakirjanik Ameerikas –head õpetajad maksavad palju, ent halvad õpetajad lähevad rohkem maksma.

Soovin teile ilusat õppeaastat, olge eeskujuks ja innustajaks!

Aitäh!

Moodne värk

Täna avati Ämbra külas robotlüpsilaut, mis on tituleeritud Eesti moodsaimaks. Järvamaa Infoportaalis näeb laudast ka pilte ja Aktuaalses Kaameras on selle kohta uudislugu. Lüpsiseadmete paigaldaja esindaja sõnas, et kui kogu kompleks valmis (kohe varsti saab valmis laut erivajadustega loomadele, kuhu mahub üle 800 looma, ning varsti ehk ka täpselt samasugune 512 lüpsilehma mahutav laut), siis nii palju lüpsiroboteid ühes kompleksis - kokku 17 - on kõige lähemal üle ookeani Kanadas. Eks see parajasti Eesti põllumajanduse eripära ole - et mida rohkem, seda uhkem (nt Poolas ja Šveitsis on 2-3-4-lehma pidajaid palju). Oma lapsepõlvest mäletan, et Kaiu suurfarmis oli Eesti esimene lüpsikarussell, Saksa DV-st toodud, käidi seda nagu imeasja vaatamas, nüüd on imevigurid veel põnevamaks läinud. Hea meel, et lisaks laenuandjatele-ehitajatele-seadmete tarnijatele-jms- tänas AS Peetri Põld ja Piim hea koostöö eest ka Kareda Vallavalitsust.

Aga volikogu istung oli täna ka, kokkuvõte on selline:

Volikogu müüs ja rentis vallavara

Septembris peeti volikogu istungit teisipäeval, 20. septembril Peetri koolimajas.

Otsustati teha Järvamaa Omavalitsuste Liidule ettepanek muuta valmiva strateegia kehtivusaega. Järva maakonnastrateegia on koostatud aastateks 2011-2020, JOLi strateegia aastateks 2011-2015; need kaks maakondlikku strateegiat võiks olla koostatud samaks ajaks.

Otsustati müüa Peetri alevikus Kesktee 9 asuv kinnistu ning Kareda külas asuv Alma kinnistu otsustuskorras.

Kiideti heaks hajaasustuse veeprogrammi projekti „Viru ja Ülevälja kaevu rajamine“ aruanne.

Peetri keskkatlamaja, katlamaja seadmed ja soojustrassid ning soojusarvestid anti rendile SW Energia OÜ-le.

Järva maavanemalt otsustati taotleda munitsipaalomandisse Öötla külas asuv Arunurga maaüksus (maaüksuse pindala 3,11 ha)

Sel korral puudusid volikogu istungilt Ene Mikk ja Lea Heinaste. Järgmine volikogu istung on teisipäeval, 18. oktoobril.

Pildi tegi Anu Ansberg

Aega pole ilmaski, kui aega ei võta

Homme saab üks põnev päev olema. AS Peetri Põld ja Piim uus robotlüpsilaut on avamiseks valmis ning lähme seda kaema. Ma ei mäleta, kes see oli, aga keegi kord ütles, et näha on, et Järvamaa põllumajandus elab - et lehmakarjad tee ääres on Järvamaal tavaline vaatepilt. Mina seda just väga tavaliseks ei pea, elavad ju need moodsad lehmad oma lautades ja pistavad pea sealt välja õige harva. Ja homme on volikogu istung ka. Seekord peame selle maha siis koolimajas ning kuidagi on peaaegu kõik eelnõud seotud valla varadega (kas siis ära müümisega, endale tahtmisega (munitsipaalomandisse taotlemine) või siis rendile andmisega). Ja homseks ootab Maret vallalehte kaaskirju/mõtteid. 

Kolmapäeval on JOLi majanduskomisjoni koosolek, teemaks 2012.a. eelarve, ning tutvustatakse valminud Järvamaa noorsootöö arengukava. Neljapäeval mängivad koolilapsed maastikul ning Kohaliku Omaalgatuse Programmi inimesed tulevad vaatama neid aknaid, mida naisseltsing Teele KOPist Peetri päevakeskusele küsis. 

Ja kõik, kel on koduses pildikogus pilte 1991-1992 aastatest Kareda vallas, võiks need digikujul Terjele saata. Kui ise skännimisvõimalust ei ole, teeme selle töö ise ära.
Ja nüüd on tõesti viimane aeg esitada oma kandidaate Õigele Mehele ka

Keskea rõõmud

No mitte ei saa ütlemata jätta kõiki tänusõnu. Olen nüüd paar päeva "kuldses keskeas" olnud, minu FB konto uputas õnnesoovidest ja üldsegi on tore olla.

Täna hommikul kohtusime meie kütteoperaatoritega, nentisime, et hinnatõus on paratamatu, kuid plaane tulevikuks tegema peab. Ja Rahandusministeeriumi esindajatega leppisime kokku, et kohtume kuu viimasel nädalal. Homne ja ülehomne toob kaasa koolituse ja Järvamaa kultuurinõukoja koosoleku ja vallavalitsuse istungi. Kolmapäeval on Järvamaa vabatahtlike päästekomandode koosolek. Aga meie pöördusime eelmisel reedel siseministri poole. Koerus lubatud on koerus. Aga Koerus olema peab komando ka! 

Oleme teadlikud, et käesoleval ajal analüüsitakse päästekomandode liitmist.

Koeru komando on näidanud oma tegevusega, et ta suudab kriisiolukordades jõuda operatiivselt abivajajateni.

Turvatunne, mis on päästjate poolt aastatega tekitatud, on oluline nii  Koeru valla kui ka naabervaldade elanikele ja ettevõtjatele.

Lähimad komandod jäävad Koerust rohkem kui 30ne km kaugusele, see ei võimalda piisavalt kiiret sündmuskohale jõudmist. Koeru aleviku üheks suuremaks ohuallikaks on Koeru Hooldekeskus, kus on hooldatavaid üle 200, neist paljud liikumisvõimetud. Koeru vallas asuvad suurettevõtted AS Konesko, puidutööstus AS Natural, turbarabas tegutsev ettevõtte AS Prelvex, majutusasutus “Janune Kägu”, Endla looduskaitseala, Väinjärve suplusrand, lasteaed, perelastekodu, gümnaasium, kultuurimaja ja sellega samas hoones asuv noortemaja.

Kogu teeninduspiirkonna peale on asutusi veelgi enam. Koeru komando töö jätkamisest on huvitatud ka Lääne-Virumaa omavalitsus, Rakke vald. Vahemaa kahe keskuse vahel on ~ 14 km. Rakke alevikku läbib Tallinn-Tartu raudtee, mille kogupikkus läbi valla on 13,35 km, raudteel transporditakse muuhulgas ohtlikke veoseid. Lisaks asub raudtee kõrval lubjatehas, mis on suur riskiallikas. Rakke vallas asuvad gümnaasium ja lasteaed raudteest Koeru valla poole, juhul kui alevikus paikneva raudtee osal on toimunud õnnetus, siis sealtpoolsete komandode ligipääs õnnetuskohale on blokeeritud või suure ajakuluga. Lisaks on Koerule lähedal Piibe maanteel asuv Rakke valla Lahu algkool.

Naabervaldades Järva-Jaanis ja Karedal on tehtud vabatahtlikud komandod. Sealsed vabatahtlikud päästjad aga ei suuda täielikult teenindada lähiümbruses olevaid valdasid ning kõiki päästetöid ei ole neil õigus teha (suitsusukeldumine jne). Samuti võib vabatahtlikel puudu jääda vajaminevast tehnikast. Omavalitsuste valmisolek toetada vabatahtlikke rahaliselt ei ole võimalik piiratud eelarveressursi tõttu.

Arvame, et elukutseliste päästjate asendamine vabatahtlike meeskondadega on ebaotstarbekas ning vähendab tugevalt inimeste turvalisust siin piirkonnas.

Soovime, et arvestaksite inimeste turvalisusega ning säilitate Koeru päästekomando.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalallkirjadega/

Väino Tippi              Triin Pobbol                  Arto Saar                         Andrus Blok

Koeru vallavanem    Kareda vallavanem       Järva-Jaani vallavanem       Rakke vallavanem

Suvi vs sügis

Mõned nädalad tagasi ütles üks metsatarkust täis sõber - kui vaadata mesilasi, võib ennustada, et tänavu tuleb lumerohke talv. Ohkasin selle peale ja ütlesin, et tõsistel teemadel nalja ei tehta. Eks kevadel ole näha, kui metsatark see sõber ikkagi on. Ma loodan, et lund ikkagi pole ja külm ka pole, sest oleme saanud samuti teate selle kohta, et sellest sügisest on küttehind hoopis teisem. See viib ka rõõmu sellelt, et tulumaksu laekumine on jätkuvalt heal tasemel - võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tulumaksu laekunud 9% rohkem (kuidas Järvamaal tervikuna, seda saab vaadata Kristjani ajaveebist). Kuidas aga elektriautod talvel hakkama saavad, seda me veel tänavu teada ei saa. Viimane teave on, et need vurajad hakkavad Järvamaa teedel sõitma kevadest. 

Kui palju sõidavad tulevikus ringi päästeautod, sedagi ei tea. Koeru päästekomando on sattunud liidetavate päästekomandode nimekirja ning lähipäevil saab allkirjad alla Koeru, Koigi, Kareda, Järva-Jaani ja Rakke valla juhtide ühispöördumine siseminister Ken-Marti Vaherile. 

Aga enne sügist ja talve ja kevadet on veel ju paari nädala jagu suve! Rõõm, et 1. septembril alustas Peetri koolis oma kooliteed 7 kooliuusikut (oi, on ikka kole sõna välja mõeldud!). Homme on viimane päev esitada oma kandidaate JOLi hariduspreemiatele. Ja sel pühapäeval kell 15. on Järva-Peetri kirikus õpetaja Lea Heinaste emerituuri saatmise Tänujumalateenistus.